Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Viilma kaitseb aasta ema konkursi abielunõuet, naisliidus puudub üksmeel

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Scanpix

Viimastel päevadel on palju vaidlusi tekitanud tõik, et Eesti Naisliidu korraldataval aasta ema valimisel saab kandidaadina üles seada vaid ametlikus abielus emasid, mistõttu kutsus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma üles ilusat traditsiooni mitte lõhkuma. Samas pole isegi naisliidus endas üksmeelt nõude asjakohasuse suhtes ning näiteks võrdõigusvoliniku Liisa Pakosta sõnul tuleks sellest tingimusest loobuda, sest see ei näita kuidagi vanemlikke oskusi.

«Kas aasta ema võiks olla ka isa?» küsis Viilma Facebooki postituses, selgitades, et see küsimus tekkis tal, tutvudes argumentidega, millega püütakse mõjutada Eesti Naisliitu muutma aasta ema nimetuse saajale esitatud tingimusi. «Kui argumentideks on peamiselt vaid lapsevanemana õnnestumine, siis ei ole vanema sugu ju ka enam takistuseks tiitli väljaandmiseks mehele, eriti kui argumentides on kõrvale heidetud juba nagunii lähtumine erisooliste vanematega leibkonnast ning kõneletakse juba ka samasooliste täiskasvanutega kooslusest.»

Ta lisas, et ei taha hukka mõista neid, kes on tulnud välja allkirjade kogumisega aasta ema statuudis kirjeldatud tingimuste muutmiseks, kuid ta sooviks, et ilusat tava ei lõhutaks. «Miks asuda lõhkuma ja ründama nii ilusat, südamlikku ja õnnestunud traditsiooni, mis on peaaegu et ainus emadepäeval avalikult teleri vahendusel kogu rahvani jõudev emadepäevale pühendatud sündmus?» küsis peapiiskop.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta avaldas samas lootust, et naisliit võtab abielunõude tingimustest välja, sest tänapäeval on abielu sisu muutunud, ning mis veelgi olulisem, ema headust ei määra kuidagi see perevorm, milles ta elab.

Pakosta meenutas, et juba aastaid sünnib Eestis väljaspool abielu rohkem lapsi kui abieludes ning abielunõude kaotamine oleks tegelikult isegi austusavaldus meie esivanematele, sest ajalooliselt on siinkandis abielustaatus olnud teisejärguline. «Tanu pani uhkelt pähe ja põlle ette ka naine, kes sünnitas lapse, ent polnud abielus,» lausus ta.

Ühtlasi leidis Pakosta, et abielunõude kaitsjad on oma sõnadega liiga teinud paljudele headele emadele: «Mu meelest vajavad kõik need Eesti pealt 60 000 üksikema lausa riikliku sügava kummardusega vabandust selle eest, et neid on nüüd nimetatud sobimatuteks emadeks, kes igal aastal oma lastele uut isa tutvustavat.»

Nimelt ütles naisliidu juht Siiri Oviir kolmapäeva õhtul ETV saates «Pealtnägija», et aasta ema tiitlit ei saa anda suvalisele naisele. «Te ei kujuta ju ette, et me valiksime aasta emaks naise, kel on küll, tõesti, jah, palju lapsi, kuid igal jõululaupäeval tutvustatakse uut isa,» ütles Oviir.

Eesti Naisliidu liikmete seas on neid, kes ei näe aasta ema konkursi tingimuste muutmisel mõtet, kuid neidki, kes leiavad, et tingimuste ülevaatamine ei teeks paha.

Näiteks Viljandi naisliidu esinaine Lea Saareoks ütles, et tema on konkursitingimuste asjus igal juhul Oviiri seljataga. «Mina leian absoluutselt, et aasta ema peab olema traditsioonilisest ja tugevast Eesti perest. Igasugu muid tiitleid antakse ju ka välja, aga see tiitel käib traditsioonilise Eesti pere mudeli juurde,» rääkis ta.

Põlva naisliidu esinaine Laine Zirnask on jällegi teisel arvamusel. «Mina olen küll kindel, et asjad tuleks ajapikku ikka üle vaadata. Ei saa jääda kinni sellesse, mis 20 aastat tagasi paika pandi,» ütles ta.

Zirnask on nõus, et lapsele on üldiselt turvalisem keskkond, kus ta saab toetuda nii emale kui ka isale, kuid siiski mitte alati. «Tihtipeale võib tekkida küsimus, kas ikka on turvalisem. Teinekord võib üksi last kasvatav ema pakkuda palju turvalisemat keskkonda,» arvas ta.

Tagasi üles