Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Savisaare eksnõunik süüdistab abilinnapead jäätmekäitlusega sahkerdamises

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Viimastel kuudel avaneb jäätmete süvakogumismahutite juures sageli selline pilt. | FOTO: Uwe Gnadenteich

Tallinna jäätmekäitluses on aastaid valitsenud saamatus, ülbus ja omakasu, eriti hulluks on asi läinud abilinnapea Arvo Sarapuu juhtimisel, kinnitas aastaid oma põhitöö kõrvalt telekomisektoris linnapea Edgar Savisaart majandus- ja keskkonnaküsimustes nõustanud Tony Smitt.

«2010. aastal valitses Tallinna jäätmemajanduses samasugune segadus nagu praegu. Käimas oli palju erinevaid kohtuvaidlusi jäätmekäitlusfirmadega linna korraldatud hangete teemal. Jäätmeveo hinnad olid kõrged ning asjaga polnud rahul ei linnapea, linnaelanikud ega jäätmefirmad,» meenutas Smitt.

Edgar Savisaare endine nõunik Tony Smitt / Ekraanitõmmis TTV-st

«Nähes, et valdkonna eest vastutav abilinnapea ja keskkonnaameti juht polnud suutelised probleeme lahendama, kutsus linnapea seda tegema inimese väljastpoolt linna süsteemi, ettevõtluse valdkonnast ja palus minul ajutiselt pealinna jäätmevaldkonda juhtida ja korrastada,» rääkis ta.

Esimese asjana pani Smitt tähele abilinnapea Deniss Boroditši ülbet suhtumist nii selle valdkonna ettevõtjatesse kui ka pealinna enda jäätmevaldkonnaga tegelevate spetsialistide soovitustesse, mis väljendus muuhulgas asjatundlike ettepanekute mitte arvestamises riigihangete tingimuste koostamisel.

«Kui viisime 2011. aastal läbi kõikide osapoolte ettepanekuid arvestavad mõistlikud riigihanked, lõppesid kohe ka aastaid kestnud kohtuvaidlused. Hangete tulemusena langesid jäätmeveo hinnad elanikele Nõmmel 41 protsenti, vanalinnas 46 protsenti, Pirital 51 protsenti, Mustamäel 43 protsenti ja Lasnamäel 60 protsenti. Lepingud sõlmiti vähimagi viivituseta ja linna jäätmekorraldus hakkas korralikult toimima, aga kahjuks vaid mõneks aastaks,» rääkis Smitt.

Siis tulid valimised, jäätmekorralduse eest vastutanud Boroditš pääses riigikokku ja keskkonnavaldkonna abilinnapeaks sai Arvo Sarapuu.

«Sarapuu hakkas taas kord teadlikult tegema kõike täpselt vastupidi sellele, mida talle soovitati,» lausus Smitt. «Jäätmemajandusega tegelevate struktuuriüksuste juhtideks määrati asjatundjate asemel talle lihtsalt kuulekad isikud. Jäätmeveo hangete üle algasid uuesti kohtuvaidlused, mis kestavad tänaseni. Linnapea oli sunnitud ametist vabastama järjest mitu keskkonnaameti juhatajat, sest tegemist oli isikutega, kes ei lahendanud probleeme, vaid tekitasid neid. Sarapuu ja tema poolt ametisse nimetatud soosikute esimesel tegutsemisaastal lahkusid või sunniti Tallinna keskkonnaametist lahkuma eranditult kõik pikaajalise jäätmekorralduse kogemusega töötajad.»

Smittile jäi selge arusaam, et Sarapuu eesmärk oligi võimalikult segase olukorra tekitamine, et mitte lasta jäätmeveo hindu linnaelanike jaoks liiga soodsaks ja et mitte sõlmida mitme aasta pikkusi stabiilseid lepinguid kogenud jäätmekäitlusfirmadega.

Vabaturg vs korraldatud vedu

Erinevalt teistest abilinnapeade toimetamiste kriitikutest ei laida Smitt Tallinna praegust korraldatud jäätmeveo süsteemi kui sellist, vaid seda, kuidas seda rakendatakse. «Tegelikult on ka meie naaberriikide pealinnades Soomes, Rootsis ja mujal igal pool toimiv korraldatud jäätmevedu. Näiteks Helsingis teeb hankeid HSY – Helsingin Seudun Ympäristöpalvelut –, kus otsustamine käib nii, et alati võidab kõige soodsama hinna pakkuja. Mitte nii, et Sarapuu ja Taavi Aas «ekspertidena» valivad enda heaksarvamisel tundmatu riiulifirma sadadele tuhandetele Tallinna elanikele olulist teenust osutama,» rääkis Smitt.

See, et suvaline ettevõte saab hankel osaleda ja ebaloogiliselt madalat hinda pakkuda, on tema sõnul puhtalt hanke korraldajate asjatundmatus või teadlik pahatahtlikkus.

Smitt rääkis, et Skandinaavia riikide pealinnades peab ettevõte vastama tervele reale kvalifitseerimisnõuetele, et ta saaks üldse kohaliku omavalitsuse hangetel osaleda. «Esimene nõue on see, et firmal peavad olema korralikud rahalised tagatised koos panga garantiiga. Tallinnas on iga linnaosa või jäätmeveopiirkond piisavalt suur, et konkursil osalemiseks peaks ettevõttel olema esitada Tallinna linnale panga tagatis vähemalt 100 000 eurot. Kui hanke võitja ei saa teenuse osutamisega hakkama, siis kohalik omavalitsus lõpetab temaga lepingu, nõuab tagatise sisse ja tellib tagatisraha eest kellegi teise käest kvaliteetse teenuse. Seda tehakse kohe ja kiiresti, et elanikud ei kannataks, sest uue hanke korraldamine võib võtta mitu kuud aega,» selgitas Smitt.

Tallinna jäätmeveo hangetes hanke mahule vastava suurusega tagatisraha nõuet millegipärast pole, kuigi ametnikud on selle vajalikkusest teadlikud. Äsja kõrvaldas keskkonnaamet puude istutamise hankelt ühe ettevõtte põhjendusega, et firma vastutuskindlustus katab vaid kuni 32 000 euro suurused kahjunõuded. Jäätmemajanduses, kus liiguvad suurusjärkude võrra suuremad summad, tagatiste nõuet millegipärast ei rakendata.

«Tagatisraha hoiab ära asjatundmatud või pahatahtlikud alapakkumised,» ütles Smitt. «Kui mõni ettevõte pakub konkurentidest oluliselt odavamat hinda, siis on see puhtalt tema äririsk ja keegi teine ei pea selle pärast kannatama. Ettevõte võib pakkuda odavamat hinda selle pärast, et soovib ennast uues piirkonnas sisse töötada või hoida töös juba olemasolevat tehnikat ja töötajaid, ja on valmis ajutiselt kasumita teenust osutama. Praegu aga on Tallinnas olukord, kus hankeid ei võida mitte linnaelanikele kõige soodsamad pakkumised, vaid mitme linnaosa teenindamine on usaldatud ametnike kõhutunde järgi otsustuskorras välja valitud varatule ja täiesti tundmatule riiulifirmale.»

Jäätmekeskuse tegemata töö

Tallinna jäätmekeskuse olemasolu õigustaks Smitti hinnangul vaid see, kui keskus valmistaks jäätmevedajatele ette kogu logistika ning teenindamiseks vajaliku IT-platvormi. Just nii, nagu seda tehakse Helsingis ja Stockholmis.

«Tarkvaraline pool on selline, et kui võidab mõni firma, mis varem pole selles piirkonnas tööd teinud, siis antakse talle üle terviklik tarkvara. Prügiauto kabiinis, täpselt sama moodi nagu kiirabil, politseil, jt head orienteerumist vajavatel linnaelanikele teenuse osutajatele, on ekraan, kus on linna elektroonilise kaardi peal täpselt näha selle päeva veograafikud ja tühjendamist vajavad konteinerid. Kõigi klientide ja nende jäätmemahutite asukohad on GPS-koordinaatidega ära määratud ja need leiab üles ka selline autojuht, kes ei tea kõiki linnatänavaid peast. Kui Kohtla-Järvelt tulnud Ekovirile oleks omal ajal selline tänapäevane logistika töövahend antud, poleks neil Põhja-Tallinnas töö alustamisel mingeid suuri prügiuputusi tekkinud,» arvas ta.

Smitt meenutas ka, et Ekoviri süül Põhja-Tallinnas tekkinud probleemide tõttu vallandas Savisaar tollase keskkonnaameti juhataja Otto Popeli päevapealt. Nüüd, kui märkimisväärne osa Tallinnast on prügisse uppumas, ütleb linnapea kohusetäitja Taavi Aas, «et eks me vaatame Arvoga koos need hanked üle».

Kolmekordne hinnavahe

Abilinnapeade asjatundmatust jäätmevaldkonnas näitab Smitti sõnul seegi, kuidas toimus Jõelähtme prügila aktsiate omandamine Tallinnale rahvusvaheliselt suurkontsernilt Veolia. Kui Veolia mõne aasta eest Baltikumi turult lahkus, pandi müüki ka 65-protsendiline osalus Jõelähtme prügilas. 35 protsenti prügila aktsiatest kuulus Tallinna linnale.

«Abilinnapead arvasid, et tore oleks maksumaksja raha eest linnale üks prügimägi osta. Arvati, et ehk läheb tulevikus seda vaja. Kui palusin neil esitada linnapeale konkreetne ja ka finantsiliselt tõsiselt võetav äriplaan prügila edasise majandamise kohta, siis seda ei osatud koostada,» meenutas Smitt.

Tema sõnul oli selle tehingu puhul märkimisväärne näiteks see, et Sarapuu keelas ettevõtlusameti töötajatel aktsiate ostutehingu läbirääkimiste kohta linnapea meeskonnale infot anda, soovides, et linnapea saaks teavet ainult temalt. «Eesmärk oli panna linnapea infosulgu, nii et ta saaks ainult Sarapuu plaanidega sobivat infot,» lisas Smitt.

2013. aasta kevadel olevat Sarapuu esitanud Savisaarele dokumendi, milles teatas, et oli Veolia esindajatega aktsiate ostu hinna kokku leppinud. Sarapuu tahtis kokkuleppe kiiresti linnavalitsuse istungile kinnitamiseks viia. Smitt keeldus asjale oma kooskõlastust andmast, sest tehingu hind oli tema arvates liiga kõrge.

«Seejärel palus linnapea, et räägiksin osaluse hinna teema Veolia esindajatega põhjalikult läbi ilma Sarapuu osalemiseta ning leiaksin mõistliku lahenduse. Täiendavatel läbirääkimistel saavutasime Veolia esindajate Rob Pattisoni ja Matthias Vogeliga kokkuleppe aktsiate hinnas, mis oli täpselt kolm korda madalam kui summa, mille Sarapuu oli esitanud linnapeale kinnitamiseks. Miljonid eurod linna raha oleks võinud tuulde lennata,» meenutas Smitt.

Kusjuures Prantsusmaa päritolu rahvusvahelise suurkontserni Veolia esindajad Pattison ja Vogel olevat ühel hetkel lihtsalt keeldunud edasisest suhtlemisest Sarapuuga, öeldes selgelt, et sellise aferistiga nemad asju ei aja, ning soovisid kogu edasise Veolia ja Tallinna linna vahelise aktsiaosaluse müügi lahendada Stockholmi rahvusvahelises arbitraažis.

«Linnavalitsusse jõudis ka info, et samal ajal prügila tehinguga olevat Sarapuu püüdnud soodsalt endale osta Veolia jäätmeveofirmat, mis kannab nüüd nime Eesti Keskkonnateenused. Tekkis küsimus, kas siin võis olla tegemist skeemiga, kus linna rahaga makstakse ühe tehingu eest üle, et teine tehing endale soodsaks saada?» küsis Smitt.

Salajane memo Savisaarele

2013. aasta oktoobris esitas Smitt linnapea Savisaarele konfidentsiaalse memo, kus on kirjas hulk jäätmemajanduse valdkonnas toimunud kummalisi asju. Neist väärivad esile tõstmist kaks.

«Kaks teineteisest sõltumatut infoallikat on teavitanud järgnevast: Harjumaal tegutseb jäätmeveoettevõte Radix Hoolduse OÜ. Tallinnas neil hetkel kliente pole. 2013. aasta suve algul olevat abilinnapea Arvo Sarapuu teinud Radixi omanikule sellise ettepaneku: omanik müügu ca 75 protsenti ettevõtte osalusest temale. Tehing peab olema tehtud varjatult, see tähendab, et uus kaasomanik ei oleks kusagilt välja paistnud. Edasi oleks ettevõte pidanud osalema Tallinna jäätmeveo konkurssidel. Abilinnapea lubas hankega tagada selle, et Radix Hoolduse OÜ oleks võitnud vähemalt viies jäätmeveo piirkonnas. Kuna omanik soovis ärist täiesti väljuda, siis ei võtnud ta seda ettepanekut vastu.»

Ja teine: «Novembris 2012 toimus Adelan Prügiveod OÜ omanike vahetus. Müügiprotsessis osales ka Arvo Sarapuu, kelle hinnapakkumine aga ei võitnud. See aga ei vähendanud tema soovi osaleda jäätmeäris, nagu võis lugeda eelmisest punktist.»

Smitti arvates käitus Tallinna linn ka praegu väga rumalasti, kui lõpetas lepingu süvakogumismahutite tühjendamisega mitte toime tulnud Baltic Waste Managementiga ning teatas, et kõik selliste mahutitega korteriühistud otsigu endale vabaturu tingimustes uus vedaja.

«Ükski ettevõte ei ole huvitatud sellesse valdkonda investeerimisest niikaua, kui ta ei tea, kui palju tal kliente on,» oli Smitt veendunud. «Süvakogumismahutitega kliente on Tallinnas umbes 300. Tegelikult peaks seal tegema just vastupidi: kui see BWM ei saa hakkama, siis linn peaks võtma hinnalt järgmise pakkuja või tegema kiiresti uue hanke ja andma selle teenuse osutamise viieks-kuueks aastaks ühe ettevõtte kätte. Siis on ettevõttel mõtet investeerida korralikesse autodesse ja korralikku tehnoloogiasse. Aga kui tal on üksikud kliendid erinevates linnaosades, siis kujuneb teenuse hind kliendi jaoks väga kõrgeks.»

KOMMENTAAR

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu./ Foto: Eero Vabamägi

Arvo Sarapuu
Tallinna abilinnapea

Kogu see jutt on nii absurdne ja rumal, et siin ei jää muud üle, kui Eesti Panga endise presidendi Andres Lipstoki kombel öelda: «Niisugust jama on väga raske kommenteerida!»

Aga üht-teist tuleks siiski märkida. Esiteks, Tony Smitt ei saanud Tallinna keskkonnaametis jäätmeosakonna juhataja tööga hakkama ja läks sealt suure riiuga minema. Siis oli ta linnapea nõunikuna kirjas, aga Taavi Aas vabastas ta sellest ametist, sest ta ei käinud kuude kaupa tööl ega teinud mitte midagi. Ise kiitles samal ajal sotsiaalmeedias, et linnapea nõuniku amet on ikka väga mõnus: tööl käima ei pea, aga palk jookseb.

Mis puudutab Veolialt prügila ostmist, siis neid läbirääkimisi pidasin mina. Ostuhinda ei parandanud mitte Tony Smitt, vaid aeg ja audiitorite hinnangud. Vahepeal sai valmis ka Iru jäätmepõletustehas ning tugeva konkurendi teke lõi prügila hinna alla. Smitt ründas mind juba tol ajal mitu korda ja väitis, et prügila tuleks müüa Ragn-Sellsile. Mina sellega ei nõustunud, kuigi ka Ragn-Sellsi esindajad käisid ostusooviga mitmeid kordi minu juures.

Põhjus, miks ma ei nõustunud prügila müümisega Ragn-Sellsile, vaid tahtsin selle osta linnale, oli see, et pakkuda jäätmekäitlusfirmadele linna poolt konkurentsi, et kokkuvõtteks tagada inimestele soodsam jäätmeveo hind.

Praegu ilmub järjest välja väiteid, et ma olevat kas otseselt või kaudselt või varjatult väga paljude ettevõtetega seotud. Selline meelevaldne seostamine näitab ilmekalt, et ma ei saa olla kõikide firmade omanik. Radix, Adelan, Ekovir, BWM – kas ei ole ühe inimese kohta natuke liiga palju? Ma justkui oleksin mingisugune Kapten Ameerika, kes suudab tervet maailma oma käpa all hoida.

________

Tallinna jäätmekeskuse juhataja kaotas töö

Martin Gasman / Foto: Vallo Kruuser / Ekspress Meedia

Tallinna linnavalitsus vabastas oma eilsel istungil ametist keskkonnaametile alluva Tallinna jäätmekeskuse juhataja Martin Gasmani (pildil).

Gasmani ametist vabastamise ametlik põhjus oli temapoolne töölepingu ülesütlemine. Samas möönis abilinnapea Arvo Sarapuu, et sellele kohale on vaja võimekamat inimest.

«Kui me lõime 2013. aasta märtsis jäätmekeskuse, siis muudeti riigikogu liikmete Rainer Vakra ja Kalle Laaneti initsiatiivil juba juunikuus seadust nii, et me ei saaks enam hankeid teha. Sellises keerulises olukorras on selge, et jäätmekeskus vajab väga konkreetset juhtimist, ja me vabastasime täna ametist jäätmekeskuse praeguse juhataja. Uue juhataja leidmiseks korraldame konkursi, mille üheks tingimuseks on see, et kandidaat peab olema piisavalt kaua töötanud jäätmevaldkonnas, et aru saada, mis selles vallas toimub,» lisas ta. PM

Tagasi üles