Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Fondihaldur: meid ei huvita eelmise omaniku taust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Swedbank Investeerimisfondide juht Kristjan Tamla ütles, et enne pensioniraha paigutamist fondi BTF2 viisid nad end põhjalikult kurssi Birdeye Capitali senise tegevusega. | FOTO: Andres Haabu / Äripäev

Nii LHV ja Swedbanki esindajad kui ka Birdeye Capitali juhid Sander Pullerits ja Indrek Minka kinnitavad, et pensionifondide raha on investeeritud mõistlikult ja jätkusuutlikult.

LHV on investeerinud Birdeye metsafondidesse aastate jooksul viis miljonit eurot, Swedbank alates läinud sügisest 1,35 miljonit eurot.

Minka sõnul hoiab fondide tegevusel silma peal finantsinspektsioon. «Meid kontrollib siseaudiitor, finantsaudiitor ja samuti hindab metsamaa portfelli professionaalne hindaja, keda kontrollib omakorda audiitor,» selgitas ta. «Kontrollimise tase on mitmekordne. Toimub meie enda ostueelne kontroll ja pärast ka järelkontrollid.»

Fondis BTF2 on praegu veidi üle tuhande hektari. «Metsamaa boniteet (mulla viljakus – toim) on Eesti keskmisest boniteedist parem,» rääkis Minka.

Ka keskmine juurdekasv on kiirem, ent seda saab seletada ka noore metsa suure osatähtsusega – need kasvavadki kiiresti. Üle veerandi ostetud metsast on aga viimase viie aasta jooksul lagedaks raiutud alad.

Pulleritsu sõnul ei saa metsainvesteeringu puhul vaadata pelka raietulu. «Raieettevõtted ostavad raieküpse metsa, korraldavad raie ja teenivad nii tulu, aga pikemaajalise vaatega investoril on võimalik teenida tulu metsa kasvust,» lausus ta. «Viie või kümne aasta pärast on seal ju puidumass suurem kui täna.»

Pensionifondide investeeringul fondi Birdeye Timber Fund 2 (BTF2) on 12-aastane tähtaeg, mis tähendab, et nad ei teeni praegustelt lageraiealadelt ja noorendikelt raiega raha. Ainus tulu saab olla arvestuslik – metsa kasvades selle väärtus suureneb ja nii loodab fondihaldur, et metsa saab tosina aasta pärast maha müüa kallimalt, kui see osteti.

Müüja pole oluline

Birdeye Capitali kahel juhatuse liikmel pole kummalgi metsandustausta. Mis tagab, et neil nahka üle kõrvade ei tõmmata?

«Meil on pandud selle jaoks paika väga selge investeerimisprotsess,» ütles Minka. «See peaks aitama tagada, et meil ei tõmmata nahka üle kõrvade. Lisaks on meie meeskonnas üle 30-aastase metsandusega tegelnud Ants Kaljund (nõukogu liige – toim).»

Pulleritsu sõnul on nad Birdeye rohkem kui kolmeaastase tegevusaja jooksul ka kinnistuid müünud ja raiet teinud ning seni kasumlikult. «Oleme müünud kinnistuid soetushinnast kõrgema hinnaga,» lausus ta.

Miks ikkagi Birdeye Capital ja selle fondid metsaärimeestele nii hirmsasti närvidele käivad?

«Seda peate küll nende käest küsima,» lausus Minka. Metsandusettevõtjad on juba varem pöördunud seoses Birdeye tegevusega ka sinna raha paigutanud pankade enda poole.

Pullerits lisas, et metsamaa hulk on Eestis piiratud ja kusagilt seda juurde ei teki. «Iga turule lisanduv kapital teeb olemasolevate tegijate jaoks elu natuke keerulisemaks,» rääkis ta.

Lõppkokkuvõttes saavad Eesti maaomanikud Pulleritsu väitel oma metsa eest senisest parema hinna.

Ja miks ikkagi on fondid ostnud seni nii suure osa oma metsamaast just nimelt Fred Toodega seotud firmadelt?

«Me vaatame konkreetset kaupa, mida pakutakse, ja seda, milline on hinnasoov,» selgitas Minka. Niisiis on tehingud paljude pakkujatega jäänud tema kinnitusel pidama kauba, selle kvaliteedi ja hinna vahekorra juurde.

Pulleritsu sõnul on Birdeye ostnud oma fondidele kinnistuid 110 tehinguga ja rohkem kui 50 müüjalt. Postimehe andmetel on seni suurim hulk metsakinnistuid ostetud just Toodega seotud firmadelt ja OÜ-lt Erinmets.

«Me ei sõlmi kestvaid ärisuhteid, vaid ostame omandit,» lisas Pullerits. «Meid tegelikult ei huvita see, kes on olnud kinnistu varasem omanik ja kas ta on käinud läbi pankrotiprotsessist. Kui kinnistu kvaliteet on hea ja hind sobib, oleme valmis selle omandama.»

Tema kinnitusel on Toodega seotud firmadelt ostetud metsamaa osatähtsus Birdeye fondides vähemuses.

Postimees püüdis kommentaaride saamiseks tabada ka Toodet, ent teadaoleval telefoninumbril ta ei vastanud. Lõpuks vastas ta eile hommikul OÜ Metsasiht kodulehel leiduval telefoninumbril ja palus saata kirjalikud küsimused. Ennelõunal saadetud küsimustele vastust ei saabunud.

Swedbanki pensionifonde juhtiva Swedbank Investeerimisfondid ASi juhatuse esimehe Kristjan Tamla sõnul investeerib ettevõte fondi BTF2 ning fondihalduri ülesanne on see raha edukalt metsamaasse paigutada.

«Enne raha investeerimist toimub fondi ja seda haldava meeskonna kompetentsi ja professionaalsuse analüüs,» lausus ta. «Meil võttis poolteist aastat, et üksipulgi nende senine tegevus läbi käia. Teiseks vaatame, milline on fondiga tegelevate inimeste endi motivatsioonipakett – kas nad on sinna ka oma raha investeerinud ja millises ulatuses.»

Huvide konflikti kontroll

Pealegi kontrollib pank Tamla sõnul, et fondihalduril ei tekiks huvide konflikti. «Metsamaad ei tohi osta fondiga seotud isikutelt või nendega seotud ettevõtetelt,» lisas ta. «Meie oleme seal üks investor ja kui investorile tundub, et fondiga ei toimetata päris nii, nagu oleks mõistlik, võivad investorid kokku tulla ja leida fondile uued juhid.»

Birdeyesse ei tohi investeerida Swedbanki kõige konservatiivsema strateegiaga pensionifondi K1 vahendeid, küll aga seda saavad teha teised fondid.

LHV Varahalduse portfellihalduri Kristo Oidermaa sõnul on LHV pensionifondid investeerinud Birdeyesse üle kolme aasta ja kokku ligikaudu viis miljonit eurot.

«Tundub, et turul on kummikupaare, mis sooviksid, et pensionifondid metsamaasse investeerimise vastu huvi ei tunneks,» lausus ta. «Paraku ei anna selles osas aega tagasi keerata – ka pensionifondid pakuvad teiste metsamaasse investeerijate kõrval konkurentsi.»

Samuti on Oidermaa kursis sellega, et Birdeye tegevusele on antud negatiivseid hinnanguid.

«Hiljuti käis LHVst kolm investeerimismeeskonna liiget, kummikud jalas, koos meie poolt tellitud metsahindajaga pensionifondide raha eest ostetud kinnistuid kontrollimas ja üle hindamas,» lausus ta. «Eesti kolm juhtivat metsatakseerijat on meie kontrollprotsesside jaoks inventeerinud ja ära hinnanud pea 400 hektari mahus kinnistuid. Nendele raportitele toetudes oleme leidnud, et kõik tehingud on toimunud turutingimustel.»

Tagasi üles