Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eestis toimuv peletas Saksa panga

16
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Alari Paluots

Eesti pankadest käis mõne aasta jooksul läbi mitukümmend miljardit USA dollarit, kontroll selle liikumise üle oli kehv.

«Täna istume siin aprillis 2017 ja suur osa Baltimaade pankadest ei saa teha dollarimakseid. See on puhas regulatiivne drive, mis on meid sinna viinud. Kas oleksime ette kujutanud, et täisglobaliseerunud maailmas pole võimalik maailma suurimas valuutas teha makseid? See on koht, kus regulaatorid peaks minema tagasi oma laua ümber,» ütles loodava DNB ja Nordea ühendpanga juht Erkki Raasuke teisipäeval finantsinspektsiooni juubelikonverentsil.

«Järelevalvet [finantssektori üle] tehakse ettenähtud raamistikus, aga pendel on regulatsiooni komplekssuses, vastuolulisuses ja jaburuses jõudnud punkti, kust, ma loodan, see hakkab tagasi pöörduma. Finantsasutustest on tehtud politsei käepikendus,» kritiseeris ta pangandusturu regulatsioone.

Selle avalduse taustaks on Saksa pangandushiiu Deutsche Banki aprilli alguses langetatud otsus lõpetada Läti ja Eesti pankadele korrespondentpanga teenuse pakkumine ning dollarimaksete vahendamine. Tegelikult lõpetas Deutsche Bank nende teenuste pakkumise mitmele Läti ja Eesti pangale, kes teenindasid mitteresidentidest kliente, juba eelmisel aastal. Nüüd löödi sama kirvega kõiki.

See ei tähenda, et dollarimakseid enam Eesti pankades teha ei saaks, sest meie pankadel on välismaised partnerid, kes pakuvad sama teenust. Ent see samm on märgiline ja sunnib küsima, miks Saksa pankuritele Eesti turg ei meeldinud.

Selleks tuleb minna tagasi selle aasta jaanuari lõppu, mil tuli teade, et Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia ametivõimud tegid Deutsche Bankile 630 miljoni dollari (587 miljoni euro) suuruse rahatrahvi, sest panga tegevus võimaldas Vene ärimeestel viia kodumaalt välja üle 10 miljardi dollari (9,3 miljoni euro).

Briti finantsinspektsioon selgitas, et panga tegevus ei pruukinud küll olla ebaseaduslik, ent pangal puudusid kontrollmehhanismid, millega oleks saanud pidurdada rahapesu. Teadetes märgiti, et raha jõudis 2012. aasta aprillist 2014. aasta sügiseni Deutsche Banki vahendusel Eesti, Läti ja Küprose pankadesse.

See ajaaken klapib hästi ka Laundromati skeemiga, kus Moldova ja Läti pankadest jõudis Eestisse ligi 1,6 miljardi dollari (ligi 1,5 miljardi euro) väärtuses Venemaalt välja kanditud raha. Samasuguses ajaaknas saatis Eesti pankadesse ligi miljard dollarit (932 miljonit eurot) Aserbaidžaani firma Baktelecom, mõni miljon läks Itaalia poliitikule Luca Volontèle. Nagu Laundromati puhulgi maandus see raha Ühendkuningriigis registreeritud riiulifirmade Eesti pankades asuvatele arvetele.

Kuna märtsi lõpus avalikustas Postimees koos Novaja Gazeta ja rahvusvahelise uurivate ajakirjanike võrgustikuga OCCRP Laundromati skeemi, siis tunnistas oma kehva tööd rahapesuvastases võitluses Danske Banki Eesti filiaal, kus maandus 1,2 miljardit dollarit (1,12 miljonit eurot) Eestisse tulnud rahast.

Toona ütles kunagine rahapesu andmebüroo juht, 2016. aasta algusest LHV pangas rahapesu tõkestamist juhtiv Aivar Paul BNSile prohvetlikud sõnad, et skandaali tõttu võib Eestis dollarimaksetega keeruliseks minna. «Sisuliselt jaemaksete turust valdav osa makseid dollarites käib läbi ühe panga,» lausus ta viitega Deutsche Bankile ning lisas, et ei välista nende lahkumist Eesti ja Läti turult. Nii aprilli alguses ka läks.

Nagu Paul ütles, selgub Deutsche Banki trahvi otsust lugedes, et selle peamine põhjus oli suutmatus monitoorida oma korrespondentsuhete makseid. Nende alla liigituvadki Eesti ja Läti pankade tehingud.

«Ma arvan, et Eestis ja Lätis tegutsevatele korrespondentpankade peakontoritele tegelikult ei ole [suuremahuline rahapesu – BNS] mingi suur üllatus. Vähemal või suuremal määral on nad olnud teadlikud sellest sisulisest olukorrast,» rääkis Paul.

Sellest, et pangad või vähemasti selle juhid pidid olema rahapesust mingil moel teadlikud, annab märku seegi, mis Eesti panganduses pärast 2014. aastat toimunud on. Esmalt tegi finantsinspektsioon kohapeal kontrolli Danske Banki Eesti filiaalile. Üle aasta kestnud kontrolli tulemusena tehti pangale range ettekirjutus, mille tulemusena keelati neil teenindada mitteresidentidest kliente, kelle kohta pole neil piisavalt infot.

Poolteist kuud pärast ettekirjutuse tegemist lahkus ametist Danske Bank Eesti filiaali pikaajaline juht Aivar Rehe. Kuigi Rehe lükkas Postimehele antud intervjuus tagasi väite, nagu olnuks ta sunnitud lahkuma selle juhtumi pärast, viitasid sellele otseselt oma kommentaarides Danske Banki juhid Taanis.

Samasugused ettekirjutused tegi finantsinspektsioon ka Versobankile 2016. aastal. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses tehti ka selle panga juhtkonnas suurpuhastus. Lahkusid peaaegu kõik eesotsas panga pikaajalise juhi Riho Rasmanniga.

Et Eesti pankadest läbi käinud rahasummadest aimu saada, palusin Eesti Pangal avaldada statistika, mis võiks olukorda selgust tuua. Arvud, mis sealt vastu vaatavad, on Eesti riigieelarvet või ka sisemajanduse sisetoodangut arvestades kohati lausa ulmelised. Need kinnitavad ka seda, et finantsinspektsiooni tehtud ettekirjutustel oli Eesti pangandusele tohutu mõju.

Kui võtta ette kolm riiki, mille pankadest on tulnud Eestisse Laundromati skeemi ja Volontè korruptsioonijuhtumi dollarid, joonistub skeem üsna kenasti välja.

Kui Aserbaidžaanist tuli Eestisse 2000. aastate lõpus mitteresidentidele paarkümmend miljonit USA dollarit aastas, siis 2012. aastal kasvas see summa ligi 800 miljonile dollarile (746 miljonit euro) ning 2013. aastal ligi 1,7 miljardile dollarile (ligi 1,6 miljardit eurot). Kuna meie keskpank ei kogu 2013. aastast enam infot, mis riigi ettevõtetest on Eestisse raha tulnud, pole võimalik öelda, milliseks kujunes see summa firmade kaupa edaspidi.

Ent alates 2012. aasta maist kogub Eesti Pank infot selle kohta, mis riigi pankadest on raha Eestisse tulnud (vt graafik 1). Aserbaidžaani arvud ei erine pankade ja firmade kaupa kuigi palju. Seetõttu ongi näha, et 2013. aastal tuli sealt Eesti pankadesse ligi 1,7 miljardit dollarit (ligi 1,6 miljardi eurot), samasugune oli summa ka 2014. aastal.

2015. aastal, mille keskel finantsinspektsioon oma ettekirjutuse tegi, vähenes see summa poole võrra ning 2016. aastast on see juba «vaid» 70 miljonit dollarit (65 miljonit eurot). Samal ajal jäävad vastassuunas liikunud summad enamikul aastatel alla ühe protsendi! Samasuguseid radu käib dollarite vahetus Moldova pankadega, kuigi nende tippajaks jäid aastad 2013 ja 2014.

Kuna kolmest riigist on Eesti kaubavahetus Lätiga kõige suurem, on loogiline, et nendega käib ka aktiivsem rahavahetus. Ent siingi võib näha selget trendi, Lätist Eestisse laekunud dollarimaksete käive on käinud ühte jalga euromaksetega – aastas viis-kuus miljardit. Ent 2015. aastast alates kahanevad dollarimaksed järsku 1,5 miljardile, samal ajal kui euromaksete käive jääb samaks (vt graafik 2). Samasuguseid trende võib märgata dollarimaksete puhul ka teiste riikidega.

Teadaolevate skeemide hulka mahub ka viimane andmestik, mis oma käibe poolest on kõige müstilisem. Nimelt näitasid juba nimetatud skeemid, et miljardid dollarid tulid  Suurbritannia firmadelt teiste Ühendkuningriigi firmade arvetele Eesti pankades. Eesti Panga statistika näitab, et sealsete firmade dollarimaksed Eesti pankadesse mitteresidentidele kasvasid aastatel 2010–2013 plahvatuslikult (vt graafik 3).

Kui 2010. aastal tuli Eestisse Suurbritannia ettevõtetelt Eesti pankadesse 3,4 miljardit dollarit (3,17 miljardit eurot) ning järgneval aastal rohkem kui kaks korda enam, siis 2012. aastal laekus juba 13,6 miljardit dollarit (12,7 miljardit dollarit). 2013. aastal oli see summa 18,7 miljardit dollarit (17,4 miljardit eurot). Kahjuks siinkohal meie keskpanga statistika katkeb.

Pole teada, kas selles summas sisalduvad ka Eesti pankade vahel tehtud dollarimaksed, kuid see on selge märk enneolematust aktiivsusest. Keskpanga hilisem statistika pankade kohta näitab, et Suurbritanniast tulevate dollarimaksete aktiivsus kahanes hüppeliselt jällegi 2015. aastal.

Mis on aga selle kõige tulemus? Üks tulemus on see, et kooskõlastusringil on uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, mis näeb ette senisest tunduvalt suuremad trahvid.

Teisele poolele vihjas endine rahapesu andmebüroo juht Aivar Paul juba märtsi lõpul, öeldes, et kui Deutsche Bank lõpetab Eestis dollarimaksete vahendamise, siis saavad seda edaspidi klientidele pakkuda vaid välismaise peakontoriga pangad, millel on peakontoris dollari suhted. «See kindlasti ei toimu sama hinnaga, see kindlasti ei toimu sama kiiresti ja ma ei välistaks, et päris kõiki tehinguid ka sealtkaudu teha ei saa,» rääkis ta.

Kolmas kaotus on Eesti panganduse rahvusvaheline maine. Deutsche Banki samm on märk, et ülemäära kiita see just pole.

Tagasi üles