Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

66 miljoni mees Roosikrantsi tänavalt

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
  • Veel päev enne allkirjade andmist ei olnud kindlust, et kokkulepe üldse tuleb.
  • Alstomis hakkas tööle terve vägi inimesi tõestamaks, et kõiges on süüdi tellija.
  • Mida teha, kui novembris selgub, et lisafilter saab valmis, aga alles jaanuaris?
Advokaat Jaanus Ikla. | FOTO: Mihkel Maripuu
Mait Palts | FOTO: Mihkel Maripuu
Andri Avila | FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti suurima leppetrahvi – 66 miljonit eurot – aitas oma kliendile Eesti Energiale tuua vandeadvokaat Jaanus Ikla (45), kes aitas Eesti Energia meeskonnal veenda hiigelfirmat General Electricut maksma hüvitist Auvere elektrijaama hilinemise eest. Kes tahab advokaadibüroo Ellex Raidla nõunikuna töötava mehe kaasabil Eesti Energia meeskonna saavutatud tulemust korrata, peaks kogu karjääri jooksul iga tööpäeva lõpuks oma tööandjale ulatama ligi 6700 eurot. Eesti Energia mullusest kasumist moodustas Ikla saavutus rohkem kui kolmandiku.

Millal leppetrahvide lugu teie jaoks alguse sai?

Lepingu järgi oli jaama valmimise tähtaeg 2015. aasta novembris, kuid augustis-septembris oli selge, et ta selleks ajaks valmis ei saa. Peamine probleem seisnes tolmuheitmetes ja vajalikus lisafiltris, mis hoiaks heitmeid lubatud piirides ka jaama täisvõimsusega töötades. Kuid 2015. aasta augustis ei teadnud veel ka Eesti Energia probleemi kogu olemust. Teati vaid, et ollakse graafikust maas.

Selliste lepingute puhul pead leidma mõistliku tasakaalu kahe käitumisvariandi vahel. Üks lahendus on, et kui tähtpäev kukub, siis teatad vastaspoolele, et tuleb hakata raha maksma. Kui raha maksma ei hakata, esitad nõude kohtusse. Kuid selline jäik lepingu järgi tegutsemine ei aita jaama valmimisele eriti kaasa, sest siis ollakse algusest peale tülis ja see tüli kandub ehitusplatsile.

Samas ei saa lepingu rikkumisele reageerimata jätta. Sa ei saa lasta tähtajal üle minna ja öelda, et me ei tee praegu midagi. Eesti Energia juhtkonna seisukoht oli algusest peale, et peame oma õiguslikud sammud ära tegema, kuid püüame käituda nii, et õnnestuks saavutada sobiv kokkulepe.

Kuivõrd oluline näis asjaolu, et Auvere ehitaja Alstomi ostis ühel hetkel ära ülisuur rahvusvaheline firma General Electric?

Jõudsime koos Eesti Energia projektimeeskonnaga arusaamani, et muutus võiks meid mõjutada soodsalt, sest eeldasime, et General Electric ei taha uues äris endale kohe halba mainet ning on huvitatud projekti korrektsest lõpetamisest. Halvim variant oleks, kui ettevõtja ütleks, et ei suudagi asja lõpuni ehitada.

Meie juhtumil mõjuks see väga erakordsena, kui nii suure ehitusobjekti, nii suure ja rahvusvahelise töövõtja puhul jäetaks asi lihtsalt pooleli. Eestis on mõned ehitusettevõtjad sellise taktika endale lausa strateegiaks võtnud. Uurisime kõnealuse projekti puhul seda praktikat lausa eraldi, et olla võimalikult kindlad. Kuid kõik eksperdid, kellega rääkisime, kinnitasid, et oleks väga ebatavaline, kui General Electric asja pooleli jätaks.

Alstomiga oli alati raske läbi rääkida. Nad polnud olemuslikult eriti vastutulelikud, sõbralikud või pehmed ja oli väga jõuline samm, et Eesti Energia juhtkond võttis nendega ette läbirääkimised ja viis need edukalt lõpule. Minu isiklik arvamus, mis ei põhine mingisugusel teadmisel, on, et General Electric aitas nendele läbirääkimistele mingil viisil ikkagi kaasa.

Kas ma sain õigesti aru, et teie valmistasite argumendid ja kirjad ette ning Eesti Energia saatis need edasi?

Mina tegelesin vastava kompromisslepingu projekti ja selle muudatuste ning samuti vastavate kirjade ettevalmistamisega koostöös Eesti Energia meeskonnaga. Eesti Energia meeskonnalt tuli muuhulgas nimetatud dokumentide ettevalmistamiseks vajalik tehniline ja majanduslik sisend.

Kirjavahetus käis enamasti Eesti Energia projektijuhi tasandil, kes teatas näiteks tähtaja ületamisest. Tähtsamad kirjad saatis Enefit Energiatootmise ehk endise Narva Elektrijaamade juhatuse liige. Kui tulid välja selged erimeelsused, räägiti läbi tippjuhtkonna tasemel.

Meie jaoks oli kriitiline üks kindel kuupäev mullu novembrikuus, kui pidime olema kindlad, et jõuame kokkuleppele või esitame oma nõude arbitraažile. Viimane nädal enne seda kuupäeva oli eriti pingeline, kui kompromisslepingu projekti parandused liikusid poolte vahel piltlikult öeldes iga tunni järel. Selline kirjade edasi-tagasi saatmine käis kuni viimaste lahkarvamusteni, mis omakorda lahendati kõrgema juhtkonna tasemel kasvõi telefoni teel, sest kokkusaamisteks enam aega ei olnud.

Millistes punktides oli kõige lihtsam kokkulepet saavutada?

Selles kokkuleppes lihtsat osa ei olnudki. Kõige lihtsam oli see, et ehitaja poolt tuleb maksta mingisugune leppetrahv

-Kuivõrd tugevalt oli üleval versioon, et tegelikult on tellija süüdi?

Seda, et tellija on ise süüdi, väidab tubli töövõtja algusest peale. See on töövõtjate aabits, millele hakatakse vundamenti laduma esimesest päevast peale.

Tint ehituslepingu allkirjadel polnud 2011. aastal veel kuivanud, kui Alstomis hakkas tööle terve vägi inimesi, kes kogusid tõendeid selle kohta, et kõiges on süüdi tellija. Näiteks leiti päris alguses, kui ehitatud polnud veel midagi, sõjaaegseid miine. Kuid selle vahejuhtumiga seotud nõuded pandi kohe teele. Väideti, et tekkis raha- ja ajakulu.

Selliseid nõudeid saime viie aasta jooksul kümnete kaupa. Ehitaja esitas kogu ehitusaja jooksul nõudeid erinevate asjade kohta, mille eest tema arvates vastutas tellija, ning meie ülesanne oli iga kord mõelda, kas nendes nõuetes on ka mingisugune reaalne iva. Kogu ehitaja etteheide kujutab endast justkui puslet, mis koosneb üksikutest väikestest elementidest, mis kokku liidetuna annavad suure pildi.

Eesti Energia meeskonnale oli väga suur töö selgitada kõigi nende etteheidete seast välja neid üksikuid fakte, mida oleks võimalik eksimustena meile kui tellijale omistada. Jõudsime ühisele järeldusele, et sellist osa nendes etteheidetes leidub, kuid väga vähesel määral. Meie valmidus kompromissis järele anda oli seetõttu väike.

-Millise hetkeni oli läbirääkimistel olukord, et kaalul on kõik või mitte midagi?

Ka üks päev enne kokkuleppe sõlmimist ei olnud mina kindel, et see kokkulepe üldse tuleb. Alati oli võimalus – kuna tegemist oli neile nii kuluka kompromissiga –, et nad lasevad asjal minna vaidluse teed. Minu hinnangul andis Eesti Energia järele väga vähe ja see oli majanduslikus mõttes väga hea kompromiss. Seetõttu olin kogu aeg hirmul, et kas teine pool suudab seda alla neelata. Tegemist on ikkagi iga tavalise inimese jaoks ulmelise numbriga.

-Mida võitis teie advokaadibüroo sellest kompromissist?

Kui te mõtlete nüüd seda, kas meie tasu oli kompromissisummaga kuidagi seotud, siis üldsegi mitte. Minule oli see täpselt samasugune töö nagu teised tööd selles projektis.

-Kui saabus nende läbirääkimiste tipphetk, siis mitu inimest teie büroost oli selle tööga hõivatud?

Üks inimene. Mina olen ühe inimese teooria toetaja. Kui asi on kriitiline ja kiire, siis peab sellega tegelema keegi, kes hoomab kogu pilti, sest tükeldada pole võimalik. Sellest põhimõttest jäävad välja muidugi asjad, kus inimvõimed ei luba kogu vajalikku tööd üksinda teha.

Kui lahendused tulevad ühest kohast, siis saavutame soovitud kiiruse ja täpsuse. Seetõttu tegeles ka selle teemaga meie büroos (Ellex Raidlas – toim) üks inimene korraga. Kui ma olin ühel korral nädal aega Eestis ära, siis tegeles selle asjaga minu asemel vandeadvokaat Triin Frosch.

-Kas see oli selline teema, mis nõudis kolleegidega konsulteerimist?

Teema oli seotud nii suure rahaga ja nii oluline, et ehkki tunnen valdkonda väga hästi, arutasin kõige kriitilisemad õiguslikud küsimused meie büroos läbi vandeadvokaat Martin Käerdiga, keda pean selle õigusvaldkonna vaieldamatuks tipptegijaks. Ma ei saanud võtta kogu riski enda peale ning tahtsin õiguslikke valikuid ja otsuseid tehes olla kindel, et ka keegi teine arvab minuga samamoodi.

Väljastpoolt bürood küsisin pidevalt tehnilist nõu Eesti Energia projektimeeskonnalt. Ehkki kokkuleppes tehnilistest lahendustest väga palju ei kirjutatud, oli vaja veendumust, et lahendus, mida General Electric nüüd hakkab tegema, saab tõepoolest sügiseks valmis. Töövõtja pakutud lahendus pidi ka Eesti Energia hinnangul töötama, sest vastasel korral poleks olnud mõtet kompromissi otsida.

-Eesti Energia ei ütle väga täpselt, millal Auvere jaam lõplikult valmis saab. Nad on maininud kolmandat kvartalit, kuid Hando Sutter on öelnud ka, et novembris. Mis juhtub siis, kui selgub, et ka neljandas kvartalis on häda majas?

Üks asi on nüüd see, mis peab juhtuma lepingu järgi, teine asi, mis juhtub päriselt. Selle «päriselt» juhtuva suhtes ma nii kindel pole, aga lepingu järgi peab töövõtja ära maksma kõik trahvid täies mahus ja kompromissiga saadud leevendus läheb tühja. Kui palju see on, ma öelda ei saa.

Küll aga on küsimus, mida teha siis, kui novembris selgub, et lisafilter küll saab valmis, aga alles näiteks jaanuaris. Sellise objekti ja nii pika aja puhul peab siis otsustama, mida need paar lisakuud endaga kaasa toovad.

Kui elektrijaam on valmis ja töötab, aga mitte päris nii suure võimsusega, nagu peaks, siis on lepingus teatud leppetrahvi maksimumsumma, mille ehitaja peab tasuma. Kui peaks tõesti nii minema, siis jääb üks elektrijaam, mis töötab peaaegu täisvõimsusega, ning Eesti Energia saab selle eest, et jaam ei tööta päris täisvõimsusega, suure rahasumma.

-Kuidas erines General Electricu ja Alstomi esitatud vastuväidete kvaliteet Eesti kohalikus vaidluses tavapäraselt esitatavate väidete kvaliteedist?

Pole mingi saladus, et sellistel firmadel nagu Alstom töötab omaette osakond või grupp inimesi, kes on eriliselt koolitatud, et neid asju õigesti teha. Neil on omad protseduurid ja koolitus. Tint pole lepingul veel kuivada jõudnud, kui see seltskond teab, mida kohe teha, et oma ettevõtte positsiooni kaitsta. Niipea kui midagigi juhtub, mida saaks kuidagigi töövõtja kasuks kasutada, kohe tuleb kiri, mis läheb kindlasse kausta. Nii need kihid seal kaustas kasvavad.

Kui Narvas on 21 kraadi külma, siis ei lasta ka seda võimalust kaotsi. Ehkki lepingus pole sellist kohta ja väide tundub rumal, saadetakse kiri, et külma ilma tõttu ei saanud mingisuguseid töid teha ja aega oleks juurde vaja.

Eesti ehitusfirmade praktikaga selles tegutsemispõhimõttes väga suurt erinevust pole, aga menetlemine ja vormistamine toimub hoopis teise kvaliteediga. Eestis tuleb sageli ette, et midagi juhtus, kuidagi oli asjast ka juttu, aga menetlemisel selgub, et kiri unustati saatmata või saadeti valesse kohta või unustati midagi olulist lisamata.

Rahvusvahelisest suurfirmast saadetakse kiri kindlasti õigel ajal teele, see tuleb õigesse kohta ja õige aja pärast tuleb järgmine täpsustav kiri. Kui masinavärk ja raha on suuremad, siis ka on, mille nimel võidelda.

-Kas Eesti firmadel puudub selliseks tegutsemiseks võimekus või peitub küsimus selles, et summad on liiga väikesed?

Mida lähemal tellija ja töövõtja teineteisele asuvad, seda paremini nad tahavad läbi saada. Kui aga sinu õuele tuleb kosmose piirilt General Electric või pilve piirilt Alstom, siis nende jaoks oled lihtsalt üks tellija laiast maailmast ja keegi ei tunne ennast halvasti, et ta saatis tellijale just sellise kirja.

Eesti ehitajate puhul tuleb seda südametunnistuse piina ikka sageli ette. Arvestatakse, et tellija võib veel midagi ehitada, võib-olla juba homme, ja kui ma hakkan lolle kirju saatma, siis võib-olla ta ei vali mind enam.

Kommentaar

Andri Avila

Eesti Energia juhatuse liige, finantsdirektor

General Electric on üks maailma suurimaid ettevõtteid, mis tegutseb lennundusest energeetikani. Mõistagi olid läbirääkimised General Electricuga keerulised, kuid suutsime nendega kokkuleppele jõuda laua taga ega pidanud kohtute uksi kulutama. Selle eest minu lugupidamine nii General Electricule kui ka Eesti Energia läbirääkimismeeskonnale.

Läbirääkimine General Electricuga toimus meeskonnatööna ning sellesse meeskonda oli majavälise õigusnõustajana kaasatud ka Ellex Raidla büroo advokaatide Jaanus Ikla ja Triin Froschi isikus. Juristide roll seisnes eelkõige lepingu ettevalmistamises ja see oli tehtud hästi. Ka Eesti Energia tegutses professionaalselt, sest olime fikseerinud kõik erimeelsused, mis meil ehitajaga vahepeal tekkinud olid.

Ma ei tõstaks kedagi selles protsessis eraldi esile, läbirääkimiste meeskonda kuulus kokku kümmekond inimest ja kõigil neil oli selles protsessis oma oluline roll täita.

General Electric on lubanud Auvere elektrijaamale lisafiltrid lisada käesoleva aasta juuliks ning jaama üle anda oktoobriks.

Kommentaar

Mait Palts

kaubandus-tööstuskoja peadirektor

Eesti Energia südikus oma õiguste eest seismisel väärib tunnustust, samuti advokaatide hea töö. Seni olen täheldanud, et kui kaalutakse vaidlust mõne suure ja tugeva partneriga, siis loobutakse oma nõrkusele viidates juba alguses. Kui nüüd vähemalt Eesti suured ettevõtted julgevad ja suudavad oma õigused maksma panna, siis innustab see kindlasti ka väikeseid ettevõtjaid.

Kronoloogia

Eesti uusim põlevkivielektrijaam

Auvere elektrijaam on uusim põlevkivil ja biomassil töötav elektrijaam, mille võimsus on 300 MW ja maksumus 638 miljonit eurot. Keevkihttehnoloogia võimaldab asendada jaamas kasutatav põlevkivi poole ulatuses biomassiga.

2009 – otsus uue kahe energiaplokiga soojuselektrijaama rajamiseks

2011 – Prantsuse päritolu Alstomi kontserniga sõlmiti ehitusleping

2012 – Euroopa Komisjon lubas kasutada elektrijaama finantseerimiseks 2013.–2020. aastal 18 miljonit tonni tasuta saastekvoote

2013 – elektrijaama paigaldati aurutrummel, millega jõudis rajamine poole peale

2014 – Eesti Energia nõukogu otsustas, et teist energiaplokki ei rajata

2015 ­– elektrijaam pidi valmima, ühendati elektrivõrku, toodab perioodiliselt elektrit

2016 – Eesti Energia hindas elektrijaama varad alla 39,6 miljoni euro võrra

2017 – elektrijaam peaks ametlikult üle antama oktoobris

Allikas: Eesti Energia

Tagasi üles