Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Riik ja linn on hädas ebaseadusliku rekordprügilaga

8
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Riigikogu keskkonnakomisjon arutas eile , mida teha Tallinna servale Raku järve juurde kerkinud Eesti ajaloo suurima ebaseadusliku prügimäega ja kuidas tulevikus selliseid juhtumeid vältida.

Nõmme linnaosas ühel Silikaltsiidi tänava krundil on umbes 15 000 tonni mitmesuguseid, peamiselt ehitus- ja lammutusjäätmeid, mis asuvad riigi maal. Sinna on need sattunud üsna kummalisel kombel. Nimelt tegutses praeguse, aadressil Silikaltsiidi 9 asuva prügimäe kõrvalkrundil Silikaltsiidi 7 üks jäätmekäitlusettevõte, kes tohtis seda kohta kasutada vahelaona. Inspektorid käisid pidevalt kontrollimas, tegid ettekirjutusi ja trahve. Ühel heal päeval aga avastasid inspektorid, et kogu prügi on liikunud Silikaltsiidi 7 krundilt kõrvalkrundile, riigile kuuluvale Silikaltsiidi 9 maatükile.

«Mingit laoarvestust pole muidugi peetud, aga hinnanguliselt on siin 15 000 tonni jäätmeid,» ütles keskkonnaministeeriumi nõunik Peeter Eek. «Seda ei ole võimalik nimetada muud moodi kui jäätmete ebaseaduslikuks ladestamiseks selleks mitte ette nähtud kohta. Midagi sellist pole Eestis pärast taasiseseisvumist juhtunud, see on absoluutne rekord. Täiesti uskumatu, mis siin toimub.»

Koliti ümber kuuga

Selle, mis Silikaltsiidi tänaval oli toimunud, võttis lühidalt kokku riigi keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg: «Aastal 2011 oli Silikaltsiidi 7 täiesti jäätmeid täis. Ettevõte tuli taotlema uut luba ja keskkonnaamet andis talle loa mitte uute jäätmete juurdevõtmiseks, vaid olemasolevate jäätmete sorteerimiseks ja likvideerimiseks. Anti konkreetsed tähtajad: kuue kuu jooksul tuleb likvideerida 2500 tonni ehk kolme aastaga pidi plats puhas olema. 2013. aastal oli näha, et ettevõte hakkas üht-teist tegema, aga ühe väga lühikese perioodi jooksul 2015. aastal lükati need illegaalselt kõrvalkinnistule.»

Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juhataja Monica Rand lisas, et inspektorid käisid 2015. aasta mai alguses maatükki kontrollimas ja tegid ettekirjutuse. Kui nad vähem kui kuu aega hiljem, juuni alguses uuesti kontrollima läksid, olid kõik jäätmed sattunud kõrvalkrundile. Et asja uurimiseks on algatatud kriminaalmenetlus, siis ei saanud Rand juhtumit rohkem kommenteerida.

«Siin on kõik ebaseaduslik ehk selle asja oleks pidanud juba ammu peatama. Ma tahan teada, miks kõik nii kaua aega võttis? Kuidas me jõudsime 15 000 tonnini ehk Eesti suurima ebaseadusliku prügiladestuseni?» küsis riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra (SDE).

Vakra küsimusele vastas Eek: «Kui keegi taotleb luba jäätmete vaheladustuseks, siis tuleks juba selles faasis vaadata, mis on ettevõtte tegelik võimekus. Ettevõte esitab ju aruandeid, ka see ettevõte esitas. Ja kui aruannetest oli näha, et laoseis kogu aeg suurenes, siis oleks pidanud ametnikel häirekell helisema hakkama. Ei saa olla, et paned kogu aeg jäätmeid lattu ja midagi välja ei vii. Kohe tuleks hakata täie rangusega rakendama prügila definitsiooni ehk kolme aasta pikkuse vaheladustuse reeglit. Kui kolme aastaga oli selge, et midagi pole välja viidud, oleks tulnud jäätmeluba tühistada. Juba see oleks olukorda märgatavalt muutnud. Paraku on ka paljudes teistes kohtades kolme aasta vaheladustuse tähtaja ületamisse väga leebelt suhtutud. Ja kui ettevõttele on tehtud ettekirjutusi ja määratud trahve ja ta pole nendele reageerinud, siis me jõuame selleni, et millistel alustel saab jäätmeluba tühistada. Seaduses on vastav loetelu olemas, aga seda võiks pikendada.»

Keeldumiseks pole alust

«Miks on Tallinnas selliseid platse vaja ja miks antakse selliseid jäätmelube? Miks on vaja Tallinna linnas sellises mahus niisuguseid jäätmeid ümber sorteerida?» küsis Vakra veel.

«Jäätmeseaduse paragrahv 83 ütleb, millal me saame keelduda jäätmeloa väljaandmisest. Seal on neli või viis punkti ja kui nende põhjal keeldumise alust ei ole, siis me annamegi loa. Me saame määrata ainult kogused, kui palju ettevõte võib jäätmeid käidelda. Alates 2013. aastast määrame ära ka selle, kui palju üks ettevõte võib oma platsil ladustada,» selgitas Siilaberg.

Tallinnas keskkonnavaldkonda kureeriv abilinnapea Arvo Sarapuu (Keskerakond) heitis keskkonnaametile ette, et nad ei võta linnavalitsuse arvamusi tõsiselt. «Juba aastaid räägitakse, et prügilatesse ei jätku prügi. Mis põhjusel te annate sellistele firmadele linna territooriumil jäätmelubasid? Miks ei viida kohe lõplikku käitluskohta?» pahandas Sarapuu.

Vastus oli jällegi, et pole alust keelduda. Siilaberg kinnitas, et kohalikul omavalitsusel on õigus oma jäätmekavaga määrata, kui palju võib tema territooriumil selliseid ladestusplatse olla. See olevat vähemalt teoreetiline võimalus jäätmelubade väljaandmist vähendada. Praegu aga ei olevat seda enamasti jäätmekavadesse kirjutatud.

«Kui kohalik omavalitsus saadaks meile kirja, et meie jäätmekava näeb ette niipalju käitluskohti, palun keelduge selle loa väljaandmisest, siis meil on selleks alus olemas,» lisas Siilaberg.

«Me kirjutame riigile pikki arvamusi jäätmelubade kohta ja neid kahjuks ei arvestata. Ma saan aru, et keskkonnaametil pole võimalust keelduda. Tallinna linn on pakkunud, et me võtame nende firmadega kohtuskäimise enda peale, kui teid kohtusse kaevatakse, aga ka sellega pole nõustutud,» ütles Tallinna keskkonnaameti juhataja Relo Ligi.

Komisjoni istung lõppes siiski Sarapuu tõdemusega, et praegune keskkonnaminister on asunud nende küsimustega sisuliselt tegelema. Samuti lepiti kokku, et riigi keskkonnaameti ja Tallinna linna esindajad korraldavad ühise arupidamise ning hakkavad sisulist koostööd tegema.

Tagasi üles