Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti jaekette Lidli odavpoe turuletulek ei hirmuta

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Kodumaised poeketid peavad Eestisse laieneda plaanivat Lidlit küll väärikaks konkurendiks, kelle tulek võiks jaekaubandust raputada, kuid suurt ohtu selles ei nähta.

Selveri tegevjuht Kristi Lomp ütles, et Saksa odavpoeketi Lidli tulekust Baltikumi on räägitud aastaid, nüüd aga võib nende mullusest laienemisest Leetu eeldada, et järgmine ja üsna kiire samm on kand kinnitada Lätis ja Eestis.

Ka reedene Tartu Postimees kirjutas, et Lidl on asunud Eestis aktiivselt kinnisvara otsima ja muuhulgas silma heitnud mitmele Tartus asuvale krundile.

Konkurents kasvab

«Eestis on konkurentsiolukord väga pinev ning kaupmehed teevad pingutusi ja investeerivad, et konkurentsis püsida ning parimat teenust pakkuda,» kirjeldas Lomp. «Eesti turul tegutseb kümme jaeketti, millest viis on suured, moodustades 80 protsenti kogu turust – see on Euroopas ja maailmas erakordne olukord.»

Ta tõi välja, et kui tavapäraselt võiks konkurents muuta ettevõtteid tugevamaks, siis praegu on turg üleküllastunud, mis tähendab, et ettevõtted võivad hoopis nõrgemaks jääda ja poed sulgeda. Huvitav saab tema väitel olema ka kohaliku toiduainetööstuse roll.

Lomp lisas, et rahvusvaheliste kettide suurim konkurentsieelis on see, et kuna poode on palju ning toodete mahud suured, on neil võimalus Eestisse odavat välismaist kaupa tuua. «Kuigi välismaised ketid väidavad, et hakkavad kohalikele tootjatele headeks partneriteks, on tegelik olukord siiski midagi muud,» ütles ta.

Ka Prisma Peremarketi tegevdirektor Janne Lihavainen tõdes, et Lidli tulek Eesti turule muudab siinset jaekaubanduse pilti. Tema sõnul kujutab see mõistagi kõige suuremat ohtu teistele odavpoekettidele. «Soome kogemusest võime öelda, et tegemist saab olema tugeva ja väärika konkurendiga,» sõnas ta.

Samas on tema arvates positiivne, et plaanitava laienemise valguses peavad suured rahvusvahelised jaeketid Eestit piirkonnaks, mida ootab lähiajal ees positiivne majanduskasv.

Coop Eesti Keskühistu juht Jaanus Vihand lisas, et iga kaupluse mõju on piirkondlik. Seega sõltub Lidli poodide mõju kodumaistele poodidele ennekõike valitud asukohtadest. Iga kaupluse lisandumine turule tõstab konkurentsi ja jaotab ümber lähemate kaupluste kliendibaasi.

Rimi pressiesindaja Katrin Bats kinnitas samuti, et nad on kursis Lidli huviga Lätti ja Eestisse laieneda, kuid kuna meie kaupmehed on tugeva konkurentsiga juba harjunud, ei hirmuta karm võitlus iga kliendi pärast praegu enam kedagi. Sama meelt oli ka Maxima kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratets, kelle sõnul on konkurents Eesti turul teretulnud.

Tartus võib kitsaks minna

Tartu Postimehe andmeil on Lidl huvi tundnud näiteks Tartus Jaama tänaval ning Kalda teel asuvate kruntide vastu. Viimasel asuvad ka Rimi ja Maxima suured krundid, kuhu pole poode veel ehitatud. Batsi kinnitusel on Rimil Kalda teel tõesti kinnistu olemas, aga praegu poeketil sellega konkreetseid plaane pole.

Ka Ljubobratets jäi Kalda tee kinnistu plaanide suhtes kidakeelseks, öeldes vaid, et avalikkusele antakse Maxima arendusplaanidest teada siis, kui seal tegevusega alustatakse. Seega on raske aimata, kas Lidl hangib endale need krundid ning kas see võiks tihendada ühe piirkonna poekettide konkurentsi.

Miks praeguseid poode eelistada?

Kristi Lomp tõi välja, et Selveri klient on üldiselt väga lojaalne ning säärast eestimaisust, nagu praegu Selveris valitseb, ei ole võimalik saavutada ühelgi välismaisel kauplusteketil. See jääb tema sõnul kohalike kaupluste tugevaks konkurentsieeliseks, mistõttu ei pruugi kliendid Saksa poeketist vaimustuda. Selveri pika kogemuse juures arvas Lomp, et uue jaeketi sisenemine Eesti turule ei tohiks neile olulist mõju avaldada.

Janne Lihavainen märkis, et Prisma eelisteks on kindlasti lai kaubavalik ja mugav ostukeskkond, samuti kohaliku tarbija hea tundmine. Lisaks võib neid aidata ka Prisma Soome kogemus, kus on suudetud Lidliga edukalt konkureerida nii hindade kui ka kliendihulga osas.

Vihand sõnas, et Lidli kauplusi iseloomustab kauba soodne hind, peale selle on neil suur omamärgitoodete osakaal, mis on Coopi poodides tunduvalt madalam. «Eelistame müüa võimalikult palju kohalikku toodangut, kuid sellegipoolest on meil tänu koostööle teiste Euroopa Coopidega valikus sadu kvaliteetseid tooteid, mida ühelgi teisel poel pole. Ja selliseid tooteid aina lisandub,» nimetas ta.

Ta tõi välja, et ka Lidli hinnaeelist pole vaja peljata, kuna juba praegu on hinnad Eestis tänu tihedale konkurentsile küllaltki madalad ja ka need, kes reklaamivad ennast odavpoodidena, ei ole tegelikult sugugi kõige odavamad.

«Kui mõni ettevõte arvab, et ta suudab pakkuda konkurentsi juba Eestis tegutsevale seitsmele jaeketile, tegutsegu. Näeme selles enda jaoks vaid võimalust pakkuda tarbijatele veelgi paremat kaubavalikut ja hindu,» lisas Ljubobratets.

Tagasi üles