Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Keskerakondlik Loksa venitab ühinemisega viimseni

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Postkastil Loksa linnavalitsuse maja küljes on keegi linnakodanik tähti maha kraapides valla ja linna ühendamise teemal meelt avaldanud. | FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Keskerakonna juhitav valitsus tegi 2700 elanikuga Loksale ettepaneku ühineda Kuusalu vallaga, aga keskerakondlik Loksa linna ainuvõim teeb linnaelanike seas varjamatut liitumisvastast propagandat, et pääseda sundliitmisest.

Loksa linnast ja Kuusalu vallast kahepeale kokku viimastel valimistel vaid 51 häält saanud Helle ja Värner Lootsmann käituvad hoolimata nigelast häältesaagist kui Loksa linna omanikud. Linnas kutsutakse neid lihtsalt: Perekond.

Loksal ja Kuusalus räägitakse sellist lugu. Küsitakse, kas vastab tõesti tõele, et Loksa ujula koristaja ei kuulu Keskerakonda? Ja vastatakse: ei vasta tõele, sest ka tema astus Keskerakonda.

Peaaegu anekdootlikult kõlab fakt, et sel talvel kuulutas volikogu linnapea Värner Lootsmanni Loksa aukodanikuks. Kuusalus küsitakse nüüd, mis on kõige suurem pärandus, mille Kuusalu Loksalt ühinedes saab? Ja vastatakse: mitte mis, vaid kes – viimane aukodanik.

Mis on Loksa linn?

Loksa linn Harjumaal on suure osa Eesti jaoks üks nurgatagune ja tundmatu paik. Möödaminnes sinna ei satu, kuigi Loksalt on Tallinna ja Rakverre ühtmoodi 60 kilomeetrit, teed on head ja loodus linna ümber Hara lahe kaldal hingematvalt ilus. Loksa linna piiridelt algab Lahemaa, kus enam-vähem iga eestlane millalgi käinud. Ümber linna on Kuusalu vald.

Aastakümneid kattis Loksa linna ja eelkõige Hara lahte sõjaline saladus – Nõukogude Liidu allveelaevad ja tuumapead on märksõnad, mille järgi militaarhuvilised seda paika Eestis teavad. Loksa ja laevaremonditehas, Loksa ja tellisetehas on veel paar seost, mida ka üle Eesti võidakse teada.

Fakte Loksast: 3,82 ruutkilomeetrit, umbes 2730 elanikku, neist 30 protsenti eesti- ja 70 protsenti venekeelseid, segakeelne gümnaasium, lasteaed, huvikool, neli poodi, üks toidukoht-baar, kaks mitteametlikku randa. Ning linnavalitsus, mida juba alates 1993. aastast kokku umbes aastase katkestusega on juhtinud Keskerakond. Ilmub kakskeelne munitsipaalleht Loksa Elu.

Ümber Loksa oli taastatud Eesti esimesel kümnendil Loksa vald. Vallavalitsus asus punastest Loksa tellistest maja teisel, linnavalitsus esimesel korrusel. Vallas Keskerakond ei valitsenud, aga läbi saadi enam-vähem hästi. Kuni kodukanti tuli püsivamalt tagasi Tallinnas poliitkarjääri teinud Värner Lootsmann koos abikaasa Helle Lootsmanniga. Nii räägivad Loksal vähesed opositsionäärid, kellest enamik oma nime ja näoga kõnelema ei kibele.

Loksa vallas jäi Keskerakonnal võim võtmata ning see liideti 2005. aastal Kuusalu vallaga. Kuigi kaardile vaadates olnuks loogiline liita esmajärjekorras teineteisega linn ja rõngasvald. Loksa linn tahtis siis ka väga Loksa vallaga ühineda.

«Tollal oli kaine kalkulatsioon: Loksa linnas oli võim ühe erakonna käes ja vallas oli sama erakond ka väga tugevalt esindatud – tulemus oleks neile igati positiivne olnud. Kui aga Kuusalu vald liitujate sekka tuli, läks nende (Loksa keskerakondlaste – toim) jaoks supp lahjemaks,» kirjeldas rohkem kui kümne aasta tagust aega Kuusalu vallavolikogu esimees Enn Kirsman (IRL). Ta on mees, kellele munitsipaallehes Loksa Elu linnapea Lootsmanni ja volikogu esimehe Rein Heina nime all pühendatakse lehekülgede kaupa süüdistusi.

Loksa linnapea on Kuusalu vallavolikogus ainuke keskerakondlane. Loksa linnast kaks korda suurema elanikearvuga vallas ei ole Keskerakonnal seni šansse olnud. Ainuvõimust nagu Loksa linnas pole ühinemise järel seega põhjust unistada.

Loogiline küll, aga mis siis

Haldusreformi piirkondlik komisjon ei ole näinud muud mõistlikku varianti, kui ühendada Kuusalu vald ja Loksa linn. Sellest ja haldusreformi seadusest lähtudes on valitsus andnud neile kahele ühinemissoovituse. Ühinemine oleks ka ajalooliselt loogiline: kokku saaks sadu aastaid vana vägeva Kuusalu kihelkonna.

Kuusalul ei olnud otsest põhjust kellagagi vabatahtlikult ühineda – seal elab üle 6500 elaniku ja territoorium on Harjumaa valdadest suurim, ulatudes rannaküladest üle Narva maantee peaaegu Tapani välja. Katseid ühinemiseks tehti, aga Loksa linn kaasa ei tulnud ning keskendub oma vastulausetes möödanikule, rääkides sellest, kuidas tegelikult ei ole hoopis Kuusalu ühineda tahtnud.

«Loksa linn on viimase 17 aasta jooksul soovinud ja nõustunud korduvalt pidama ühinemisläbirääkimisi nii endise Loksa vallaga kui ka Kuusalu vallaga,» teatas volikogu aseesimees Helle Lootsmann, vastates Postimehe küsimusele, miks vabatahtlikust ühinemisest pole asja saanud ja mida Loksa kardab. «Kahjuks on siis potentsiaalsed partnerid erinevate ettekäänetega loobunud, tuues argumentideks isegi mittesobiva rahvusliku koosseisu Loksa linnas,» on Lootsmann karm.

Haldusreformi loogikast lähtudes ei tohiks ühendusele Kuusalu vald ja Loksa linn olla alternatiivi. Aga Loksa valitsejate aktiivset ühendamisvastast retoorikat jälgides on kohalikel opositsionääridel kummaline tunne: millele linnavõim loodab? Keskerakonna juhtivale positsioonile valitsuses?

«Kusagil 20. märtsi paiku oli volikogu koosolek ja siis öeldi, et nemad lähevad välja viimase peale,» vahendas volikogu peaaegu ainuke opositsionäär Ilmi Ternovskaja. Naine, kes sai viimastel valimistel linnas kõige enam hääli – 132.

Volinik Ternovskaja teab volikogus räägitu põhjal, et Loksa valitsejatel on plaan minna pärast 15. maid kohtusse. Selleks ajaks peavad kõik valitsuse poolt seaduse kohaselt sundliidetavaks osutuvad vallad oma vastuargumendid esitama või ühinemist alustama.

«Küsisin, et suvepuhkused tulevad peale, millal siis kohtuvaidlus tuleb, aga mulle vastati, et kohtuotsusest polegi nad huvitatud,» rääkis opositsionäär. «Öeldi, et võib-olla meil ei tulegi valimisi ja jääb nii, nagu on. Ütlesin neile, et seda te vist ikka küll teha ei saa – sügisel tulevad valimised ja siis peab Loksa seal osalema.»

Postimees küsis rahandusministeeriumist, kust keskerakondlasest riigihaldusministri Mihhail Korbi juhtimisel haldusreformi veetakse, kas kohus võiks anda aluse valimiste ärajätmiseks.

Regionaalhalduse osakonna õigusnõunik Olivia Taluste kinnitas, et ka kohus ei saa iga nelja aasta tagant toimuvaid korralisi valimisi ära jätta. «Volikogu valimiste tsükkel ja seeläbi volikogu mandaadi kehtivus on määratud juba põhiseaduses,» ütles Taluste.

Õigusnõunik pidas ka äärmiselt vähetõenäoliseks, et esialgse õiguskaitse korras võiks valimised toimuda nn vanades piirides, mitte valitsuse ühinemise määruses näidatud ehk ühinemisel tekkinud Kuusalu vallas.

Millele Loksal ikkagi loodetakse?

Ternovskaja teab, et minister Korb on Loksal käinud viimastel kuudel vähemalt kaks korda ja korra on Loksal nähtud tema parteikaaslast, riigikogu aseesimeest Enn Eesmaad. Viimasega üritas kohtuda ka Ternovskaja, aga sellest öeldi elupõlisele Loksa matemaatikaõpetajale ja linnavolinikule ära.

Nii Keskerakonna peasekretär Jaak Aab kui ka Enn Eesmaa jäid kommentaarides vaoshoituks. Mõlemad viitasid sellele, et sundliitmise ettepaneku on valitsus pidanud vastavalt haldusreformi seadusele tegema kõigile, kes vabatahtlikult ei liitunud ning reformikriteeriumidele ei vasta. Aga. Mõlemad kõrgel positsioonil keskerakondlased viitasid valitsuse kaalutlusõigusele.

«Sundliidetavate vastuste põhjal peab valitsus otsustama, kas ta mingil kohal rakendab kaalutlusotsust või ei rakenda,» ütles Aab ja tuletas meelde, et valitsuse õigusele kaalutlusotsus teha on detsembris viidanud ka riigikohus. «Enamik neist, kellele sundliitmise ettepanek tehtud, ei ole rõõmsad ja arvavad, et saavad ise hakkama.»

«Loksa linnapea on Värner Lootsmann, meie erakonna veteran, ja tema on kahtlemata üks nendest, kes tahab väga omaette olla,» lausus Eesmaa. Ta tuletas meelde ka seda, et kõigepealt küsitakse rahva arvamust. «Siis tehakse kokkuvõtteid ja siis võtab valitsus vastu lõpliku otsuse.»

Kui mõjukas on Värner Lootsmann oma erakonnas? Kas piisavalt, et oodata valitsuselt soosivat kaalutlusotsust? «Lootsmann on Harjumaa piirkonna esimees, väga kauaaegne erakonna liige. Kui mõjukas? Seda võib hinnata, aga see on subjektiivne,» lausus Aab.

Mis puutub rahvaküsitluse tulemustesse nii Loksal kui ka Kuusalus, siis võib mõlemalt poolt tulla eitav vastus. Loksal teevad valitsejad varjamatult «ei»-kampaaniat.

Kuusalu vallavolikogu esimees Kirsman lubas, et vallas ei tehta keeldumis- ega pooldamispropagandat. «Püüame kiretult ja faktidele tuginedes – need faktid, mis meil Loksa kohta üldse on, sest linna andmetele meid väga ligi ei lasta – selgitada inimestele, mis ees ootab,» lausus Kirsman. Kindlasti soovitavad Kuusalu vallavõimud inimestel hääletama minna, et otsusel oleks kaalu.

«Ütlevad inimesed, mida ütlevad, volikogu ei saa teha teistsugust otsust, kui ütleb rahvaküsitlus,» oli volikogu esimees veendunud. Ja ta polnud kaugeltki kindel, et Kuusalu rahvas Loksaga ühinemist toetab.

Rahandusministeeriumi õigusnõuniku Taluste sõnul on elanike küsitluse tulemused valitsuse jaoks asjaolu, millel on kindlasti kaalu. «Kuid need ei ole lõpliku otsuse tegemisel automaatselt siduvad,» ütles ta. Taluste lisas, et Loksa ei vasta ühelegi haldusreformi seaduses toodud erandile, mistõttu ei saanud valitsus jätta nende ühendamist algatamata.

Tagasi üles