Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Otepää raekojale plastaknad – vaesus või maitsetus?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Plastaknad on nüüd Otepää raekojal kõrvuti lagunevate puitakendega. | FOTO: Kristjan Teedema

Kunagise Otepää rajoonikomitee ja praeguse raekoja 1957. aastal valminud hoone originaalpuitakende vahetamine plastakende vastu on muinsuskaitseametniku ja arhitektuuriajaloolase kinnitusel maitsetu.

Arhitektuuriajaloolane ja akadeemik Mart Kalm ütles, et Otepää raekoda ehitati omal ajal rajooni täitevkomitee hooneks ja see on inspireeritud baroksetest raekodadest Narvas ja Tartus. «Siililegi selge, et seda tüüpi arhitektuurile sobivad puitaknad oluliselt paremini kui plastaknad – milles küsimus!» rääkis Kalm. «Omavalitsus ei ole ju viimsete veeringute eest aknaid vahetav asutus. Otepää peaks olema suhteliselt edukas vald ja mina eeldaks neilt soliidset käitumist.»

Kalmu sõnul ei ole plastaknad iseenesest halvad, need sobivad näiteks nõukogudeaegsele tüüpelamule. «Aga stalinistlik arhitektuur on olemuselt ajalukku vaatav ja vanapäratsev ning ning sinna loomulikult ei sobi plastaken,» lisas ta.

Mida öelda neile, kelle arvates on halb kõik, mis sündis Stalini ajal? «Ma jätaks poliitika siin kõrvale,» selgitas Kalm. «Stalinism on oma olemuselt populistlik arhitektuur, mis rahvahulkadele meeldib. Praegu on hinnas stalinistlikes majades asuvad korterid, sest seal on paksud seinad ja kõrged laed. See vastab rahvalikule maitsele. Taolise arhitektuuri ilusaks pidamine ei tohiks olla kellelegi keeruline.»

Stalini ajal oli ka hoonete ehituskvaliteet üsna hea ja majad vastupidavad. Kalmu sõnul võis üks põhjus olla see, et oli veel alles esimese vabariigi aegne töökultuur. Osaliselt kasutati hoonete ehitusel saksa sõjavange, samas ei esinenud Stalini ajal hilisema nõukogude ajaga võrreldaval määral ehituspraaki, seda arusaadavatel põhjustel. Hoonete vastupidavuse tingis juba iseenesest nende massiivsus.

Otepää vallavalitsuse hoonel on ka sama projekti alusel ehitatud õed Vastseliinas ja Orissaares. Pilk Otepää raekoja fassaadile veenab, et vald pole maja pikka aega põhjalikumalt remontinud. Fassaad karjub appi ja ehitamise ajast pärinevad puitaknad on lootusetult kehvas seisus. Mõnda aega tagasi saanuks neid veel restaureerida, enam pole sellel mõtet, sest tõenäoliselt läheks see kulukamaks kui uute puitakende ostmine.

Muinsuskaitseameti Valgamaa vaneminspektori Mari-Liis Parise sõnul ei ole Otepää vallavalitsuse hoone muinsuskaitse all, ent siiski huvitav ja väärtuslik. Stalinistliku ajastu hooneid võetakse hoolimata nende ehitamise ajastust viimasel ajal järjest rohkem kaitse alla, sest tegu on väärt arhitektuuriga. Nii on näiteks tehtud Valgamaal Tõrva kinohoone ja Valga vaksaliga.

Samas ei jõua muinsuskaitseamet Parise sõnul kõiki väärt hooneid kaitse alla võtta. «Ehmatasin ikka päris ära, kui neid prostasid plastaknaid nägin,» lausus Paris. «Aga ega keegi ju enne nõu ei küsinud, ehkki rääkisin sel teemal ka vallavalitsusega. Neile on saadetud ka kiri, et hoidke seda hoonet! Valla juhid võiks anda ikkagi eeskuju – ei saa valida kõige odavamaid lahendusi. Nad ju ise töötavad seal!»

Postimees küsis ka Otepää vallavanemalt Kalev Laulult, miks pannakse sellisele hoonele plastaknad. «Eks see on maksumus, muud põhjust ei ole,» lausus ta. «Hinnavahe plastakende ja puitakende vahel on neljakordne. Otse loomulikult sobiks puitaknad paremini, aga olemasolevad aknad on nii läbi, et nende restaureerimine läheks veel kallimaks kui uute panemine.»

Tagasi üles