Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Uurida saab tagantjärele

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Meie teada on skeemi eri etappide ja lülide kohta alustatud mitu kriminaalmenetlust Moldovas ja Venemaal. Avalikele andmetele tuginedes on Moldova hiljuti väljendanud rahulolematust Venemaa valmidusega skeemi uurimisel koostööd teha ning toonud näiteid, mis viitavad süsteemsele vastutegevusele.

Rahapesu andmebüroole on aastate jooksul kogunenud infot valdava enamiku isikute ja ülekannete kohta, millele viitate, kuid mitte kõikide ettevõtete kohta ja mitte täies ulatuses. Detailsemalt kontrollitud juhtumid näitavad, et Eesti finantsasutustes avatud peamiselt mitteresidentidest äriühingute kontod olid peamiselt transiitkontod, kuhu laekunud raha kanti viivitamatult edasi. Hoolimata sellest, et alustasime selle skeemi Eesti osa harutamist juba 2014. aasta kevadel, saime uurida ainult tagantjärele, sest Moldovast laekunud raha oli juba Eestist edasi kantud. Tagantjärele ei olnud bürool võimalik tehinguid peatada. Büroo tuvastatud skeemis osalenud mitteresidentidest äriühingute nimel tegutsenud isikud ja nende pankade poolt tuvastatud tegelikud kasusaajad olid välismaalased, kellel polnud Eestiga seost ning valdaval enamikul polnud tehingupartnerit Eestis.

Alates ajast, kui teema meie tähelepanu alla tõusis, on Danske Bank ASi Eesti filiaal vastanud kõigile meie järelepärimistele selle kohta.

Üldiselt jõuavad rahapesuskeemid meie tähelepanu alla tagantjärele. Meie ja uurimisasutuste töö teeb keeruliseks see, et rahapesu tõestamiseks tuleb ära näidata otsene seos ja raha päritolu eelkuriteost. Kui skeem on rahvusvaheline ja eelkuritegu on toime pandud välisriigis, võtab palju aega selle kohta infot saada ning paljudel juhtudel ei ole üldse võimalik siduda kindlat summat kindla kuriteoga.

Kui riiki kasutatakse rahaülekannete transiitmaana, on raha tavaliselt edasi kantud enne seda, kui tuleb kuriteovihje.

Seetõttu on rahapesu tõkestamisel fookus ennetusel ja ülekannetega seotud tehingute hindamisel. Siin on võtmeroll finantsasutustel. Pankadel on võimalus ja kohustus tuvastada oma kliendid ning jälgida nende tehinguid. Samas võiks riik kaaluda, kuidas anda õiguskaitseasutustele võimalus tõkestada sellise raha liikumist ka siis, kui objektiivsed tunnused (näiteks raha päritolu varjamine, kasusaajate kohta valetamine, võltsitud dokumendid jne) viitavad rahapesule, kuid viidet eelkuriteole ei ole.

Tagasi üles