Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti õpilased on arvatust õnnelikumad

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Abituriendid Viljandimaal. | FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kuigi Eestis on juba aastaid räägitud, et õpilased on koolis õnnetud, selgus eile avalikustatud PISA uuringu koolilaste rahulolu puudutavatest andmetest hoopis, et tegelikult on siinsed noored rahvusvahelises võrdluses keskmisest enam eluga rahul.

OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) tegi tunamullu 72 riigis uuringu, milles paluti 15-aastastel õpilastel kümnepalliskaalal hinnata, kui rahul nad oma eluga on. OECD riikide keskmisena on õpilaste rahulolu sellel skaalal 7,3.

Meie 15-aastaste koolinoorte keskmine rahulolu on sel skaalal 7,5, selle näitajaga oleme üle OECD keskmise ja Euroopa Liidu riikide hulgas seitsmendal kohal.

Teisisõnu, koguni 90,7 protsenti vastanuist kinnitas, et on oma eluga rahul, rohkem kui kolmandik (37 protsenti) vastas aga, et on väga rahul. Siinkohal tasub märkida, et valim on märkimisväärne – Eestist osales uuringus 5587 koolilast ehk iga teine 15-aastane.

«Tuleb välja, et Eestil on põhjust olla uhke,» kommenteeris haridus- ja teadusminister Mailis Reps (Keskerakond) uuringutulemusi. «Meil on head õpitulemused ja noored inimesed arvavad, et rahuloluga on kõik korras. Tulemused üllatasid positiivselt ja rõõmutunne on väga selge, sest mul endalgi olid tegelikult ühiskonnaga sarnased ootused, et kui meil on nii head õpitulemused, siis tõenäoliselt see õnnetunne või rahulolu on pigem kehvemapoolne.»

Samuti leidis põhjust rõõmustamiseks Eesti esindaja PISA nõukogus Maie Kitsing: «Olime tõsiselt mures 2012. aasta uuringu pärast, mis näitas, et neljandik lastest on koolis õnnetud. Siis oli küll ka teistsugune meetod, kuid praegused eluga rahulolu puudutavad tulemused on väga positiivsed.»

Uuringust selgus, et õpilase rahulolu eluga ei sõltu kooli õppekeelest, asukohast ega õpilase tulemustest koolis, vaid hoopis suuresti vanemate sissetulekust.

Parema toimetulekuga peredes kasvavad lapsed olid oma eluga rohkem rahul kui need, kes asusid varalise heaolu indeksi järgi madalamal. Nii mõjutavad rahulolu näiteks söömisharjumused ja -võimalused, kehaline aktiivsus, arvutikasutus.

«See oli tõepoolest meile üllatav, et uuringust tuli väga selgelt välja, kuidas rikkamast perest õpilased on hoopis rahulolevamad,» kommenteeris Kitsing.

Ehkki uuringust selgus palju positiivset, joonistus sealt paraku välja ka mitu murekohta. Nimelt tajuvad meie koolide õpilased teiste riikidega võrreldes rohkem kiusamist. «See on meile üks õppimiskoht,» nentis Maie Kitsing.

Reps märkis sedasama: «Õhkkond laste vahel on endiselt üsna pingeline. Füüsiline vägivald on küll vähenenud, kuid narrimine, psühholoogiline õelus, seltskonnast välja arvamine ja üksindustunne koolimajas – need asjad valmistavad meile muret.»

Kokkuvõtteks võib Repsi sõnul öelda, et neil, kellel on kõik väga hästi, ongi kõik väga hästi, ent sel ligi kümnel protsendil, kes ei ole oma eluga rahul, jooksevad kõik probleemid kokku: koolikiusamine, vähene akadeemiline edukus, hirmutunne, kuuluvustunde puudumine. «Nendega tuleb tõepoolest tegeleda, et nad koolist välja ei langeks ja edasi õpiks,» toonitas minister.

OECD korraldab PISA uuringut iga kolme aasta tagant, selle käigus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Tunamulluses uuringus osales üle 500 000 noore 72 riigist. PISA põhitesti tulemused avalikustati juba mullu detsembris. Järgmise aasta sügisel avaldatakse testi meeskondliku probleemilahenduseoskuse osa tulemused.

_________

Eesti koolinoored kontrolltöid ei pelga

Eesti on OECD andmetel kuue riigi hulgas, kus õpilaste testiärevus ehk hirm kontrolltööde, testide, keeruliste ülesannete ja halbade hinnete ees on üks väikseimaid. PISA analüüs näitab, et see pole seotud eksamite sageduse või koolitundide hulgaga, vaid eelkõige sellega, kui suurt tuge noored õpetajatelt saavad.

Haridusminister Mailis Reps märkis, et see näitab, et enamik koole on korraldanud hindamise ja testimise mõistlikult. «Hea meel on, et enamik õpilasi saab laiemat tagasisidet kui lihtsalt üks number. See, et hindeid ja kontrolltöid ei kardeta, annab väga positiivse sõnumi meie õpetajate töö kohta. Samas peavad õpetajad pöörama tähelepanu nõrgemate tulemustega õpilastele, sest nemad pelgavad natukene rohkem,» ütles ta. PM

Tagasi üles