Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Puidufirma ei taha naabriks elumaju

Lisatud video.

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Maatükk, kuhu arendaja soovib rajada kaks eramut, jääb Bennet Puidu krundipiiril oleva kuuseheki ja taamal paistvate majade vahele. | FOTO: Jaanus Lensment

Kui tavaliselt sõdivad inimesed oma aia taha rajatava tehase vastu, siis Harjumaal Keilas on olukord vastupidine. Väike puidufirma pole nõus kahe uue eramu ehitamisega, peljates, et uued naabrid hakkavad peagi kodurahu rikkumise pärast kaebama.

«Sellest (uute majade rajamisest – toim) saab hiljem tulla ainult häda ja viletsust, sest normaalset elukeskkonda siin olla ei saa,» rääkis Keila lõunaservas asuva ettevõtte OÜ Bennet Puit juhataja Imre Ots.

Ots tunnistas ausalt, et kunagisest metsamajandi laost tehtud puutöötsehh pole just unelmate naaber. Tööaegadel undab kolm ventilaatorit ning aeg-ajalt haiseb ümbruskonnas värvi ja lakkide järele. Seetõttu maksab ettevõte ka saastetasu.

Värviruumist leviva haisu tõttu maksab firma ka saastetasu. Foto Jaanus Lensment.

«Ega meie ole riigiasutus, kus kell viis saab tööpäev läbi. Kui on vaja, siis töötame õhtuti kauem ja oleme ka nädalavahetusel kohal,» märkis Ots.

Kuigi praegu jäävad lähimad elumajad Aia 33a asuvast tootmishoonest mitmesaja meetri kaugusele, on olnud paar juhtumit, kui inimesed on kaevanud linna peal leviva haisu üle.

«Nüüd tulevad uued inimesed, hakkavad kaebama ja sellega ei tegele siis enam krundid maksimaalse kasumiga maha müünud arendaja ega linnavalitsus, vaid meie,» oli ettevõtja murelik.

Bennet Puidu juhataja Imre Ots on mures, et tema ettevõtte külje alla rajatavates eramutes ei saa uued elanikud nautida rahulikku elukeskkonda. / Jaanus Lensment

Kõik vastab nõuetele

Ots rõhutas korduvalt, et tal ei ole midagi selle vastu, et tühjana seisev krunt täis ehitatakse, aga kuna praegu on tegu tootmismaaga, siis võiks see selleks ka jääda. «Meie ootus on, et ettevõtlust ei segata,» rääkis ta. Praegu jääb ettevõtjale mulje, et linnale on kahe uue eramu rajamine tähtsam kui 15 töökohta, mis võivad ohtu sattuda.

Detailplaneeringu dokumentidest selgub, et praegu on müratase Raba 45 krundil liiga kõrge. Müra summutamiseks, et see jääks lubatud piiresse, tuleb rajada neljameetrine müratõke, ka soovitatakse tootmishoone ja elumaja vahele rajada abihoone ning kasutada kolmekordseid aknaid. «Igasugust tsirkust võib ju teha,» tõdes Ots.

Isegi kui tulevased koduomanikud käivad krundiga tutvumas ja annavad endale aru, et nende uus eluase hakkab olema tootmishoone kõrval, pelgab firmajuht, et mõne aja pärast hakatakse ikkagi nurisema kodurahu puudumise üle.

Müra summutamiseks rajatakse kuuseheki asemele neljameetrine müratõke. Foto Jaanus Lensment.

«Minu sõnum Keila linnavalitsusele on, et ärme tee [selliseid] otsuseid. Miks tekitada rahulolematuid linnakodanikke juurde, siin ei saa olla normaalset elukeskkonda,» rääkis ta.

Krunt kuulub firmale Agonda ja selle esindaja Harold Saare sõnul on Keila planeerinud selle piirkonna elamumaaks. «Ega me mõelnud midagi ise välja, et suruks selle maa elamumaaks,» kinnitas ta.

Tema sõnul soetasid nad krundi alles hiljuti ja siis oli teada, et linn näeb seda elamumaana. «Linnal ei ole kuhugi areneda ja sinna kanti saaks veel midagi teha,» rääkis arendaja ning lisas, et Keilas on suur probleem nii üüripindade, korterite kui ka eramajadega.

Saare sõnul on nad tellinud vajalikud uuringud ja mõõtmised ning kõik vastab nõuetele. «Ega seal nii suurt tööd ka ei käi,» tõrjus ta jutte võimalikust müra- ja õhureostusest. «Inimesed peavad linnas koos eksisteerima, et kes elab ja kes toodab.» Näiteks tõi ta Tallinna, kus samuti on keset elumaju mõni tootmine.

Bennet Puidu põhitegevusse kuulub mitmesuguste treppide, sise- ja välisuste, aknaaluslaudade ning mööbli valmistamine. / Jaanus Lensment

Saare sõnul rajavad nad nelja meetri kõrguse müratõkke, millest peaks tema hinnangul piisama, sest vastava uuringu tegi sertifitseeritud erapooletu firma. «Meie usaldame professionaale,» lisas ta.

Saar seadis kahtluse alla naabri lootuse, et krunt võiks jääda kasutusse tootmismaana. «Linn on enda arengust huvitatud ja sinna mingit tootmist ei tule, sest ümberringi on kõik elamud,» kinnitas ta.

Tulekul avalik arutelu

Kuigi Bennet Puit pole detailplaneeringuga nõus, kinnitas Saar, et Agonda läheb oma projektiga edasi. Kas uued eramud rajab arendaja või koduostjad, selgub tema sõnul projekti käigus.

«Abilinnapea on öelnud, et seal ei ole midagi seadusega vastuolus ja kui nende tootmine ületab mingeid norme, siis nemad peavad töötama normide piires,» lisas arendaja.

Keila linnavalitsuse pressiesindaja Valdur Vachti kinnitusel asub vaidlusalune krunt asula lõunaosas väikeelamute piirkonna servas ning linna üldplaneeringu järgi on see väikeelamumaa, kus väikeelamu või üldmaa sihtotstarbega krundid peavad moodustama vähemalt 80 protsenti alast. «Ma ei tea, mis edasi saab, eks näis,» sõnas ta, rääkides detailplaneeringu vaidlustamisest.

Sellele krundile peaks detailplaneeringu järgi mahtuma kaks eramaja. Foto Jaanus Lensment.

Vachti sõnul käib praegu normaalne menetlemisprotsess, kus mõlemal poolel on omad huvid. «Mingil hetkel tuleb seaduse piires leida kompromiss, et [vastuolude] nukid läheksid minimaalseks,» rääkis linnaametnik.

Kuna detailplaneeringu avalikustamisel esitati vastuväiteid, siis märtsi lõpus püütakse kõik selgeks rääkida avalikul arutelul. «Kui see ei õnnestu, siis saadetakse detailplaneering Harju maavanemale järelevalve teostamiseks,» ütles Vacht.

/ Alari Paluots

Tagasi üles