Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti parim slackliner räägib elust Dubais ja Setumaal

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
«Kõige kõrgem koht, kus olen slackline’i teinud, oli Saksamaa ja Austria piiril Kanisfluh linnakeses. Lint oli tõmmatud 900 meetri kõrgusele ja kui alla vaatasid, siis nägid pisikesi autosid, aga seda muidugi eeldusel, et parasjagu pilvi ees ei olnud. Kui mööda linti kõndisid, siis sa nägid enda ümber ainult tühjust,» meenutab Eesti parim slackliner Jaan Roose ja lisab: «Hirm oli ka, ikka!» Pärnu rannapargis väga hirmus õnneks pole. | FOTO: Ardi Truija / Pärnu Postimees

Kas teie julgeksite harrastada peaaegu kilomeetri kõrgusel köielkõndi? Või eelistate läbida 110 meetrit Kaali meteoriidikraatri kohal? Ent saltod oleks ju veelgi efektsemad?! Jaan Roose, Eesti parim slackliner, vastab neile küsimustele igatahes jaatavalt.

Televiisorist vaadatuna tunduvad kõik asjad üsna lihtsad: sümfooniaorkestri dirigent lihtsalt tõstab käed ja kukub vehkima, vormel 1 piloot lihtsalt istub ja keerab rooli ja Jüri Ratas lihtsalt hääletatakse Keskerakonna esimeheks. Umbes sama lihtne tundub video põhjal olevat ka 2,5 või 5 sentimeetri laiusel nailonlindil kõndimine ja trikkide tegemine. Sest, kuulge, me kõik suudame ju kõnnitee äärekividel tasakaalu hoida, ja kui keeruline saab olla teepervel mõne balletietenduses nähtud viguri järeletegemine?!

Aga nagu elus ikka, on praktika teooriast keerulisem. Jüri Ratas sai esimeheks pärast aastatepikkust tööd erakonnakaaslastega ja ega vormelisse või orkestri ette rutem lasta. Ning see lint, noh, ütleme nii, et naha saab algaja entusiast kiiresti märjaks, aga sinna peale saada ja ka jääda on umbes sama keeruline kui riigikogu liikmel Tanel Talvel oma gigantset maasturit ainult ühe parkimiskoha peale sobitada.

Kipsiga trikitamas

Setumaalt pärit Jaan Roose jõudis tasakaalulindil trikitamiseni parkuurimise juurest. Koos koolikaaslastega hüpati üle, ümber ja läbi takistuste, ning sedaviisi suisa viis aastat. Kuni ühel saatuslikul päeval postitas keegi parkuurijate foorumisse video slackline’ist. «What?! Misasi? Köie peal? Hüpatakse, tehakse saltosid? Tahaks ka,» meenutab Roose.

«Vaatasin, et ka Eestis müüakse Gibboni slackline-linti. Kuna see maksis toona 1090 krooni ja seda raha mul 2010. aastal mõistagi polnud, siis ma ei saanud seda endale lubada. Õnneks tuli Eesti edasimüüja meie suuremale ühisele parkuuritreeningule asja tutvustama ja nii jõudsid esimesed lindid Tallinna, Tartusse ja meile Värskasse.»

Nii nagu siinkirjutajal, oli ka Roosel algus konarlik: «Kui esimene kord lindile läksin, siis see värises ja ma ei suutnud ühtegi sammu teha. Aga proovisin ja proovisin ning poole tunniga sain üle lindi kõnnitud.»

Jaan Roose trikitamas Pärnu rannapargis. Pealtnäha mängleva kergusega tehtavad saltod on aastatepikkuse harjutamise vili. / Ardi Truija / Pärnu Postimees

2010. aastal hakkas Gibbon Slacklines korraldama ülemaailmset algajatele mõeldud võistlust. «Iga osaleja pidi nädala jooksul tegema ühe triki, selle üles filmima ja neile saatma. Eesti maaletooja soovitas meil osa võtta, aga üsna pea kukkusid minu sõbrad välja. Kui mina jäin ainsaks eestlasest osalejaks, tundsin, et pean veelgi rohkem pingutama.» Nii venisid Roose treeningud tundidepikkuseks ja lõivu pidi maksma isegi kooliskäimine.

Kuna tasakaalulinti on hea siduda puude vahele, käis Roose harjutamas metsas. Ühe treeningu käigus maandus ta aga sambla varjus pesitsenud kännu otsa, ja veel nii õnnetult, et hüppeliigesest käis krõks läbi. «Olin ihuüksi metsa tulnud ja mul ei jäänud muud üle kui liin kuidagi kokku korjata ja autoni roomata. Ootasin siis juhiistmel istudes, et valu järele annaks ja saaksin koju sõita,» meenutab Roose ja lisab: «Hea, et ma sinna metsa ei jäänud!»

Madonnaga tuurile

Hoolimata kipsis jalast tegi Roose nädala kohustusliku triki ikkagi ära. «Võistluse korraldajad vaatasid mind kui hullumeelset ja saatsid austusavaldusena tasuta slackline’i. Olin selle üle väga õnnelik, sest see tähendas, et sain laenatud slackline’i asemele isikliku.»

Tänu meelekindlusele ja töökusele saavutas Roose oma esimesel ülemaailmsel võistlusel teise koha. Ta jätkas oma trikkidest videote meisterdamist ja õige pea tuli aeg end järgmisel võistlusel proovile panna.

«Kuna mu elu teine võistlus toimus talvel ja ma treenisin õues, siis tegin vahepeal teejoomiseks ja sooja saamiseks pause. Aga nii kui tundsin, et olen veidi hinge tõmmanud, läksin lindi peale tagasi.» Roose entusiasmi ei vähendanud isegi konkurent, kes postitas oma videoid päikselisest Brasiiliast, otse kuulsast Rio rannast.

«Kuigi mul lihased valutasid ja olin väsinud, mõtlesin poolel teel toa poole kõndides, et ei, ma veel ei lähe! Kui ühe korra veel proovin, äkki ikka õnnestub. Vahel sai sellest ühest korrast tuhat. Aga selle tuhande seas oli see üks kord, mis aitas mind edasi.» Et selline tahtejõud ja meelekindlus tõid Roosele võidu, pole muidugi üllatav. Ent kulme paneb kergitama see, et vaid paar kuud pärast kolmanda võistluse võitmist sai Roose kutse tulla koos Madonnaga maailmaturneele.

«Kord Madonna turneel oli karm. Hilinesid? BOOM! Taskurahast võeti maha. Trennis ei olnud seljas kohustuslikud musta värvi riided, vaid mõni isiklik hilp? Jälle, BOOM! Taskurahast võeti maha.» Kuigi Roose oli selleks ajaks juba Tallinna Ülikoolis kehakultuuri õppimas ja üritas seda ka slackline’iga siduda, võttis ta sõubisnise nimel akadeemilise puhkuse. «Tagasi tulles otsustasin, et praegu saan hüpata, hiljem õppida, mitte vastupidi.»

22 meetri kõrgusel üle kraatri

Jaan Roose kõndimas üle Kaali järve / Tanel Allik / Saarte Hääl

Pärast Madonnat järgnesid uued võistlused ja pjedestaalikohad. Aga ka muid huvitavaid vahepalu: «Kuna Eestis on vähe kohti, kuhu tasakaaluliini paigutada, siis otsustasime 2015. aasta suvel, et proovime tõmmata liini üle Kaali meteoriidikraatri. Leppisime valla ja politseiga kokku, ajasime paberid korda ja tegime Facebooki ürituse. Mõtlesime, et saame rahulikult sõprade seltskonnas üle kraatri kõndida, aga üllatuseks oli järve ääres lõpuks mitusada inimest, isegi lätlased-leedulased tulid kohale. Võib öelda, et slackline ühendas kolm Balti riiki peaaegu et Balti ketiga!»

Proovi tehes vedasid Roose mõttekaaslased lindi läbi vee. Muidugi muutus märg nailonpael eriti raskeks ja selle pingutamine peaaegu võimatuks. «Ettevõtmise ajaks saime õnneks kergema lindi, hoidsime seda kuivas ja saime ta kenasti pingule. Aga see selleks. Ma ei olnud kunagi varem nii pikka ja nii kõrgel asuvat linti proovinud, olin piirdunud 40–50 meetriga. Kui ma siis 22 meetri kõrgusel 110-meetrisel lindil esimesi samme tegin, hakkas see jalge all mao kombel küljelt küljele vonklema,» meenutab Roose.

Publiku suureks rõõmuks sadas ta kontrollimatuks muutunud lindilt mõistagi alla. Ja tänu turvavarustusele rohkem kui ühe korra. «Kui jõudsin poole maani, sain asja käppa ja läksin edukalt lõpuni. Kokku kõndisin üle järve vähemalt kümme korda ja iga järgmine katse oli puhtam.»

Aga olgu, üks asi on 110-meetrine lint pingule tõmmata, hoopis teine asi on teda ka pingul hoida. Saltode, selja- ja kõhupõrgete tegemiseks piisab Roosele vaid 18–23 meetri pikkusest vahemaast. Kui seal peal ka hüpata, nihkuvad paigast suured traktorid, rääkimata sõiduautodest, mis hakkavad rõõmsalt kaasa õõtsuma. «Ida-Virumaal tegin trikke kahe kopa vahele tõmmatud lindil. Alguses oli okei, aga kui surfasin küljelt küljele, siis hakkasid kopad kaasa õõtsuma ja etenduse lõpuks oli lint lõtv,» räägib Roose.

Saksamaa talendisaade

Tegelikult on lintide pingutamine rikkunud isegi osalemise telesaates. «2016. aastal kutsuti meid Saksa talendisaatesse. Tegime koos Tauri Vahesaarega oma etteaste ära ja üllatuslikult saime ka lõppvooru. Aga kui esitasime finaalsaate jaoks oma kavandi – tahtsime kahekesi teha kahel lindil esimesest esinemisest palju võimsama asja –, sai selgeks, et see pole otsesaadet ja stuudio tehnilisi võimalusi arvestades reaalne.»

Aga mis ajab rähnipoja puu otsa ja Roose lindile? «Esiteks meeldib mulle eksperimenteerida videote loomisega. Aga ma teen seda ka teiste jaoks, ja kui inimestele pakuvad minu tegemised huvi, siis see jällegi motiveerib mind.» Muide, üks nõks, millega Roose publikut hullutab, on liinil hüppamise ajal mõne riidehilbu seljast koorimine.

Tänu kuulsusele on Roose saanud ka väga huvitavaid tööpakkumisi. «Mind on kutsutud Kariibi meres sõitvale maailma suurimale kruiisilaevale esinema. Aga see tähendaks kaheksat kuud laeval, nii et ma ütlesin neile ära. Enne seda tehti mulle pakkumine Tallinkist, aga neile vastasin samuti, et see ei tasu mul ära. Nad vastasid, et me pole veel öelnudki, kui palju maksta kavatseme! Aga asi on ajas! Ma pigem olen vaba, kui teenin raha. Kui mul on aega, siis saan ma luua videoid ja olla koos oma lähedastega.»

Tsirkus Dubais

Kunstniku visioon Dubaisse ehitatavast tsirkusest. Kogu tegevus toimub 2,7 miljonit liitrit vett mahutava basseini sees ja kõrgel õhus, saalis on 1300 kohta ning aastas plaanitakse anda 450 etendust. Trupis on 65 inimest. / La Perle by Dragone

Nii püsibki aastaid kõikvõimalikel slackline’i-võistlustel ja -festivalidel tuuritanud Roose kodumaal: «Alguses võtsin vastu iga võimaluse, aga eelmisel suvel sain aru, et aitab. Olen terve suve Eestist ära, aga sel pole mingit kasutegurit. Välismaal toimuvale üritusele lähed mitu päeva, kohal oled mitu päeva ja koju tuled mitu päeva. Ühe ürituse peale kulub terve nädal. Nüüd teen teisiti – keskendun esinemistele Eestis, aga tänu sellele on mul rohkem aega ja saan harjutada suurte ürituste, näiteks kaks korda aastas toimuvate Red Bulli võistluste jaoks.»

Meie vestluse ajal tüürib Roose jutu korduvalt ka lähedastele. Põhjus on lihtne: selleks et ta saaks sada protsenti keskenduda slackline’iga tegelemisele, on tal lähedastest koosnev toetusmeeskond. «Minu suurimad sponsorid on mu pere, elukaaslane ja sõbrad! Muidu peaksin tegelema näiteks oma transpordi organiseerimisega või välismaal olemise ajal Eestis toimuva korraldamisega. Saan neilt abi ka igapäevase olmega, alates kas või söögist!»

Kuigi Roose töögraafikusse on jäänud vaid suuremad võistlused, ei maksa arvata, et ta muu aja rahulikult Eestis redutab. Sel aastal tuleb tal minna mitmeks korraks Dubaisse, et koolitada peagi avatava tsirkuse slackliner’eid. «Pärast seda, kui kohalikud ärimehed nägid Las Vegases Franco Dragone etendust, tahtsid nad samasuguse ka Dubaisse teha. Nad andsid raha ja neli aastat tagasi hakatigi selleks spetsiaalselt teatrit ehitama. Selle aasta keskel peaks maja avatama etendusega «La Perle», mille on loonud see sama Dragone. See mees on töötanud ka Cirque du Soleil’s, mis oma 5000 töötajaga peaks olema maailma suurim tsirkus,» ütleb Roose ja lisab muiates: «Madonna tuuri ajal kutsuti mind sinna slackline’iga esinema.»

Aga nii nagu Cirque du Soleil’le, ütles Roose ära ka Dubai tsirkuses esinemisele. «See elu on teistsugune – sa teed ainult tööd ja isegi kogu su pere elab kohapeal. Leppisime kokku, et olen neile treener-koreograaf. See tähendab, et ma ei pea kogu aeg seal olema, vaid käin Dubais kahe nädala või kuu aja kaupa.»

Araabia Ühendemiraatides õpetab Roose akrobaatidele lindi peal trikkide tegemist, paneb kokku koreograafia ja aitab tehnilise poolega. «Lindid on seal pikad, 30–35 meetrit, ja asuvad väga kõrgel. Tavapärast turvavõrku pole, sest sõu toimub 2,5 miljonit liitrit mahutava basseini kohal. Slackliner’id peavad lae all kõlkudes tegema sünkroonis koreograafiat ja lõpuks vees maanduma. Visuaalne efekt tekitataksegi veepiiskade väljavalgustamisega,» selgitab Roose.

Kaskadöör «Assassin’s Creedis»

Aga ei maksa arvata, et Roose akrobaadikarjäär on koosnenud ainult treenimisest, võistlemisest, esinemistest ja teiste treenimisest. Detsembri lõpus jõudis Eesti kinodesse arvutimängu põhjal vändatud film «Assassin’s Creed», mis jutustab15. sajandi palgamõrvaritest. «2015. aasta suvel sõitsime Londonisse proovinädalale. Töötasime stuudios, kus filmiti James Bondi ja Harry Potteri filme, ja meie jaoks ehitati suur raam, mille vahele tõmbasime palju linte, et katsetada, kuidas filmis slackline’i kasutada. Pärast nädalat öeldi, et väga hea, teeme ära.»

Filmivõtted toimusid Maltal, kus slackliner’id veetsid kokku kolm nädalat. «Kahju on sellest, et nägime tohutult vaeva: panime üles peaaegu 30 linti, mis oli füüsiliselt väga raske töö, tegime saltosid ja muid trikke, aga lõpuks läks filmi kümmekond sekundit lindil jooksmist ja mööda seda alla libisemine.»

Võrreldes Madonna tuuriga oli tööpinge filmitegemisel aga uskumatult väike: «Inimesed magasid ja tiksusid, üritasid aega venitada. Madonnaga töötades tuli iga hetk oma koha eest pingutada.»

Lebotamisest hoolimata juhtus just filmivõtetel Roose senise elu kõige vastikum õnnetus. «Esmalt sadasin alla seitsme meetri pealt ja napilt õhkpadja servale. Sodiks kukkumisest jäi puudu üks meeter! Elu suurima paugu sain samuti võtetel. Kolme meetri kõrgusel, õhkpadja kohal triki tegemise ajal lendas kostüümi keep silmade ette. Kuna ma midagi ei näinud, ei saanud ka õigesti lindile maanduda, see läks kahe jala vahele ning libises mööda reit üles. Kiirabiautos öeldi, et kui ma verd pissima ei hakka, siis on kõik hästi. Samal õhtul hotelli tagasi minnes tõmbas igal sammul jala krampi ja reie sisekülge ei tundnud ma pärast seda veel mitu päeva. Aga projekt sai tehtud!»

Jaan Roose (25) CV

1998–2011 Värska gümnaasium

2011–… Tallinna Ülikooli kehakultuur

2010 – King of Slackline, teine koht

2011 – Gibbon Outdoor, teine koht

2011 – King of Slackline, võitja

2012 – Madonnaga tuuril

2014 – GoPro Mountain Games Slackline World Cup, Vail, USA, võitja

2014 – Slackline Masters, Saksamaa, München, võitja

2014 – FISE Slackline Open, Prantsusmaa, Montpellier, võitja

2014 – Nippon Slackline Open, Jaapan, Tokyo, võitja

2015 – kaskadöör filmis «Assasin’s Creed»

2015 – ülesastumine dokumentaalses lühifilmis «Masters of Slack»

2015 – Red Bull Baylines, USA, San Francisco, teine koht

2016 – Red Bull Airlines, Itaalia, Catania, võitja

2016 – Highline Rivercrossing Championship, Poola, Bydgoszcz, teine koht

2016–… konsultant ja treener Dubais, «La Perle by Dragone» sõus

Tagasi üles