Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Prillid nurjasid sõidueksami

11
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Eksamisõidukid maanteeameti Mustamäe büroo ees. | FOTO: Sander Ilvest

Sõiduõpetaja Andrei Naani õpilasel jõudis pärast pooleteistkuulist ootamist möödunud laupäeval kätte B-kategooria sõidueksami aeg. Naine ei jõudnud Saue büroos autossegi istuda, kui eksamineerija teatas, et eksam on lõppenud – nimelt olid juhikandidaadil ees prillid.

Prille ei olnud aga märgitud tema tervisetõendile. Eksamiraportis on kirjas, et sõidule kulus null minutit. Naisel tuleb nüüd oodata üle kuu, et uuele katsele pääseda. Eksami eest tasutud riigilõivu – 40 eurot – otsustas amet pärast mõnepäevast kaalumist tagastada.

Samasugune kogemus oli mõni aeg tagasi ka Testudo ja Radiali autokooli sõiduõpetajal Tõnu Karbil. «Minu õpilasele öeldi, et võta prillid eest ära ja kui oled suuteline eksamit tegema, siis võid teha,» rääkis Karp. Kuna õpilane tundis end prillidega kindlamalt, ei tohtinud ta rooli istuda. Ta pidi uuesti riigilõivu tasuma ja ootab nüüd uut eksamit.

«See on absurd,» leiab 35-aastase staažiga õpetaja Karp, kes kirjutas maanteeametisse ja küsis, mis sätte alusel kehtiva tervisetõendiga inimesi eksamile ei lubata. Ta sai vastuseks, et maanteeametil on oma sisemine kord ning kontrollitakse ka tervisetõendeid. Ebatäpsete tõenditega eksamile ei lasta.

Radiali autokooli juht Naan peab järjekordadega kimpus oleva maanteeameti korraldust totruseks. Naan selgitas, et eksamineerija ei ole arst ega saa autos istudes iialgi veenduda, kas kõik terviseandmed vastavad tegelikkusele.

Karp küsis, kas amet hakkab hindama ka prillide ja päikseprillide tugevust või läätsede olemasolu.

Naan mõistaks eksami katkestamist juhul, kui prillikandja tuleks kohale prillideta. Temaga seotud värskel juhtumil olid õpilasel aga prillid ees, kuid eksamile ta ei pääsenud. Inimene oli rooli istumiseks sobivas seisundis, ent paber justkui ei olnud, rääkis Naan.

Kui soovitada juhil teha eksam prillideta, muutuks olukord veelgi jaburamamaks – paberite järgi on ta siis liiklusesse sobiv, tegelikult mitte. «Ilmselt oli tegu inimliku eksimusega, aga eksaminaator ütles, et ta ei saa eksamile lubada, kuna tervisetõend ei vasta tegelikkusele,» ütles pea 20 aastat sõiduõpetajana töötanud Naan. «Argument oli tal see, et kui juhtuks õnnetus, siis kindlustus ei hüvitaks seda, vaid eksaminaator jääb süüdi. Samas on eksamisooritaja alati juhi staatuses.»

Tema hinnangul saanuks olukorra lahendada inimlikumalt – õpilane võinuks oma sõidu ära teha ning seejärel lasta vea tõendil enne juhiloa kättesaamist parandada.

-Lubamatult palju vigu

Näiteid on veel. Lubamatult palju, nagu ütleb maanteeameti eksamikeskuse juhataja Risto Kasemäe. «Prillid ja/või läätsed on juhiloale kantav eritunnus, samuti nagu käsitsi juhtimine või kuuldeaparaat. Maanteeamet on kohustatud kontrollima juhiloale kantavate andmete õigust,» ütles Kasemäe.

Tema sõnul on uus eksamiaeg ja riigilõiv paratamatu ressursikulu, mis valeandmete esitamisega kaasneb. «Väärade andmetega tervisetõendite kohta maanteeametis eriarvestust ei peeta, hinnanguliselt on neid ikkagi lubamatult palju, arvestades, et riiklike sõidueksamite järjekorrad ei ole just lühikesed ja selline probleem on üks neist põhjustest, mis järjekordi pikendab,» lisas Kasemäe.

Alates 2015. aastast antakse välja vaid e-tervisetõendeid, mis jõuavad automaatselt liiklusregistrisse. Tervisetõendi kehtivust ja andmeid saab kontrollida maanteeameti e-teeninduses.

Kasemäe selgitas, et märke prillide kohta lisab tervisedeklaratsiooni õpilane ise ja see edastatakse perearstile, kes koostab andmebaasi sisestatava tervisetõendi. «Probleemid tekivad eelkõige just prillidega ja seepärast, et kui muude eriarstide juurde nõutakse enamasti perearsti suunamist, siis silmaarsti juures käimine ja prillide olemasolu jääb perearstile tihti teadmata,» rääkis eksamikeskuse juht.

Kasemäe sõnul on mitu viisi, kuidas tegutseda, kui juhikandidaat tuleb eksamile prillidega, millest tervisetõendil infot pole. Esiteks uurib eksamineerija, kas prillid pole dekoratiiv- või plussprillid. Viimaseid juhiloale ei märgita.

-Kiire nägemiskontroll autos

Kasemäe näeb hoopis positiivsena seda, et miinusprillide kandjale pakutakse võimalust sooritada eksam prillideta. «Vajadusel palutakse kontrollküsimusena lugeda mõnda liiklusmärgi lisatahvlit või autonumbrit, et veenduda ohutuses enne sõidueksami algust,» ütles Kasemäe. «Seega lähtub eksamineerija kahest olulisest momendist: andmete õigsusest ja ohutusest. Kedagi ei sunnita eksamile puuduliku nägemisega ja ilma prillideta, vaid selgitatakse sama, millest siingi eelnevalt juttu oli, rõhutades õigete andmete edastamise kohustust.»

Sõiduõpetajate arvates ajab maanteeamet siin pilli lõhki ning tekkinud järjekorrad on selle tagajärg. Autokoolide mulluse eksamistatistika põhjal, mis hiljuti avaldati, teeb üha vähem Tallinna piirkonna õpilasi sõidueksami esimese korraga ära. Veel mõni aasta tagasi sooritasid vähemalt pooled õpilased eksami esimese korraga, kuid mullu vähenes see protsent peaaegu kõigis suuremates Tallinna autokoolides.

Tänavu võrdles maanteeamet esimest korda ka läbisaanute protsenti piirkondade põhjal ning sai tulemuseks, et Tallinnas ja Sauel sooritab sõidueksami esimese korraga 34 protsenti. Tartus on see protsent näiteks 66, Eestis keskmiselt 50.

Üks suurim kukkuja on näiteks autokool Drive, kus veel 2013. aastal sai esimese korraga sõidueksami tehtud 52 protsenti õpilastest. Nüüd on see arv 28. «Uued eksamineerijad ei saa vist isegi aru, mida nad täpselt peavad kontrollima. Vanad eksamineerijad vaatasid, kas inimene saab liikluses hakkama. Uued kukutavad ka pisivigade pärast läbi,» rääkis kooli juht ja sõiduõpetaja Alina Ehin.

Maanteeametis on pärast 2015. aastal avalikuks tulnud altkäemaksuskandaali tööl uued eksamineerijad. Jaanuaris mõistis Harju maakohtus korduvas altkäemaksu võtmises süüdi neli endist eksamineerijat. Altkäemaksu vahendamise eest said karistada sõiduõpetajad Nikolai Katõšev ja Anatoly Kirienko.

Ehini sõnul kurtis maanteeamet kehvade tulemuste üle juba siis, kui pooled läbi kukkusid. «Nüüd, kui on 28 protsenti läbisaajaid, ei ole mingit tagasisidet. Ma ei tea, mis me peame tegema.»

-Eksam raskem

«Sõidueksamite järjekord on Tallinnas praegu aprilli keskpaigas ja peamine põhjus on jätkuvalt selles, et juhikandidaadid saabuvad riiklikule sõidueksamile ebapiisava ettevalmistusega. Selline järjekord on üsna keskmine, arvestades viimase aasta keskmist,» ütles Kasemäe.

«Midagi peab ju viga olema, kui ülejäänud Eestis on protsent 50 juures, aga Tallinnas 30. Ei ole loogiline, et Tallinnas ja Sauel on õpetajad kõik nii kehvad. Liiklus on muidugi keerulisem, aga välja otsitakse ka kõige keerulisemad kohad,» rääkis sõiduõpetaja Karp. «Tallinnas on tehtud kõik, et eksam oleks ikka võimalikult raske, ja tulemused räägivad enda eest.»

Karp tõi näiteks, et eksamitegijad viiakse peaaegu iga kord kõige tihedama liiklusega paikadesse. «Varem käidi ka Pärnu maantee alguses või Haabersti ringil, aga nüüd on ikkagi juba kindla peale eksamil sinna minek. Eksam ei pea lihtne olema, aga ei pea viima inimest ka kõige keerulisemasse kohta Eestimaal,» leiab Karp.

«Kuna nad juba maanteeametis näppe kõrvetasid, siis ilmselt on välja töötatud uus ametijuhend, mida need inimesed (eksamineerijad – toim) peavad järgima,» arvas Automi autokooli juht Alar Hermanson, kes tõi esile, et teiselt poolt on suurenenud liiklussagedus ja ilmselt muutubki juhiloa saamine aja jooksul raskemaks.

Hermansoni meelest tuleks kaaluda nõutavate sõidutundide arvu suurendamist. Praegu on see 21 (üks tund vältab 45 minutit), kuid tegelikult ei ole inimesed sellise arvu tundidega võimelised eksamit sooritama. Õpilastel on aga ootus, et riiklikku õppekava täites saadakse sõitmine selgeks. «Kui keegi arvab, et õpib ühe päevaga autot juhtima ja Tallinna tingimustes liiklema, siis see kindlasti nii ei ole. Inimestega tuleb aus olla, sest vastasel juhul loeme foorumitest, kuidas autokool määrib tunde pähe,» rääkis Hermanson.

Tagasi üles