Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kriminaalkaristus kui malevasuvi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Üldkasuliku töö tegijate arv on viimastel aastatel vähenenud. Pildil karistuse kandjad Viljandis koristustöödel. | FOTO: Elmo Riig / Sakala

Keskkriminaalpolitsei hinnangul vajab kohtu määratud ühiskondlikult kasuliku töö süsteem reformi, sest praegused karistused sarnanevad pigem malevasuvega.

Pärnu maakohus karistas tänavu veebruaris kokkuleppemenetluse käigus mittetulundusühingu (MTÜ) Vana-Pärnu Kultuuriselts juhti Silvi Kanošinat tingimisi kopsaka rahatrahviga. Naine peab maksma 2400 eurot, kui paneb aastase katseaja jooksul toime uue tahtliku kuriteo.

Kanošina pakkus nimelt kelmuses ja ettevõtte maksejõuetuse põhjustamises süüdi mõistetud firmade likvideerijale Hillar Taltsile võimalust kanda oma karistust, tehes kultuuriseltsile ühiskondlikult kasulikku tööd (ÜKT).

2014. aastal mõistis Pärnu maakohus Taltsi tingimisi pea kaheks aastaks vangi, kuid karistus asendati 1440 tunni ÜKTga, mis tuli sooritada kahe aasta jooksul. Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakond saigi siin kokkuleppele Vana-Pärnu Kultuuriseltsiga.

Talts pidi korrastama seltsimaja ümbrust ja tänavaid, tegema aia- ning väiksemaid remonditöid. Rookima talvel lund ja osalema Vana-Pärnu metsapargi töödel. Kanošina pidi vastutama selle eest, et Talts tööd tehes oma karistuse saaks ning kõik 1440 tundi ikka koristades ja remontides veedaks.

Nüüd heidetakse naisele ette aga seda, et ta ei pidanud korrektset arvestust Taltsi töötundide kohta ning võltsis aasta jooksul kuni 2016. aasta maini 12 ÜKT arvestuslehte. Selle tagajärjel pääses Talts vähemalt 342 töötunnist ja Kanošinast sai kriminaalkurjategija.

«Suured vaidlused on alles üleval, kohtuistungid on tulemas. Ma seda kommenteerida ei saa,» ütles karistust kandma pidanud Talts Postimehele. Tema osa loost ja edasist saatust hakkab kohus vaagima alles mais.

Töötunnid kohvikutes

Mehe kõneeristustest, turvakaamerate salvestistest, pangakaardi kasutamisest ning jälitustoimingutest selgub, et Taltsi polnud teinekord Pärnumaalgi, kui Kanošina tema töötunnid ikkagi kirja pani.

Küll sõitis mees uurimismaterjalide põhjal samal ajal ringi mööda Eestit või külastas Pärnu pubisid, restorane ja kohvikuid. Näiteks märkis Kanošina aruandesse, et Talts tegi mullu 29. aprillil kella 9–14 tööd, ent uurimise käigus tuvastati, et tegelikult veetis mees siis aega muuhulgas Endla teatri ning Port Artur 2 kohvikutes. Talts kõndinud Jannseni tänaval paikneva kultuuriseltsi majast sel päeval ainult mööda.

4. mail oleks Talts pidanud ÜKT-tunde tegema kella 11–16. Sel päeval jõudis mees uurimismaterjalide kohaselt isegi seltsimajja, kuid veetis seal vaid kuus minutit. Ülejäänud aeg kulus tal muuhulgas kaupluses, Victoria restoranis, Supelsaksade kohvikus.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler ütles, et nii ulatusliku ÜKT-pettuse on uurijad varem avastanud vaid ühel korral. Tunamullu mõistis kohus süüdi MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik tollase juhi Einar Kägo. Samuti pärnaka, kellele süüdimõistetud maksid töötundidest pääsemiseks koguni pistist. Mees leppis 2015. aasta sügisel kokkuleppe korras talle määratud karistusega, milleks oli kaks aastat vangistust tingimisi.

Käib pidev viilimine

Ombler nentis, et pisteliste kontrollide käigus selgub tihti, et graafiku järgi tööpostil karistust kandma pidavat süüdimõistetut kohapeal tegelikult ei ole. «Selliseid juhtumeid on küll ja veel, aga kõik see ei moodusta alati kuritegu,» ütles ta.

«Nendest kahest mastaapsemast juhtumist andsid vanglad politseile teada,» lausus justiitsministeeriumi vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse juhataja Maret Miljan. «Kuriteoteateid on esitatud rohkem, kuid alati ei ole asi kriminaalkaristusega lõppenud. Ka käesoleval aastal on vangla juba ühe kuriteoteate esitanud.»

Ta nentis, et rikkumisi tuleb ette, kuid olukord olevat paari aasta tagusega võrreldes isegi paranenud. Selle aja kestel on koostöö lõpetatud 26 ebausaldusväärse ÜKT tööandjaga. Pisemate rikkumiste korral proovitakse esmalt rääkida ning karistuse olemust tööandjale selgitada.

«Täna näib meile, et need MTÜd ja ettevõtted pole aru saanud, milline vastutus sellega kaasneb,» rääkis Ombler. Ta lisas, et süüdimõistetute seas levib just seetõttu arvamus, et ÜKT on kerge karistus, millest heal juhul võib üldse pääseda. «Mis signaali see saadab õigusemõistmise kohta?» muretses Ombler.

Keskkriminaalpolitsei leiab seetõttu, et ÜKT vajab reformi. Oma ettepanekud saadeti justiitsministeeriumile juba mullu sügisel ning ministeeriumi kinnitusel on need töös.

Suurim probleem on, et kriminaalhooldusametnikud ei jõua ise füüsiliselt kontrollida, kas töötatakse vastavalt graafikule. Vastutus ja kontrollfunktsioon langebki koostööpartnerist MTÜ juhile või ettevõtjale.

Aitaks pisteliste kontrollide suurendamine, sest tagantjärele on viilimist uurijail keeruline tõendada.

Tundide arvu vähendati

Justiitsametniku Miljani sõnul on tööle võetud nooremametnikke, kes teevadki pistelisi kontrolle. Ministeeriumil on käimas ka hange, et rentida uued elektroonilise valve seadmed. «Me loodame saada nimetatud hankega kasutusrendile ka GPSi-põhised elektroonilise valve seadmed,» ütles ta.

«On märgata, et juhendajatel puudub võimalus pakkuda sellises mahus tööd, nagu kohus karistuse asendamisel on määranud,» osutas korruptsioonibüroo juht Ombler veel ühele probleemile. Töö saab otsa, kuid karistus pole veel kantud.

«Suhtumine muutub lõdvemaks, lubatakse paar tundi varem ära minna,» rääkis Ombler, kes arvab, et asutused ehk ei kujuta ÜKT-võimalust pakkudes ette, et kohus nii pika karistuse määrab. «See ei käi nii, et kohus määrab tuhat tundi ja juhendaja laseb pool ära teha, ülejäänud tunnid paneb niisama kirja. Nii võivad kooliõpilased suvisel ajal malevas või leiba teenimas käia.»

Hillar Taltsile määratud 1440 töötundi praegu küll enam kohaldada ei saa, sest 2015. aastal jõustunud seadusemuudatusega vähendati ÜKT maksimumtundide arvu 730-le.

Kriminaalpolitsei pakub, et süüdimõistetud võiksid roteeruda eri asutuste vahel. Siis on väiksem tõenäosus, et töö otsa saab või tööandja lohakaks muutub. Graafikuid tohiks politsei nägemuses muuta vaid erandkorras.

«Pisemad rikkumised seisnevad üldjuhul selles, et juhendaja ei teavita kriminaalhooldusametnikku viivitamata kriminaalhooldusaluse mitteilmumisest või siis ÜKT tegemise ajakava või laadi muutusest,» ütles Maret Miljan, kelle sõnul tuuakse põhjuseks ajapuudust.

Kriminaalpolitsei leiab, et lepingupartnereid võiks edaspidi valida hoolikamalt ning vähendada ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja MTÜde hulka, kellega vanglateenistus koostööd teeb. Praegu on neid kõikide kriminaalhooldusosakondade peale kokku umbes 450. «Kui see hulk väga suureks läheb, siis on suurem oht lohakuse tekkeks,» arvas Ombler.

«Keskendume sellele, et vahetame välja ebausaldusväärsed tööandjad või sellised, kes ei suuda piisavalt ise ÜKT tegijate üle järele valvata. Vajadusel korraldab ÜKT tööde juhendamise ja kontrollimise kriminaalhooldusosakond ise,» rääkis Miljan. «Ressursside kasutamise mõttes ei ole võimalik iga päev kontrollida erinevaid väikeseid tööandjaid, kes sageli asuvad hajali üle maakonna,» lisas ta.

_____________

MTÜ juht: uskusin pimesi

Vana-Pärnu Kultuuriseltsi juhile Silvi Kanošinale on talle määratud karistus valus teema, millest ta pole julgenud lähedastegagi rääkida. «Nagu öeldakse: loll saab kirikuski peksa,» võttis ta juhtunu kokku.

Kanošina selgitas, et kokkuleppe kohaselt jagunesid Hillar Taltsi töötunnid neljale päevale nädalas. Et seltsimajal on vaja kojameest iga päev, hoidis ülejäänud kolmel päeval territooriumi korras naine ise.

Pärast ootamatut terviseriket, kui kultuuriseltsi juhataja polnud võimeline enam ise kojamehe ülesandeid täitma, leppis ta töölisega kokku, et tema tunnid jaotuvad tervele nädalale. Kanošina ütlust mööda väitis Talts, et kriminaalhooldaja Mihkel Ristikivi andis selleks loa. Ta möönis, et uskus meest ega kontrollinud väite õigsust.

Taltsile kui töölisele pole tal ainsatki etteheidet: kõik tööd olid tehtud, vahel rohkemgi, kui palutud. Et majapidamine oli kogu aeg korras ja tööd tehtud, ei pööranud Kanošina tähelepanu sellele, kas töötunnid, mis Talts talle esitas, vastavad tegelikkusele. Saadud andmed edastas ta Taltsi kriminaalhooldajale.

Nii ootaski teda ühel päeval aiamaalt tulles koduukse ees neli politseinikku, et tema kodu läbi otsida.

Kanošina tunnistas, et vahel oli tal raskusi Taltsile töö leidmisega.

Lauri Habakuk, Pärnu Postimees

_____________

Tegijate arv väheneb

  • Üldkasuliku töö tegijate arv – nagu ka kriminaalhooldusaluste arv üleüldse – on viimastel aastatel vähenenud.
  • 2016. aasta lõpus oli ÜKT tegijaid 1088, 2015. aastal oli see arv 1292.
  • Minimaalne tundide arv oli mullu 10, maksimaalne arv 730, mis on ka seaduse järgi ülempiir.
  • Väiksemate rikkumiste puhul oli keskmine karistus 69 tundi tööd, üldjuhul on üldkasuliku töö keskmine pikkus 380 tundi.
  • Kõige enam on ÜKTd määratud liiklusalaste- ja varavastaste süütegude eest.
  • Tallinna vangla peab tegema poolaastas 300 füüsilist kontrolli ÜKT ajakavast kinnipidamise kohta, Tartu ja Viru vangla puhul on see arv 150.

Allikas: justiitsministeerium

Tagasi üles