Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Danskes oli tõsiseid puudusi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Finantsinspektsiooni selge prioriteet alates 2014. aastast on rahapesu tõkestamine. Meie ülesanne on kontrollida, et pangad ja teised finantsvahendajad oleksid selliste protsesside ja süsteemidega ning piisavalt mehitatud, et kurjategijatel oleks nende kaudu võimatu, keerukas või kallis kuritegelikku raha legaalseks pöörata ehk raha pesta. Inspektsioon ei tegele konkreetsete kriminaalmenetlustega, me pole uurimis-, vaid finantsjärelevalveasutus.

Danske panga filiaalile Eestis tegime ettekirjutuse 2015. aasta juulis: pangas ei kohaldatud rahapesu tõkestamise reegleid, rikuti klientide tuvastamise nõudeid, ei jälgitud klientide tegevust vastavalt seadusele. Julgen väita, et rikkumised olid suure ulatusega, pikaajalised ja süsteemsed.

Organisatsiooni ülesehituses oli olulisi puudusi.

Finantsinspektsioon tuvastas need kevadsuvel 2014 toimunud kontrolliga kohapeal. Teatasime sellest Taani finantsjärelevalveasutusele 2015. aasta talvel. Järgnes järelevalveline dialoog. Praeguseks on Danske pank loobunud Eestis ärist läbipaistmatute mitteresidentidega.

Panga juht vastutab, et organisatsioon oleks üles ehitatud ning tegutseks vastavalt seadusele. Sõltuvalt pangas kehtestatud reeglitest peaks juht olema kursis oluliste sündmustega, mis võivad äri mõjutada või mis on ebaharilikud.

Finantsinspektsioon kavandab oma järelevalvetegevust olemasoleva teabe ja riskikaardistuse alusel. Oleme saavutanud ja hoidnud toimivat koostööd oma ja välismaa pädevate asutustega.

Üks rahapesuriski näitaja on mitteresidentide osakaal klientide hulgas. Näiteks Danske paistis 2014. aastal silma mitteresidentide rohkusega. Eesti pangandusturul on muu hulgas meie järelevalvetöö tulemusel mitteresidentide osakaal 2014. aastaga võrreldes kahanenud umbes 20 protsendilt 12,5 protsendile. Lätis oli mõni aeg tagasi 50 protsendi ringis.

Finantsinspektsiooni töö rahapesu tõkestamisel on jätkunud ka pärast Danske lugu. Viimane on siiski hea näide sellest, et väga tõsine probleem lahendatakse avatud koostöös, kiiresti ja selgelt.

Vastavalt seadusele ei ole järelevalvetegevus avalik, kuid meil on õigus klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks oma tegevuse aspekte avalikustada.

Tagasi üles