Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Peagi sõidavad liiklusõnnetustele appi enamasti vabatahtlikud päästjad

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Liiklusõnnetus Tallinnas Tartu maanteel. | FOTO: Martin Ilustrumm

Siseministeerium plaanib kahekordistada liiklusõnnetustele reageerivate päästekomandode arvu ning paari aasta pärast saabuvad liiklusõnnetusse sattunutele suure tõenäosusega appi just vabatahtlikud.

Siseministeeriumi tegevuskava järgi suureneb liiklusõnnetustele reageerida suutvate päästekomandode arv praeguselt 13-lt nelja aasta pärast 25-le. Siseminister Andres Anvelti (SDE) sõnul on eesmärk, et liiklusavariide korral välja sõitvad vabatahtlikud päästekomandod jaotuksid ühtlaselt kogu Eesti peale.

Liiklusõnnetustele reageerivate vabatahtlike komandode arvu suurendatakse järgneva nelja aasta jooksul kolme komando võrra aastas ning nende asukoht valitakse liiklustiheduse ja liiklusavariide arvu järgi. Üks eesmärk on, et vabatahtlike olemasolul ei sõidaks kutselised päästjad iga õnnetuse peale välja, sest samal ajal võib mujal olla juhtunud midagi sellist, kus läheb vaja elupäästmist ja kuhu kutselisi päästjaid rohkem tarvis on.

Siseministeerium kavatseb lähiaastatel suurendada märkimisväärselt vabatahtlike päästjate professionaalsust ja valmisolekut. Valitsus on jõudnud põhimõttelise kokkuleppeni, et aastatel 2018–2021 saavad vabatahtlikud päästjad igal aastal pool miljonit eurot rohkem kui seni. Sellest 400 000 eurot läheb päästeametile vabatahtliku maapääste ja 100 000 eurot politsei- ja piirivalveametile vabatahtliku merepääste toetamiseks.

Siseministeeriumi eraldatud raha abil suurendab päästeamet vabatahtlike maapäästjate pearaha, nii et nad saavad endale ise varustust osta, mis vähendab halduskoormust ja annab vabatahtlikele rohkem iseseisvust.

Samuti on kavas lähiaastatel suurendada vabatahtlike komandode hulka viie võrra ning aastaks 2021 peaks Eestis olema 119 vabatahtlikkusel põhinevat komandot.

Anvelt ütles, et praegu asub mõni vabatahtlik päästekomando kutselisele komandole liiga lähedal ja on kehtivate toetusekriteeriumite järgi vaeslapse rollis. Samas teenindab mõni seesugune komando tema sõnul hoolimata napimatest võimalustest suure osa väljakutsetest. Seetõttu kavatseb ministeerium sellise erisuse rahastamises kõrvaldada.

Siseministri kinnitusel jääb vabatahtlike päästjate võimekuse suurenedes elukutseliste päästjate roll endiselt tähtsaks. «Me ei taha kedagi kõrvale lükata. Kutselised päästjad ei kao kuskile,» lausus Anvelt.

Eestis töötatakse küll välja uut päästemudelit, kuid siseministri sõnul sõnastatakse esimesed ettepanekud uue päästemudeli jaoks tänavu sügiseks.

Eestis tegutseb praegu ligi 2000 vabatahtlikku maa- ja ligi 400 merepäästjat. Vabatahtlikud päästjad käisid eelmisel aastal enam kui 4200 väljakutsel. Keskmiselt jõudsid vabatahtlikud päästekomandod väljasõidukorraldusest väljasõiduni seitsme minuti ja viie sekundiga, mis on üle poole minuti parem tulemus kui aastal 2015.

Vabatahtlikke päästjaid ühendava Eesti Päästeliidu nõukogu esimehe Rait Killandi sõnul ei ole Euroopas vabatahtlike päästjate kaasamises üldise turvalisuse tugevdamisse midagi eripärast ning vabatahtlikke kasutatakse suuremal või vähemal määral kõikjal.

Killandi sõnul on päästeliidul ambitsioonikas plaan kaasata aastaks 2025 vabatahtlikku päästetegevusse juurde 25 000 inimest.

Tagasi üles