Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Innovaatorid: mõelgem edasi, mitte tagasi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Tegime mitmele Eesti innovatsiooniinimesele ja otsustajale ettepaneku algatada arutelu täiesti vastupidisel suunal: mis oleks, kui ragistaks pead hoopis selle üle, millised võiksid olla meie järgmised e-kanalitesse siirduvad teenused ning mida võiks veel laialdasemalt digitasemele viia?

Tundub, et vajutasime õigele nupule, sest vastukaja oli külluslik: ideed läksid lendu, inimesed olid rõõmsad, silmad lõid särama, mõni asutus on esindatud lausa kahe rääkijaga. Sooviti täielikult paberivaba asjaajamist, sooviti täisautomaatset juhiloa vahetust, sooviti väga palju muud.

«Kohe tuju läheb heaks, kui loen seda plaani tuua meediasse arutelu digitaliseerimise tulevikust,» kõlas näiteks ettevõtte Columbus Balti regiooni juhi Ivo Suursoo reaktsioon.

Avaldame saabunud ideed täispikkuses Postimehe veebis aadressil tehnika.postimees.ee ning lehes lühendatud kujul. Oma sõna e-valimiste ja innovatsiooni asjus otsustas sekka öelda ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo – tema seisukoha jätame kõige lõppu.

Ivo Suursoo

Columbus, Baltimaade peadirektor

Võiks kehtestada nõude, et alates 2020. aastast ei tohi ükski arve liikuda paberkujul (sealhulgas PDF e-kirjaga), vaid kõik peab käima masinloetavas formaadis otse ostja raamatupidamisse või panka. Kõik tarbijad peavad saama soovi korral oma tehingu kohta e-kviitungi.

Linnar Viik

IT-visionäär, õppejõud, ärimees

Avalikust eelarvest finantseeritavatest tegevustest on üle kolmandiku seotud sotsiaalse kaitse valdkonnaga. Millal aga toimus viimati avalik ja läbipaistev arutelu sotsiaalse kaitse halduskulude, süsteemi tõhususe ning ajakohasuse üle? Kas planeeritud summat (üle kolme miljardi euro aastas) saaks raha saajatele senisest mugavamalt ja kiiremini ning riigile tõhusamalt jaotada? Kui ei saa, siis miks ei saa?

Ma tahan ka, et haigekassa nõuaks kõigi tema poolt finantseeritud tervishoiuteenuste kajastamist patsiendiportaalis. Ma tahaks, et kõigil tervishoiuteenuse pakkujatel, kes ametliku tegevusloa alusel tegutsevad, oleks kohustus patsiendiportaali info sisestada. Ma tahaks, et patsiendil oleks võimalik kõiki talle pakutud teenuseid sealsamas portaalis hinnata nii teenuse kättesaadavuse, kvaliteedi kui ka tulemuse osas. Jah, ma pean loomulikuks, et meil oleks olemas ka digiEMO teenus.

Tahan, et juhul, kui minu laps on lasteaias haigeks jäänud ja ma sõidan talle enne tööpäeva lõppu järele, oleks mul võimalus juba poole tunni pärast kodus oma nutiseadme abil kiire videokonsultatsioon teha ning saada kiired juhised edasiseks.

Midagi pisikest ka? Mul pole midagi selle vastu, kui prügiautodel oleks videoregistraatorid, mida maanteeamet saaks analüüsida selleks, et teede hooldust ja remonditöid senisest paremini planeerida.

Andres Kütt

Riigi Infosüsteemi Amet, riigi IT-peaarhitekt

Vast tähtsaim asi, mida meie digiriigis võiks paremini teha, on andmete väärindamine. Kõikvõimalike teenuste pakkumise käigus tekib suur hulk andmeid, millega me ei suuda aga peale teenuse osutamist suurt midagi kasulikku teha. Veelgi enam, me ei suuda neid andmeid ka mõistlikult jagada neile, kes võiksid neist kasu leida. Seega saaksime andmeanalüütika ja avaandmete osas kindlasti veel palju ära teha.

Kaspar Korjus

EAS, e-residentsuse direktor

Suures pildis võime öelda, et oleme jõudnud sinnamaani, et Eesti on digitaliseeritud. Oleme astunud ka järgmise kasvufaasi esimesed sammud – pakume e-residentsuse kaudu kõigile maailma ettevõtjatele digitaliseeritud ettevõtluskeskkonda. E-residentsus ei ole piiratud aga ainult ettevõtjate kasutusega, võimalustele seab piirid vaid kujutlusvõime.

Näiteks digitaalse identiteedi kaudu on just Eestil võimalik saada haiglaks kõigile maailma kodanikele, võimaldades neile ligipääsu e-tervise teenustele ja e-ravimitele. Eesti võiks saada ka platvormiks, kus taotleda Euroopa Liidu elamislubasid ja viisasid, et kaoks ära vajadus füüsiliseks kohtumiseks. Eestil on võimalus kujuneda ka riikidevaheliseks andmevahetuskihiks, nagu on esimesed sammud tehtud juba X-tee rajamisel Soomega.

Hannes Astok

E-riigi Akadeemia, arendusjuht

Tulevik on inimeste vajadusi ette aimavate täismahuliste teenuste pakkumises. Need teenused peaks olema kättesaadavad igas seadmes, eeskätt mobiiltelefonis või tahvelarvutis ning sellise kasutajaliidesega, mis ei nõua muud kui paaril näpuliigutust.

Näiteks võiks juhiloa uuendus käia nii, et paar kuud enne aegumistähtaega tuleb mobiili ekraanile teate: Hannes Astok, kas soovite uuendada juhiluba? Samasugune proaktiivsus võiks toimida kõigi teenustega: kui mu laps hakkab saama kooliealiseks, võiks linnavalitsus mulle saata valikud, mis kooli ma oma last tahan panna – muud andmed lapse kohta on ju riigi infosüsteemides olemas. Kui mulle on määratud puue, siis miks ei võiks sellega kaasnevad soodustused uueneda automaatselt või paari hiireklikiga, ilma 68 lehekülge pikka avaldust täitmata (näide elust enesest)?

Ajal, mil eraettevõtlus püüab oma kliente võimalikult palju suunata e-kanalitesse, olgu selleks siis pangandus, telekomid või lennufirmad, mõjub poliitikute soov lühendada e-valimiste hääletusperioodi otsekui masinapurustajate liikumine.

Aare Lapõnin

E-riigi Akadeemia, välisekspert

E-residentsuse projekt on hea algatus, mis andis kindlasti suurepärase võimaluse veel kord maailmale näidata, et Eesti on atraktiivne koht äritegemiseks ning tark ja innovaatiline e-riik. Aga siit peaks minema edasi.

Meeles peaks pidama ka seda, et e-residentsuse tarbija on üksnes üks tarbijasegment teiste kõrval. Riigi eesmärk peaks olema tagada ühtlaselt hea teenindamise tase kõikide olulisemate gruppide jaoks. Selleks peaks konsolideerima teenindusplatvormi, et saaks täielikult digitaliseerida kõik Eesti avaliku sektori teenused ja kasutada sama teenindusplatvormi ka erasektoris.

Toomas Türk

Teaduspark Tehnopol, IKT ja targa linna valdkonna juht

Laste õppimine muutub tulevikus kindlasti veelgi interaktiivsemaks, interaktiivses keskkonnas saab ka õppematerjale koguda ning sealsamas teste läbi viia. Selle teemaga on näiteks algust teinud juba Tehnopoli Startup Inkubaatori vilistlane Õpiveeb.

Uus suund targa linna teemal võiks olla paberivabade piirkondade arendamine kohalike omavalitsuste tasandil, nii et kogu asjaajamine, aruandlus ja suhtlus kodanikega käiks e-lahenduste abil. Ning kindlasti on suuremalt mõeldes väga oluline teema tööstuse/tootmise ehk lisandväärtuse loomise digitaliseerimine, mis peaks kindlasti olema laiemalt prioriteet number üks!

Urve Palo

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Valitsusel ei ole plaani e-teenuseid kokku tõmmata. Otse vastupidi! Valimiste ja ka e-hääletamise puhul on oluline järgida põhiseaduses sätestatud valimiste ühetaolisuse ja salajasuse nõuet. Ühetaolisus tähendab, et valijad fikseerivad ühel kindlal hetkel võrdsetes tingimustes oma poliitilise tahte järgmiseks neljaks aastaks. Ehk et e-valimiste periood peaks olema sama pikk kui on jaoskonnas eelhääletamise aeg. Lisaks leian, et peaksime leidma lahenduse elektrooniliseks hääletamiseks ka valimispäeval, et valimised oleks tõesti ühetaolised ning valijate võrdsus kaitstud. See lisaks meie suurepärasele e-valimiste süsteemile mugavust juurde!

Nii nagu praegune valitsus on otsustanud IKT sektorisse panustada, pole varem tehtud. Järgnevate aastate jooksul läheb 30 miljonit eurot e-Eesti arendamisesse. Hea näide on e-residentsus, mis on seni opereerinud piskuga, aga saab juurde kaheksa miljonit eurot. See on suur summa, mida pole seni keegi julgenud meie e-riigi lipulaeva investeerida.

Lisaks plaanime tegeleda B2B (business to business, ärilt ärile) e-teenuste arendamisega, tööstussektori digipöördega, kuhu kuulub nii töötajate koolitamine kui tööstuste digitaliseerimine ja automatiseerimine, aga ka suurandmete avamisega paremate poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemiseks.

Tagasi üles