Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Pariisi tulistaja oli üle kümne aasta vangis istunud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Politseiautod on blokeerinud Champs-Élysée. Taamal kauguses paistab Triumfikaar. | FOTO: Erez Lichtfeld/SIPA/Scanpix

Üleeile õhtul Pariisi peatänaval Champs-Élyséesʼl politseiniku tapnud mees oli uurijatele vana tuttav. Veel selle aasta veebruaris võeti ta korraks vahi alla, kuid vabastati siis taas.

Neljapäeva õhtul kell üheksa kohaliku aja järgi peatus politseibussi kõrval auto, millest väljunud mees avas automaatrelvast tule, vahendab BBC siseministeeriumi kõneisikut Pierre-Henry Brandetʼd. Olles tapnud ühe politseiniku, üritas ta jooksu panna, tulistades samal ajal teiste korrakaitsjate poole.

Julgeolekujõud lasid tulistaja maha. Kogu tänav tehti ööseks inimestest tühjaks ning taasavati eile hommikul. Terroristi autost leiti veel pumppüss ja mitu mńuga.

Haavatud politseinikud viidi haiglasse, kus neid külastasid eile hommikul nii president François Hollande, peaminister Bernard Cazeneuve  kui siseminister Matthias Fekl. Politseinike seisund pole kriitiline. Kuulikillust sai kergemalt haavata ka üks turist.

Pealtnägijad kirjeldasid meediale oma ehmatust. Lähedal asuva restorani omanik Choukri Chouanine rääkis AFPle, kuidas ta kuulis lühikest, ent ägedat tulevalangut. «Pidime oma kliendid keldrisse peitma,» lausus ta.

Hiljem selgus, et tulistaja oli julgeolekujõududele varasemast tuttav 39-aastane mees. Reutersi andmeil võttis politsei vahi alla ka kolm tema pereliiget. Belgias andis ennast võimudele üles mees, keda samuti seoses toimunuga taga otsiti, ent kelle seos sellega jäi siiski ebaselgeks.

Haaranguid korraldati ka Pariisi eeslinnas Chelleʼis, kus kahtlusalune elas. Tema kodanikunimi on uurijatele teada, kuid Pariisi prokuröri François Molinsi sõnul ei saa nad seda uurimise huvides ametlikult avalikustada. «Uurimine ja haarangud on juba täies hoos,» lausus ta BBC-le. Meedias ringleb aga juba kuuldus, et tegemist on Karim Cheurfi nimelise mehega. Tema kodakondsus polnud eilseks veel kinnitust saanud. Varem levisid kuuldused tema Belgia tausta kohta, kuid uurijad lükkasid need ümber.

Reuters kirjutab, et nende andmeil oli politsei juba neljapäeva välja andnud arreteerimiskäsu, sest rongiga olevat Belgiast Prantsusmaale saabunud keegi ohtlik isik.

Politsei olevat tapja juba selle aasta veebruaris tapmisplaanis kahtlustatuna vahi alla võtnud, kuid tõendite puudusel lastud ta jälle vabaks.

Le Parisien kirjutas, et Cheurf saadeti juba 2003. aastal 20 aastaks trellide taha, kuna teda süüdistati kaks aastat varem tehtud kolmes tapmiskatses. Kaks korda oli ta püüdnud tappa politseinikut. Pole teada, millal täpselt mees vabastati.

Samas polnud Cheurfi nimekirjas Fiche-S, mis koondab kõiki isikuid, keda peetakse ohuks rahvuslikule julgeolekule.

Rünnaku kuulutas oma kätetööks terrorirühmitis Islamiriik (ISIS). Rühmituse propagandaleht Amaq avaldas, et terrorist oli nende liige, tuntud ka Abu Yusuf al-Beljiki ehk Belglase nime all. Independent kirjutab, et avalduse kiirus annab märku sellest, et tõenäoliselt oli Cheurfi organisatsiooniga ühenduses ja teavitas neid oma plaanidest ette. Samasugusid hüüdnimesid kasutas ISIS ka varem Prantsusmaal ja Belgias rünnakuid korraldanute puhul.

Rünnaku ajastus on sümboolne: vaid paar päeva enne riigi presidendivalimiste esimest vooru. Cazeneuve saatis pühapäevaks üle riigi korda hoidma 50 000 politseinikku ja sandarmi, lisaks patrullivad 7000 sõdurit.

Siseminister Fekl kiitis korrakaitsjate reaktsioonikiirust. «Meie politseinike kohusetunne hoidis täna õhtul ära veresauna Champs-Élyséesʼl,» ütles ta.

«Mitte millelgi ei tohi lubada sekkuda meie riigi fundamentaalsesse demokraatlikku protsessi,» lausus ka peaminister Cazeneuve. «Eelmisel ööl ründasid Pariisi barbaarsus ja argpükslikkus, nii nagu nad on teinud seda hiljuti ka mujal Euroopas – Berliinis, Londonis, Stockholmis,» lisas ta.

Prantsusmaa terrorioht on olnud alates 2015. aasta Pariisi rünnakutest satiiriajakirja Charlie Hebdo toimetusele kõige kõrgemal tasemel. Varem sel nädalal arreteeris politsei riigi lõunaosas Marseilleʼs kaks meest, keda kahtlustati valimiseelse rünnaku kavandamises. Nende juurest leti ka relvi ja lõhkeainet.

LISALUGU

Presidendikandidaadid üritasid rünnakust kasu lõigata

Homme toimub Prantsusmaa presidendivalimiste esimene voor ning mõistagi pakkus üleeilne rünnak kandidaatidele nende viimasteks esinemisteks ohtralt kõneainet.

Riigijuhiks pürgijad jätsid ära oma lõpuspurdiks planeeritud üritused kogu Prantsusmaal – juba varem oli julgeolekujõududelt tulnud vihjeid, et nende miitingud võivad olla terroristide sihtmärgiks.

Prantsuskeelne veebiruumis võis näha palju musta huumorit teemal, mida tulistamine valimiste seisukohalt tähendab. «ISIS saadab prantslastele sõnumi: valige Rahvusrinne,» seisab tekst ühel pilajoonistusel, mis kujutab habemega ja hõlsti kandvat islamisti mikrofoni taga kõne pidamas.

Nii Rahvusrinde kandidaat Marine Le Pen kui ka paremtsentrist François Fillon tegid avalduse, et võitlus totalitaarse islamiäärmuslusega on nende peamine prioriteet.

«Radikaalne islam esitab väljakutse meie väärtustele ning iseloomu tugevusele,» tsiteerib France24 Filloni. «Me oleme sõjas. Pole mingit alternatiivi, on kas meie või nemad,» lisas ta. ISISe hävitamine olevat tema eesmärk number üks. Sama kordas Le Pen: Prantsusmaa on sõjas mõrvarliku ideoloogiaga.

Macron rõhutas oma sõnavõtus, et riik ei tohi sattuda paanikasse – sest just see tuleks terroristidele kasuks.

«Järjekordne terrorirünnak Pariisis. Prantsusmaa rahvas ei talu seda enam kauem. Sellel on presidendivalimistele suur mõju!» kommenteeris Twitteri vahenduselt omalt poolt Ameerika Ühendriikide president Donald Trump.

Tagasi üles