Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Jyväskyläs märatsenud uusnatsid pääsesid kergelt

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jesse Torniainen | FOTO: Vesa Moilanen/AP/Scanpix

Soomes jõudis eile lõpule kohtuprotsess 2015. aasta augustis Jyväskyläs meeleavalduse käigus vägivaldseks muutunud paremäärmuslaste üle.

Ligikaudu kahe aasta eest Jyväskyläs aset leidnud meeleavaldus algas rahumeelselt ja kohtuprotsessi käigus ütlusi andnud politsei sõnul osales selles umbes 40 inimest. Aktsiooni edenedes hakkasid protestijad aga ründama lähedal viibinud inimesi ning takistasid jõuga politsei tegutsemist. Vägivaldseks muutunud meeleavaldusel sai vigastada kolm inimest.

Algul peeti kinni umbes 30 inimest, kelle hulgas oli ka Rootsi kodanikke ja mõned Soome Vastupanuliikumise juhid, kaasa arvatud üks vastupanuliikumise Soome haru loojaid Jesse Torniainen. Süüdistus esitati kinnipeetutest 22-le, sealhulgas Torniainenile ja ühele inimesele, kes oli osaline ka pussitamises Jyväskylä raamatukogus nelja aasta eest.

Politseile hästi tuntud Torniainen mõisteti juba mullu detsembris inimese ründamise eest kaheks aastaks vangi. Toona septembris Helsingi raudteejaama juures protestides tekitas ta raskeid kehavigastusi temast möödunud ja väidetavalt tema poole sülitanud mehele, kes hiljem suri. Kannatanu oli nädal aega enne surma haiglas koomas ning sel ajal kiitles Torniainen sotsiaalmeedias tema ründamisega.

Tornianinen kaebas detsembrikuise süüdimõistva otsuse edasi ja seega veel karistust kandma ei hakanud.

Kohtuprotsess 22 meeleavalduses osalenud paremäärmuslase üle algas selle kuu alguses. Süüdistajad nõudsid neile erinevaid karistusi alates trahvist kuni reaalse vanglakaristuseni. Kolme kohtualust süüdistati mässu algatamises, üks neist oli Torniainen.

Kohtunik sõnas, et meeleavaldajate seas oli vähem kui 40 inimest, kes ei varjanud oma nägu ja keda oli võimalik tuvastada. Ta lisas, et kambas tegutses siiski liiga vähe inimesi, et neid võiks nimetada jõuguks, ning seetõttu lükati kohtus tagasi kõik vägivaldse mässu süüdistused, vahendab Helsingin Sanomat.

Torniainenit peeti selle vägivaldse aktsiooni algatajaks ning seetõttu nõuti talle pikimat, kümnekuulist vangistust. Peale selle süüdistati teda ka kodus valmistatud tulirelva ja laskemoona omamises. Eile mõisteti Torniainenile aga kümne kuu asemel 50 päeva reaalset vangistust.

Kahele teisele mässu algatamises süüdistatavale nõuti seitsme ja kaheksa kuu pikkust vangistust.

Kohtuotsuses seisis, et vaid üksikud protestijad käitusid vägivaldselt ning seetõttu polnud tegu mässuga. Peale Torniaineni mõisteti karistus veel seitsmele kohtualusele. Nemad said kuni kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse, üks süüdimõistetu peab vanglas istuma vaid ühe päeva.

Suure süüdistatavate hulga tõttu koliti kohtuprotsess Jyväskyläs asuvast Kesk-Soome ringkonnakohtu hoonest teis kohta, tugevdati ka julgeolekumeetmeid.

LISALUGU

Soome politsei tahab natsiliikumise keelustada

Soome riiklik politseikomisjon esitas hagi Pirkanmaa ringkonnakohtusse, et Põhjamaade Vastupanuliikumise Soome haru laiali saata. Komisjon iseloomustas rühmitust kui vägivaldset ja avatult rassistliku.

Põhjamaade vastupanuliikumise näol on tegemist paremäärmusliku natsionaalsotsialistliku riikideülese grupeeringuga. Soome politsei sõnul ei varja sinna kuuluvad uusnatsid oma rassistlikku hoiakut ja on teiste inimeste vastu avalikult vaenulikud. «Soome ühiskonnas pole vägivaldsetel ja avalikult rassistlikel rühmitustel kohta,» ütles Yle-le Soome politseiülem Seppo Kolehmainen.

Roheliste fraktsiooni juht Soome parlamendis Ville Niinistö süüdistas juhtivaid erakondi selles, et nood salgavad paremäärmuslikest liikumistest ja rassismist tulenevat ohtu. «On selge, et oleme Soomes liiga kaua vaikinud neonatside tegevusest. Nende ideoloogia on vägivaldne, õõnestav ja rassistlik,» kirjutas roheliste liider Facebookis.

Põhjamaade Vastupanuliikumine tegutses Soomes varem Soomlaste Vastupanuliikumise nime all. 2016. aastal muutis organisatsioon nime lootuses luua  endast ühtehoidvam, suurem ja mõjusam kuvand.

Natsipropagandat levitatakse lendlehtede, plakatite, kleepsude ja muu reklaami abil. Aeg-ajalt korraldab liikumine ka avalikke kogunemisi ja meeleavaldusi. Helsinki Timesi andmetel on rühmitusel tegevliikmeid ja kohalikke harusid vähemalt seitsmes maakonnas üle Soome.

Vägivaldselt käituvad rühmituse liikmed inimeste suhtes, kelle maailmavaade nende omast erineb või kes nende tegevust kritiseerivad.

Organisatsiooni seostatakse mitme väärteoga. 2013. aasta algul ründas Soome Vastupanuliikumine näiteks Jyväskylä raamatukogus korraldatud vestlusringi. Seal esitleti raamatut, milles uuriti paremäärmusluse menu kasvu Soomes.

Üht ürituse korraldajat pussitati. Politseil õnnestus kaks ründajat vahistada, kuid üks rühmituse liikmetest pääses põgenema. Seejärel avastas politsei juurdluse käigus, et Soome Vastupanuliikumine oli ühte andmebaasi kogunud infot umbes 300 oma poliitilise vastase kohta.

2014. aastal ründasid liikumise esindajad Vantaas meest, kes kritiseeris nende lendlehti. Samal aastal häiriti suitsupommide, sireenide ja ruuporitega Soome 1. mai paraadi.

Tagasi üles