Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Plahvatus Läti startup-maailmas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Viimase aasta jooksul idufirmanduses tohutuid edusamme teinud Läti tahab saada esmalt Balti riikide ja edasi juba ka Põhjamaade startup-Mekaks.

Möödunud aasta oli lõunanaabrite idufirmadele mitmeski mõttes pöördeline ning pani sealse ökosüsteemi kihama.

«Rahulik areng oli küll käinud juba viimased viis aastat, kuid eelmisel aastal toimus tõeline plahvatus,» ütles Postimehele üks Läti startup-assotsiatsiooni Startin.LV juhte ning riigi endine majandusminister Daniels Pavluts. Ta lisas, et korraldatakse aina uusi üritusi ja konverentse ning kasvab ka investeeringute maht. «Ka avalik sektor hakkab üles ärkama ja pannud oma õla alla nii ainukordse startup-seaduse kui ka investeerimisraha abil.»

Kohtun Pavlutsiga ühel vihmasel päeval Riia südalinnas. Kui mõnusas kohvikus istet võtame, oleme justkui pääsenud – siin on soe, kuiv ja vestluskaaslase silmad säravad Läti edusammudest rääkides üle kohvikulaua vastu.

«Teil läheb hästi, me tõesti tunnustame teid. Transferwise ja CrabCad on suurepärased idufirmad,» kõneles Pavluts, manitsedes teisalt eestlasi tähelepanelikkusele – sest asjad toimuvad ka teistes Baltimaades. «Vägevad ettevõtted kasvavad ja mitmed neist ka teiega koostöös,» rääkis ta. «Me ei pea enam alt üles vaatama Nokiatele, Skype’idele või kellele iganes – meil on nüüd oma, täiesti Läti päritolu tehnoloogiaettevõte Mikrotikls, mille väärtus on tõenäoliselt juba miljard dollarit.»

Möödunud aastal kaasasid Läti idufirmad juba 44,1 miljonit eurot. Võrreldes Eestiga on seda küll poole vähem, kuid lõunanaabrite aastaseks kasvuks teeb see siiski ligi 13 miljonit. Ning siia pole kaasatud idufirma staatusest välja kasvanud ettevõtteid, samuti eelnes sellele mitu suurt exitʼit ehk idufirmade edukat müüki.

«Huvitav on see, et investorite ring mitmekesistub. Näeme uusi investeeringuid Saksamaalt, ärkamas on London, sarnaselt Eestiga on üleilmsed investeerimisfondid meid üles leidnud,» rääkis Pavluts.

Lisaks on käimas projekt, mis aitab lõunanaabritel üle saada tohutust probleemist, mis meidki kummitab – ülikoolide keldrites loodavad imelised teadussaavutused ei saa kuidagi kokku ärimeestega, kes suudaksid need rahaks muuta.

Riias on selliseks ülikoole ja ettevõtjaid ühendavaks võtmeasutuseks Commercialization Reactor. Just sellisest reaktorist on välja kasvanud näiteks edukas iduettevõte, mis teeb poolakate rahastamisel innovatsiooni õlitööstuses – valdkonnas, millel lõunanaabritega otseselt midagi tegemist pole.

Teine suur erinevus on muidugi Lätile juba tunnustust toonud eriline startup-seadus, mille mõte oli tegelikult lõhkuda pudelikael, kus alustavatel ettevõtetel oli raske ligi pääseda nn targale investeerimisrahale. Nüüd ongi loodud maksusoodustus kvalifitseeritud idufirmadele – neile, kes on saanud investeeringu kvalifitseeritud investoritelt.

Konkurendid või sõbrad?

Kuid mida ikkagi peab Läti silmas oma selge sooviga saada regiooni peamiseks investorraha tõmbekeskuseks, innovatsiooniürituste korraldajaks? Uurisin Pavlutsilt, kas Riia, Vilnius ja Tallinn on konkurendid.

«Jah ja ei. Kui me räägime rahvusvahelisest heitlusest tehnoloogiatalentide pärast, siis jah. Kui me räägime rahvusvaheliste idufirmade käivitamisest siin, siis jah,» tõdes eksminister ja märkis, et näiteks startup-viisad anti kõigis kolmes riigis käiku peaaegu samal ajal.

Mis puutub aga globaalsesse tarka kapitali, siis selle ligimeelitamisel võiksid kõik kolm riiki oma väiksust arvestades teha Pavlutsi hinnangul pigem koostööd ning tegutseda regioonina.

Just regioonina käitumise poolest ongi lätlased ohjad enda kätte haaranud. Riga Venture Summit on üks näide sellest, kuidas viia kokku Baltimaade äriliidrid, poliitikud ja idufirmade asutajad ning tunnustatud rahvusvahelised eksperdid.

«Me tahame ehitada Balti platvormi, tahame luua ühiseid fonde – soovime, et ka valitsused hakkaksid rohkem omavahel läbi rääkima,» sõnas Palvluts.

Ees ootavad Põhjamaad

Veelgi selgemalt ütleb aga Läti eesmärgid välja Riia linnavolikogu esimees Nils Ušakovs. «Riia jaoks on täiesti loogiline ambitsioon saada algul Baltimaade ja seejärel ka Põhjamaade tehnoloogiavaldkonna idufirmade keskuseks,» ütles ta sihtasutuse Start.lv väljaande värskeimas numbris.

Indikaatorite all peab Ušakovs silmas näiteks seda, et Riia on end tõestanud majanduslikult aktiivse linnana – siin tegutseb 50 protsenti riigi aktiivsetest ettevõtetest. Pealegi on see üks maailma kõrgemini haritud tööjõuga linnu – 41,3 protsenti aktiivsest elanikkonnast on kõrgharidusega. Siin toimuvad rahvusvahelised IT-suurüritused, nagu Digital Freedom Festival, TechChill, Riga Venture Summit ja palju teisi.

Kommentaar

Martin Goroško,

Startup Inkubaatori juht

Võidab see, kuhu voolab investorite raha

Startup-maastiku elujõulisust saab kõige lihtsamalt arvutada kaasatud kapitali abil ning selge on see, et kapitali Baltimaades ei ole, see tuleb mujalt. Milline riik selle kätte saab, see võidabki.

Rohkem raha startup-ettevõtetes võrdub rohkem globaalseid katsetusi ja potentsiaalseid edulugusid. Praegu on Baltimaades tervikuna investeeringuid vähe ning 100 miljonil või 47 miljonil ei olegi väga tähtsust. Supp on ikka lahja. Oluline on aga muutus ise.

Kui investeeringuid tehakse järjest rohkem, tähendab see automaatselt, et regiooni ökosüsteem (ettevõtjad, ülikoolid, riik, omavalitsused, kiirendid, inkubaatorid, investorid) teeb midagi õigesti. Hinnates Läti kasvu (+13MEUR) ja kõrvutades seda Eesti omaga (+10MEUR) on selge, et mõlemad ökosüsteemid kasvavad üsna sarnases tempos ning järelikult teeme mõlemad midagi õigesti.

Mis puudutab koostööd, siis on see minu hinnangul oluline järgmises kolmes lõigus: startup-ettevõtteid toetavate tugistruktuuride töö; regiooni müük ja turundus ning riiklike strateegiate ühildamine.

Baltimaade ökosüsteem ei ole nii suur, et siin oleks ruumi mitmele StartupWiseGuysile või BuildIT-le. Mõistlik oleks tekitada üle Baltimaade tugevad inkubaatorid, kiirendid, mis on suunatud erinevatele majandusharudele.

Tugiprogrammi üleval pidamine on iseenesest kallis ning kui Baltimaade on näiteks mitu kiirendiprogrammi riistvara arendavatele ettevõtetele, oleks see raiskamine.

Esikümme – investeeringud Läti iduettevõtetesse

1.BitFury 111,314,030

2. CreamFinance 27,200,000

2. AirDog 6,414,580

4. Infogr.am 2,810,000

5. Clusterpoint 2,810,000

6. Edurio 2,140,000

7. Mintos 2,000,000

8. Ya Klass / Uzdevumi.lv 1,969,500

9. Blue Bridge Technologies 1,700,000

10. Sonarworks 1,500,000

Tagasi üles