Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Otepää vald ajas ehitusfirma pankroti äärele

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Otepää. | FOTO: Kristjan Teedema

Kui perefirma käsi väänanud Otepää vallavalitsus ka järgmistes kohtuastmetes kaotab, tuleb maksumaksjal väikeettevõtte pankrotieelsesse seisu viimise eest kopsakas kahjutasu lauale laduda.

Niisiis kaotas Otepää vald, kes nõudis Novabildi-nimeliselt ettevõttelt rohkem kui 34 000 euro suurust summat, just äsja firmale Tartu maakohtus, ja kui sama peaks jätkuma ka järgmistes kohtuastmetes, ootab kopsakas kahjunõue hoopis valda ennast. Sest just vaidlus vallaga on ajanud firma pankrotieelsesse seisu. «Meie tegevus halvati täielikult,» rääkis Novabildi juht Ants Sütt.

Kõik sai alguse sellest, et Otepää vald soovis tunamullu vahetada ära linna esinduslikema, Stalini ajal Narva ja Tartu raekodadest inspireerituna rajatud kunagise rajooni täitevkomitee ja praeguse vallamaja aknad. Võitjaks osutuski Novabild, mis on tegelenud peaasjalikult restaureerimistöödega. Sellest, mida arvab arhitektuuriajaloolane stalinistliku esindushoone originaalpuitakende asendamisest plastakendega, kõneleb lisalugu.

Kaheksa sentimeetrit

Novabild pidi vahetama tunamullu suvel ja sügisel välja kõik Otepää vallavalitsuse hoone 120 akent, sai aga ette panna vaid 17. Hanke tingimustes olid küll kirjas ka akende täpsed mõõdud, ent lisaklausli kohaselt pidi Novabild aknaavade suurused enne akende tellimist üle mõõtma ja vajadusel korrektiivid tegema.

Just seda firma ka tegi ning lõppkokkuvõttes said paika aknad, mis olid kaheksa sentimeetrit kitsamad kui vallavalitsuse ette kirjutatud mõõdud. Peagi lõpetas vallavalitsus firmaga lepingu, osutades just sellele, et aknad on nõutust kitsamad. Novabild teatas aga vastu, et pärast mõõtmisi tegigi ta vajalikud korrektuurid, sest kõik hanketingimustes nimetatud suurusega aknad poleks lihtsalt aknaavadesse nõuetekohaselt ära mahtunud.

Algas vaidlus. Algul otsiti kompromissi, siis aga mindi kohtusse. Novabildi juhi Ants Süti sõnul ei lubanud vallavalitsuse töötaja akende krohvitud piirdeid lõhkuda, vaid uued aknad pidi mahutama täpselt nende vahele. See aga tähendab, et firma ei saanud ka aknaavasid lahti lammutada. «Samas peab aknaraam aknapõse tagant vähemalt 30 millimeetrit välja ulatuma – nii näeb ette ka tootja paigaldusjuhend,» kirjeldas Sütt. «Kui me oleksime tellinud aknad valla kirja pandud mõõtmete järgi, oleks raami olnud üldjuhul näha kümmekond millimeetrit, kohati aga üldse mitte.» Hoone aknaavad pole paraku kõik täpselt ühesuurused, küll aga pidi firma tellima samasuguste mõõtudega aknad, sest muidu näinuks tulemus võrdlemisi kentsakas välja.

Kui vald lepingu Novabildiga tühistas, lasi vallavalitsus juba paigaldatud 17 akent teisel firmal välja vahetada. Paradoksaalsel kombel olid aga ka nende akende mõõdud väiksemad kui vallavalitsuse esialgses hankes välja toodud parameetrid. Üksiti ei vastanud need Süti andmetel ka nõutud soojapidavuse näitajatele. Vahetatud akendel oli väiksem kõrgus, sellal kui Novabildi akendele sai saatuslikuks see, et nad olid nii lühemad kui kitsamad.

Käed seoti kinni

Vallavalitsus lõpetas Novabildiga 2015. aasta sügisel lepingu, mullu juunis arestis aga kohus valla avalduse alusel hagi tagamiseks 34 500 euro ulatuses ettevõtte arveldusarved, halvates nii kogu väikefirma töö. «Olime varem ligi miljonilise aastakäibega ettevõte ja tegelesime peamiselt restaureerimistöödega, loomulikult pole meil mingeid suuri rahavarusid, millega manööverdada,» lausus Ants Sütt. «Olime siiski suhteliselt tugev ettevõte ja meil oli hea krediidireiting, aga nüüd korraga arestis vald meie arved. See on sama hea, kui üks mees ütleb teisele, et hakkame võitlema, aga enne seon ma sul käed kinni.»

Süti sõnul muutis kohalik omavalitsus firma arvete arestimisega keeruliseks ka kohtukulude eest tasumise. «Ettevõtted on ikkagi tööandjad ja maksumaksjad, aga nüüd oli vaja meiega käituda mõõdutundetult,» rääkis ta. «Ja veel – kui Novabild läheb lõpptulemusena pankrotti, ei ole meilt tegelikult midagi võtta, sest meil ei ole mingeid varasid.» Tegelikkuses polnud Novabildil kogu seda 34 500 eurot sugugi kontol, küll aga suutis vald arestimisega halvata ettevõtte tegevuse. Kokku oli kontol vaid 12 000 eurot.

Vald maksis Novabildile akende eest ettemaksuna 23 000 eurot ehk poole kogusummast – ülejäänu pidi laekuma pärast töö tegemist, aga vald ütles lepingu üles. 23 000 euro eest tellis Novabild alltöövõtjalt aknad, aga kuna viimast osa ei laekunud, jäi ettevõte ka sellele firmale osaliselt võlgu. Nüüd on firmal 120 akent, millega pole aga midagi peale hakata, sest tüüpmajadele need ei sobi. Ning vald nõuab omakorda koos viiviste, intresside ja 17 akna vahetamise kuludega 34 000 eurot, millest 23 000 eurot on seesama ettemaks. Ettevõttel pole seda raha, küll aga kasutult seisvad aknad ning arestitud arved.

Teisalt oleks Novabildi pankrotistumine Süti hinnangul vallavalitsuse huvides. «Loomulikult oleks see kõige mugavam, sest siis saaks vald öelda, et nemad tegid nii-öelda kõik endast oleneva ja läks nagu läks,» lausus ta. «Mingit vastutust peale poliitilise neil ju pole.» Suure tõenäosusega peab Novabild Süti kinnitusel tegevuse lõpetama. «Tegutseme praegu teise ettevõtte kaudu,» tunnistas firmajuht. «Töötajad jäid siiski vanasse ettevõttesse, et meie tegevust ei saaks käsitleda kantimisena. Niisiis töötavad inimesed Novabildis, aga makse me nende eest praegu maksta ei saa, sest arved on ju arestitud.»

Viletsalt korraldatud hange

Kohus leidis, et Novabild täitis vallaga sõlmitud lepingut korrektselt. Ehkki akende mõõdud olid ette antud, pidi firma mõõtma aknaavade suurused üle ja tegema vajadusel korrektiivid. Just seda ettevõte ka tegi. Lõppkokkuvõttes viitab kohtu otsus vallavalitsuse viletsalt ette valmistatud hankele, mis jätab võimalusi mitmeti tõlgendamiseks. «Kohus leiab, et antud olukorras, kus tulemus ei vasta tellija ootustele, kuid on ehitustehnilises mõttes aktsepteeritav, ei ole alust keelduda seda  tulemust vastu võtmast,» leidis kohtunik. «Tulemusega võib mitte rahul olla, sest visuaalne pilt akendest ei vasta tellija soovkujutlusele, kuid see ei ole n-ö praak, mis ei täida  kasutusotstarvet.»

Kui nüüd ka järgmise astme kohtud jätavad õiguse Novabildile, esitab ettevõte Otepää vallale Süti sõnul kindlasti kahjunõude.

Otepää vallavanem Kalev Laul ütles Postimehele, et vallavalitsus kaebab kohtu otsuse edasi. Seni on Novabildi arved arestitud. «Esimese astme kohus jättis kaalumata, kui palju väiksemaid aknaid siis ikkagi võiks teha,» rääkis vallavanem. «Kohtuotsusest võib välja lugeda, et kui firma oleks pannud ette ka 10 x 10 sentimeetrised aknad, oleks kõik korras olnud.»

Kes vastutab, kui vald ka järgmistes kohtuastmetes kaotab ja selgub, et üks omavalitsus on väikefirma sisuliselt pankrotti ajanud? «Ma ei ütleks, et see on ühepoolne,» rääkis Laul. «Meil olid enne kohtusse jõudmist pikad läbirääkimised – pakkusime välja erinevaid lahendusi, aga ei suutnud kokkuleppele jõuda.»

Laul ei tee saladust, et vald oleks saanud korraldada aknahanke paremini. «Oli tõepoolest üllatus, et tekkis nii palju nüansse, mille üle vaidlema hakata,» nentis ta. Seni kuni kohtuvaidlus käib, hoiavad stalinlikud puitaknad hoolimata auväärsest vanusest aknapõskedest vapralt kinni, seltsiks 17 plastakent.

Tagasi üles