Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti pankade kaudu pesti hiiglaslik kogus raha

Lisatud riikide kaart rahasummadega

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Scanpix

Eesti pankade kaudu liigutati ligi 1,6 miljardit dollarit Venemaalt pärit kuritegelikku raha, tuvastas organiseeritud kuritegevusele ja korruptsioonile keskendunud ajakirjandusprojekt OCCRP, mille töös osalesid Postimees ja Venemaa ajaleht Novaja Gazeta. Ühisuurimise all oli operatsioon «Laundromat» ehk «Pesumasin».

«Pesumasinat» uurivale meeskonnale lekkinud kümnete tuhandete firmanimedega dokument näitab, kuidas paari aastaga käisid väheütlevate nimedega off-shore-firmade Eesti pangaarvetelt läbi summad, mis on võrreldavad kuuendikuga Eesti riigi aastaeelarvest. Siia ei jäänud sellest rahast suurt midagi, sest rahapesu andmebüroo andmetel kanti raha Eesti pankadest kohe edasi välismaale.

Loo Eestisse ulatuva osa keskne tegelane on Danske Bank Eesti filiaal, mille kontodele maandus pooleteise aastaga lõviosa rahast ehk umbes 1,18 miljardit dollarit. (Suurem osa summadest oli dollarites, kuid esines ka euroülekandeid. Kuna kõik summad olid juba tollal konverteeritud dollaritesse, siis esitab Postimees need dollarites.)

Hiiglaslik rahatulv ei jäänud märkamata rahapesu andmebürool, finantsinspektsioonil ja Taani finantsinspektsioonil. Neil ei jää tagantjärele üle muud kui tunnistada, et raha tuli ja läks silmapilguga. Edaspidi olevat võimalik parandada vaid rahapesu tõkestamise meetmeid.

Esimene ülekanne «Pesumasina» uurimisinfos tehti Danske Bank Eesti filiaalis asuvale arvele, kui 2011. aasta juunis laekus Läti Trasta Komercbanka arvelt veidi üle kahe miljoni dollari. Sellesarnased kanded tehti mitmel korral kuus Eestisse eri firmade kontodele ka Moldova päritolu Moldindconbankist. See kestis 2012. aasta sügiseni. Seejärel tekkis kannetesse paariks kuuks paus. Siis aga läks lahti tõeline tulevärk.

2013. aasta jaanuarist hakkas off-shore-firmade kaudu Danske Bank Eesti filiaali kontodele ülekandeid tulema pea iga päev. Ülekandjaks Läti Trasta Komercbanka. Esialgu jäid ülekanded kolme kuni kuue miljoni dollari piiresse.

1,6 miljardi kõrval tunduvad need summad pisikesed – see oligi ülekannete tegijate eesmärk. Kui off-shore-firma kannaks otse Eesti panka teise off-shore-firma arvele 1,6 miljardit dollarit, jääks see kohe silma. Ent väikeste juppidena mitte.

Tasapisi summad kasvasid. Kevadel kanti ööpäevas üle juba üle kaheksa ja poole miljoni dollari. Nii kestis see kuni 2013. aasta juuni keskpaigani, mil Läti pank lõpetas äkki ülekanded, et sujuvalt saaks taas mängu astuda Moldova Moldindconbank. Esialgu tegi viimane ülekandeid varasemast väiksemas mahus – kuni kolme miljoni dollari kaupa.

2013. aasta lõpus läksid aga summad jälle suuremaks. 2013. detsembris kasvas päeva saak juba üle kümne miljoni, 2014. aasta jaanuaris jõuti pea 25 miljonini päevas. «Pesumasina» viimase viie kuuga keerutati läbi Danske juba ligi 650 miljonit dollarit.

Kolossaalsed summad ei jäänud märkamata Eesti võimudel. Ühest otsast puuris kandeid rahapesu andmebüroo. Teisest otsast harutas asja finantsinspektsioon, mille uus juhatus oli võtnud prioriteediks siin rahapesu tõkestamise.

Uurijaile jäi Danske kohe silma, sest seal oli kõige suurem osakaal mitteresidentidest kliente ehk off-shore-firmasid, kelle tegelikku omaniku ei tea ilmselt keegi. Liiga suure mitteresidentidest klientide hulga peale haistavad järelevalveasutused alati kahtluse ja riski lõhna. Nii seegi kord. Danskes alustati kontrolli.

2014. aasta kevadel lõppesid ülekanded nii Danskesse kui ka teistesse Eesti pankadesse. Nüüd Versobanki nime alla koondunud Marfin pangast ja Versobankist käis samal ajal läbi pea 205 miljonit dollarit. Juba 2011. aastast ülekandeid saanud Krediidipangast käis 2014. aasta kevadeni läbi umbkaudu 165 miljonit dollarit. Ülejäänud pankade kontodele jõudsid märkimisväärselt väiksemad summad.

Eesti avalikkus ei teadnud suurtest ülekannetest ega nende päritolust midagi – kuni finantsinspektsioon 2015. aasta 15. juulil teatas, et nad tegid Danskele ettekirjutuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete täitmise asjus. See oli lakooniline kokkuvõte tegelikult uurimises olnud asja mahust.

«Pangas ei kohaldatud rahapesu tõkestamise reegleid, rikuti klientide tuvastamise nõudeid, ei jälgitud klientide tegevust vastavalt seadusele. Julgen väita, et rikkumised olid suure ulatusega, pikaajalised ja süsteemsed,» ütleb Danske toonase tegevuse kohta inspektsiooni juht Kilvar Kessler nüüd.

Seda, kas ettekirjutus oli seotud Moldova ülekannetega, ei tohi Kessler öelda nüüdki.

Ligi kuu hiljem teatas Danske Bank, et Eesti filiaali juht Aivar Rehe lahkub ametist. See oli paras üllatus. Kuni septembrini Rehe oma lahkumise põhjust ei selgitanud.

Lahkumise järel sõnas ta, et panga strateegiamuutus ei sobinud tema natuuriga. Lahkumist seoses rahapesuga Rehe eitab. Miks ta pangajuhi kohalt lahkus, teavad lõpuni vaid asjaosalised ise.

2016. aasta märtsis tuli oma raportiga välja Taani finantsjärelevalveasutus Finanstilsynet, mis leidis Danske Bankis puudusi. Probleemi ühe allikana viidati Eesti filiaalile. Sisult olid need etteheited sarnased meie finantsinspektsiooni etteheidetega.

Toona küsis Äripäev Rehelt kommentaari ja tema tunnistas, käsi südamel, et ühtegi rahapesujuhtumit need ettekirjutused ei tähendanud. See on tõsi, sest Danske Eesti filiaali ei saa ka siin «Pesumasina» kohta avalikuks saava info põhjal kuidagi süüdistada.

Kui Postimees eelmisel nädalal «Pesumasina» infoga Danske panga Eesti filiaali poole pöördus, ütles tegevjuht Ivar Pae, et neil pole võimalik kolmanda osapoolega jagada konkreetsed infot klientide või nende tehingute kohta. Samas nentis ta, et rahapesu tõkestamisega oli pangal kunagi probleeme.

«Meil on Eesti filiaalis varem olnud ebapiisavad rahapesu tõkestamise meetmed ja monitooringsüsteem, sh on esinenud probleeme tunne-oma-klienti-põhimõtte täitmisega,» sõnas Pae. Ta lisas, et pank on läbi viinud täieliku portfellide puhastamise Eestis ja väljunud mitteresidentide teenindamise ärist. «Oleme muutnud oma organisatsiooni ja juhtkonda, teinud kontrolli rangemaks, koolitanud töötajaid, arendanud IT-süsteemi ja lisanud ressurssi,» lausus Pae.

Ainus muutus panga Eesti filiaali juhatuses pärast finantsinspektsiooni ettekirjutusi oligi Aivar Rehe lahkumine ning Ivar Pae tulek. Otseküsimusele, kas Rehe lahkumine oli seotud Moldova ja Läti pankadest tulnud ülekannetega, Pae ei vastanud. «Me ei pea õigeks kommenteerida konkreetsete töötajate töösuhet,» sõnas ta.

Rehe kinnitab praegugi, et tema lahkumine polnud kindlasti seotud finantsinspektsiooni ettekirjutuste või ülekannetega Moldova ja Läti pangast. «Ei ole saladus, et pank teenindas mitteresidente ja see pole ainuke pank, kes neid teenindas,» sõnas Rehe. Tema hinnangul on Postimehe käsutuses olev info ebaloogiline. Milles loogikaviga seisneb, ta ei selgitanud.

Kuigi Danske vastutab pea kolme neljandiku tehingute eest, jooksis ülejäänud «Pesumasinas» osalenud pankade kontodelt Eestis samuti läbi umbes 400 miljonit dollarit. Pikalt Moskva pangale kuulunud Krediidipanga igapäevapanganduse juhi Teet Keremi sõnul muutus seoses jaanuaris toimunud omanikuvahetusega ka nende strateegia ning nõukogu ja juhatus.

«Krediidipanga juhatus suhtub kõigisse taolistesse viidetesse täie tõsidusega ja teeb igakülgset koostööd rahapesu tõkestamiseks loodud ametkondadega. Kui leiame endises Krediidipangas rikkumisi, siis raporteerime nendest vastavatele ametkondadele ja võtame tarvitusele meetmed, et neid tulevikus välistada,» lubas Kerem.

Ülejäänud pangad ütlesid pangasaladusele viidates, et nad ei saa oma klientide ja nende tehingutega seotud infot avaldada.

Üüratu raha, mis «Pesumasinaga» Eestisse tuli, on siit juba läinud ning jõudnud puhtana tagasi rahapesijatest kurjategijateni.

Rahapesu skeemist kasu saanud Eesti ettevõtetest loe Postimehest edaspidi.

Tagasi üles