Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

«Pesumasinast» paistavad FSB kõrvad

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FSB peakorter Moskvas. | FOTO: MAXIM SHEMETOV/REUTERS

Ida-Euroopa suurim rahapesuoperatsioon «Pesumasin» loputas nelja aastaga läbi 700 miljardit rubla ehk 22 miljardit dollarit, mis toimetati Venemaalt aastatel 2011–2014 välja ebaseaduslike kohtuotsuste alusel, mille olid langetanud Moldova kohtunikud.

«Pesumasina» pärast algatati kriminaalasju üle maailma ning mitu Venemaa raha pesemises osalenud Euroopa panka jäi tegevusloata või pidi trahvi maksma.

Ehkki peamine kannataja oli Venemaa, uuritakse seal isegi nii üüratut petuskeemi senini loiult. Peale kõige süüdistasid Moldova võimud möödunud nädalal Vene eriteenistusi uurimisele vastutöötamises ja Moldova ametnikele surve avaldamises.

Novaja Gazeta üritas koostöös teiste maade ajakirjanikega viie aasta jooksul vastata selle loo põhiküsimustele: kellele läks ligemale 700 miljardit Venemaalt ebaseaduslikult välja toimetatud rubla ja millele see kulutati? Nüüd saab neile küsimustele osaliselt vastata.

Ajakirjanikel õnnestus hankida ainulaadsed andmed raha liikumisest ettevõtete arvetele, mis osalesid 22 miljardi dollari pesemises. Läbi uuriti 76 000 pangaülekannet kogumahus 156 miljardit dollarit.

Venemaalt välja toimetatud raha jõudis 96 riigi 732 panka. Selle jagamises osalesid 5140 ettevõtet Ameerika Ühendriikidest, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Hiinast kuni Austraaliani. Raha liikumist uurisid 32 riigi 61 ajakirjanikku. Ülemaailmses uurimises osalesid korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse uurimise keskus (OCCRP), ajalehed The Guardian, Süddeutsche Zeitung jt.

Ajakirjandusliku uurimise all olnud 700 miljardil rublal pole ühtset allikat. See segunes Venemaa riiklikest tellimustest, elektroonika, rõivaste ja sõjalise otstarbega toodangu salakaubandusest, pangaaktivate röövidest ja isegi Euroopa poliitiliste projektide rahastusest.

Vaata riigiti, kus kui palju raha pesti

«Pesumasina» tööpõhimõte

2014. aasta septembris sõitsid kaks meest tähtsa ja salajase ülesandega Moskvast Chișinăusse. Passikontrolli läbides võinuksid nad Moldova piirivalvurites hämmeldust tekitada: Vene siseministeerium oli nende passid välja andnud ühel ja samal päeval vahetult enne väljalendu Chișinăusse.

Kuid Moldova eriteenistusi oli nende visiidist ette hoiatatud. Külalisi oodati ja nende saabumisele pandi suuri lootusi. Nooremapoolseid mehi (mõlemad pisut üle 30 aasta vanad) nimetati Aleksei Šmatkoviks ja Jevgeni Volotovskiks. Nad töötasid Venemaa FSB K-valitsuses, mis teeb krediidi-rahandussüsteemi vastuluuret.

Nad saabusid Chișinăusse ühisnõupidamisele Moldova õiguskaitseorganitega FSB esindajatena. Kahe riigi eriteenistused pidid saavutama kokkuleppe, uurimaks ühiselt Ida-Euroopa suurimat rahapesuoperatsiooni.

FSB töötajaid saatis visiidil Venemaa saatkonna töötaja. Volotovski ja Šmatkov viibisid Chișinăus kaks päeva ja naasid Moskvasse. Sealtpeale on Vene eriteenistused Moldova võimude kinnitusel rahapesu uurimist takistanud, Venemaad ametlikult külastavad Moldova ametnikud aga sattunud surve alla. See on juba tekitanud Venemaa ja Moldova vahel diplomaatilise skandaali.

Kõige taga võib olla FSB

Uudisteagentuur Reuters teatas neljapäeval Moldova valitsusallikatele tuginedes, et 22 miljardi dollari Moldova kaudu pesemise skeemi taga võib olla FSB. Veidi enne seda olid Moldova peaminister ja parlamendi eesistuja andnud Vene saadikule üle protesti Moldova ametiisikute massilise kinnipidamise, läbiotsimise ja ülekuulamise tõttu Venemaal.

Reuters tsiteeris Moldova peaprokuröri asetäitjat Iurii Garabat, kes oli kaks kuud varem Moskva lennujaamas kinni peetud, ehkki ta saabus Venemaale ametliku delegatsiooni koosseisus. Ühtekokku kõnelevad Moldova võimud 25 ametiisikust, kellele Vene eriteenistused on viimastel kuudel survet avaldanud. Üht Moldova siseministeeriumi töötajat on viimasel ajal kinni peetud ja üle kuulatud koguni 35 korda.

Moldova võimud seostavad Venemaa eriteenistuste käitumist sooviga tõkestada 22 miljardi dollari suuruse rahapesu uurimist. OCCRP allikad Moldova õiguskaitseorganites teatasid, et diplomaatiline skandaal algas juba 2014. aastal Venemaa eriteenistuste soovimatusest uurimisele kaasa aidata.

«Meil tekkis tunne, et nad [Volotovski ja Šmatkov] ei sõitnud siia mitte meid abistama, vaid välja selgitama, kui kaugele on meie uurimine jõudnud, ja kõiki materjale enda kätte saama. Pärast seda hakati meiega otsekui pingpongi mängima: meie päringud Venemaale suunati aina ühest FSB allüksusest teise,» sõnas anonüümseks jääda soovinud Moldova õiguskaitseorganite töötaja.

Kriminaalasjad venivad

Kuigi mõni FSB keskaparaadi töötaja on selles asjas kummaliselt käitunud ning üks lausa lähetatud panka, mis osales raha ebaseaduslikus riigist väljatoimetamises, paljastati «Moldova skeem» Venemaal just FSB mitme haru pingsas koostöös. Eelkõige oli tegu Moskva ja Moskva oblasti FSB valitsusega.

Aga kui asi jõudis kriminaalasjadeni, hakkas Venemaal asi venima. Uurimisel olnud asju anti Moskva ringkonna juurdlusvalitsuses korduvalt ühe uurija käest teise kätte. Nii kulusid aastad, aga raha liigutajaid ei õnnestunudki leida.

Tankist ehk sibi

Kolm aastat enne Venemaa FSB K-valitsuse töötajate visiiti Chișinăusse ehk 2011. aastal otsis Moskva Zjablikovo rajooni 62-aastane elanik Nikolai Gorohhov tööd. Ta helistas ühe ajalehekuulutuse peale ja talle pakuti registraatori ametit – ta pidi vormistama enda nimele ettevõtteid. Talle maksti 800 rubla firma pealt. Venemaa maksuameti andmeil on Gorohhov sellest alates olnud kokku 36 ettevõtte direktor.

Moskva pensionär tuli Novaja Gazeta korrespondendile kodus vastu dressides. «Mina olen tankist või, nagu öeldakse, sibi,» alustas Gorohhov. «Ma räägin teile loo, mida võib täpselt samamoodi korrata iga tankist. Ma registreerin firma oma nimele ja annan allkirja pangaarve avamise dokumentidele.»

2013.–2014. aastal hakati teda aga maksuametisse ja politseisse välja kutsuma. «Mulle öeldi, et ma olevat sibi. Et kas ma ikka tean, et nende ettevõtete kaudu viidi Venemaalt miljoneid välja? Sealtpeale olen püüdnud ettevõtetest lahti saada,» ütles Gorohhov.

Kohus käsib raha anda

2011. aasta jaanuaris omandas Suurbritannia ettevõte Valemont Properties Ltd teiselt kuningriigi ettevõttelt Goldbridge Trading Ltd veksli väärtusega 400 miljonit dollarit. Veksli olid välja kirjutanud mitu Venemaa ettevõtet, sealhulgas tankist Gorohhovi Legat, ja Moldova kodanik Maksim Mištšetšihhin.

Kui tuli aeg veksel lunastada, teatasid kõik, et tunnistavad võlga, aga raha neil pole. Valemont Properties pöördus seejärel 2012. aasta aprillis Mištšetšihhini elukoha Chișinău Rîșcani linnaosa kohtusse.

Selle Moldova kodaniku roll skeemis just selles seisneski: et saaks asja viia Moldova kohtusse, kus skeemi organisaatoritel oli käsi sees. 2012. aasta aprilli lõpul langetas kohtunik Valeriu Gîscă otsuse ja mõistis Valemont Propertiesi heaks välja 400 miljonit dollarit. Gîscă ja teised samasuguseid otsuseid langetanud kohtunikud on praegu uurimise all.

Praeguseks on teada, et kõik need vekslid, käendused ja kohtuotsused olid fiktiivsed. Eesmärk oli saada legaalne alus raha Venemaalt väljatoimetamiseks. Skeemi mõtlesid 2010. aastal käigult välja Vene suured petturid, kellele see oli vettpidav põhjendus raha üle piiri toimetada – kohus käsib.

Kohtuotsuse järel astus lavale kohtutäitur Svetlana Mocan. Ta saatis Moldova pankadesse nõudmise võtta summa võlgniku arvelt, kui need peaksid olema riigis registreeritud. Igal muul juhul olnuks võimatu leida Venemaa riiulifirma arvet Moldova pangakontorist. Kuid mitte «Pesumasina» puhul.

Kohtutäitur tegutseb

Moldova pangas Moldindconbank oli õnneliku kokkulangemise tõttu korrespondentarve Venemaa MAST-pangal ja Interkapital-pangal. Just neis pankades oli «sibi» Nikolai Gorohhov avanud oma firma Legat arve.

Kohtutäituri kirja saanud Moldindconbank võttis Legati fiktiivse võla kustutamiseks jõuga raha firma arvelt. Kohtutäitur Mocani arvel arvestati Vene rublad ümber dollariteks ning kanti üle Briti ettevõttele Valemont Properties. Nii liikus kohtutäituri korraldusel 2012. aasta juulist septembrini Legati arvelt Valemont Propertiesi arvele ühtekokku 1,4 miljardit rubla.

Ainuüksi Moldova kohtutäituri Svetlana Mocani arvetele laekus «Pesumasina» töötamise ajal 17 miljardit dollarit. Kokku oli raha ülekandmisega fiktiivsete kohtuotsuste alusel Moldindconbanki seotud paarkümmend Venemaa panka (enamikult on nüüd kahtlaste pangaoperatsioonide tõttu tegevusluba ära võetud).

Tagasi üles