Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Automaksu ei tule, tervishoid saab raha juurde

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
TALLINN, EESTI, 19AUG16. Haigekassa nõukogu koosolek. SVEN SESTER, JEVGENI OSSINOVSKI. lt/Foto: LIIS TREIMANN | FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Valitsuskabinet kiitis eile õhtul heaks riigi nelja aasta eelarvestrateegia, millega muu hulgas otsustati loobuda autode maksustamise plaanist ning anda tervishoidu nelja aasta kestel juurde kokku 215 miljonit eurot lisaraha.

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv rahandusminister Sven Sester ütles Postimehele, et valitsuskabinet otsustas autode keskkonnalõivu mitte kehtestada. Tema sõnul polnud IRL rahul lahendusega, mis suurendaks liiklejate maksukoormust.

«Kuna nüüd oli riigi eelarvestrateegia võimalik kokku panna ilma uut maksu kehtestamata, tegime ettepaneku, et seda ei tuleks,» ütles Sester, kelle sõnul on erakond olnud vastu nii auto- kui ka näiteks kinnisvaramaksule. Tema sõnul toetasid eile ka koalitsioonipartnerid ettepanekut automaksu kehtestamise plaaniga mitte edasi minna.

Küsimusele, kust leitakse raha automaksust loodetud raha asemele, vastas Sester, et ühe maksu ärajätmine ei ole otseselt ühegi teise kulureaga seotud. Samamoodi võiks tema sõnul küsida, kust tuleb tervishoiu tulevane lisarahastus, mille kohta langetati eile samuti otsus.

Kuigi Sester ning töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski (SDE) on murdnud juba alates märtsi keskpaigast piike selle üle, kuidas leida tervishoidu lisaraha, suutis viimane eilsel valitsuse istungil oma plaani läbi suruda ja riik hakkab maksma eakate eest sotsiaalmaksu. Neljal järgmisel aastal on kavas lisada tervishoidu kokku 215 miljonit eurot lisaraha.

Riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab 2022. aastaks 13 protsendini pensionist. Samuti koonduvad seni eraldi riigieelarves olnud tervishoiukulutused haigekassasse.

«Selle raha suunamisega lahendame demograafiaprobleemi, mis on tekkinud ja mida näeme ka tulevikus, kus töökäte arv väheneb, aga inimesed elavad kauem,» rääkis rahandusminister Sven Sester.

Ossinovski ettepaneku jõustudes tuleks riigieelarvest suunata ravikindlustusse iga pensionäri eest keskmise vanaduspensioni või keskmise nominaalpalga järgi arvestatud summa.

Näiteks 2018. aastal on Eestis hinnanguliselt ligikaudu 210 000 pensionäri, kes ei tööta ja kelle eest seega ei tasuta ka sotsiaalmaksu. Kui kõigi nende inimeste eest panustaks riik 12 protsenti keskmiselt vanaduspensionilt (2018. aastal 432 eurot), siis tuleks ravikindlustuse eelarvesse suunata 2016. aasta hinnataset arvestades veel 130 miljonit eurot. Tänavune eriarstiabi katmata ravivajadus on haigekassa hinnangul umbes 70 miljonit eurot.

Rahandusminister Sven Sester pakkus välja n-ö demograafilise valemi mudeli, mille järgi eraldatakse riigikassast tervishoiusüsteemile lisaraha lähtuvalt konkreetsel aastal  pensionile jäävate inimeste arvust.

Ossinovski esitas oma rahastamismudelit juba aasta tagasi, kui valitsust juhtis Taavi Rõivas (Reformierakond), kuid toona sisulise aruteluni ei jõutud. Märtsi keskel esitles ta seda uuesti, kuid siis valitsus seda Sesteri vastuseisu tõttu heaks ei kiitnud. Küll jõuti toona üksmeelele, et lisaraha on siiski tervishoidu vaja leida. Seni oli rahandusminister tõrjunud jutte lisaraha leidmisest väitega, et tänu kasvavatele palkadele laekub ka sotsiaalmaksu rohkem.

Kui automaksust loodetud 20 miljonit eurot jääb tuleval aastal nüüd riigi tuludesse laekumata, siis rahandusminister Sesteri sõnul loodetakse lisaraha Tallinna Sadama aktsiate börsile viimisest järgmisel kevadel ja dividendidest.

Tagasi üles