Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Üheksa mullust avastust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Uduvikerkaar on väga haruldane, selle tunnistajaks on õnnestunud saada vaid mõnel õnnelikul. Vikerkaar tekib, kui päikesekiired valgustavad õhus leiduvaid uduosakesi. Erinevalt vihmaga tekkivast värvidemängust on uduvikerkaar täiesti valge. 2016. aastal suudeti uduvikerkaar tabada ühel korral Šotimaal ja korra USAs.

Kuigi see ei kehti kaugeltki kõigi ürgsete hiigelsisalike kohta, katsid neist nii mõnegi nahka mitte soomused, vaid hoopis suled. Arvestades, et roomajad on lindude eelkäijad, ei pruugi see ehk olla eriline üllatus. Küll aga oli üllatus see, kui aasta lõpus avaldati uudis Birmas leitud merevaigutükist, mille sisse oli jäänud terve tuust dinosauruse sulesabast.

Kuigi maailmas liigub kõik, sh mandrid ja maakoorelaamad, on Austraalia liikumiskiirus teiste mandrite omast märgatavalt kiirem. Tuleb välja, et viimase 22 aastaga on kogu manner lähenenud Aasiale koguni 1,5 meetri võrra. Keskmiseks aastas läbitud vahemaaks teeb see seitse sentimeetrit. Navigatsioonis ja paljudes teisteski valdkondades on see piisav, et parandada GPS-süsteemi.

Detsembris San Francisco lennujaamas tööd alustanud teraapiasea ülesanne on aidata maandada lennureisijate stressi. Seal on ametiriietus ja Instagrami-konto veebis. Sama projekti raames töötab lennujaamas veel üle 300 koera, kassi ja jänese.

USA teadlased Konstantin Batõgin ja Mike Brown näitasid, et teadaolevaid matemaatilisi ja füüsikalisi ebakõlasid Päikesesüsteemi toimimises saaks seletada vaid veel ühe planeedi olemasolu. Hiiglane asub tõenäoselt Päikesesüsteemist nii kaugel, et ühe tiiru tegemiseks ümber tähe kulub tal tuhandeid aastaid. Sellise taevakeha olemasolu tõenäosust hinnatakse väga suureks. Ennustuse järgi leitakse üheksas planeet üles tänavu.

Hiljuti teatasid Uus-Meremaa teadlased, et nende kodusaari tuleks käsitleda omaette mandri Zealandiana. Mandri pind on enamasti vee all, Uus-Meremaana tuntud saared on selle kõige kõrgem mäestik.

Põhja-Tais avastati kala, kes suudab uimedel mööda maad kõndida. Koopaingliks ristitu oskab kõndida ka seinu mööda, näiteks kaljudel. Lisaks oskab ta õhku hingata.

Austraalia teadlaste katse tõestas, et kalad eristavad inimeste nägusid. Vähe sellest, et nad näo ära tundsid, nad suutsid ka õppida iga katsekorraga.

Veel ühes katses tuli välja, et tuvid ei oska mitte üksnes eristada inimhäält muust mürast, vaid ka sõnu seosetust mulinast.

Tagasi üles