Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Prantsusmaa valimised tulevad pingelisemad kui kunagi varem

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Valik Prantsuse presidendikandidaatide reklaampostritest. | FOTO: Xavier Vila/Sipa/Scanpix

Homne Prantsusmaa presidendivalimiste esimene voor on lähiajaloo kõige raskemini ennustatav. Reaalseid lootusi hellitavad neli kandidaati, rohkem kui kolmandik valijaist pole aga veel otsust langetanud.

Seda, et mõni kandidaat võiks saada kohe absoluutse enamuse ning 7. maiks planeeritud lõppvoor kahe finalisti vahel ära jääks, ei usu keegi.

Omavahel konkureerib 11 kandidaati, neist teise vooru loodavad pääseda iseseisev tsentrist Emmanuel Macron, paremäärmuslane Marine Le Pen, vasakradikaal Jean-Luc Mélenchon ja konservatiiv François Fillon.

Ametiaega lõpetav sotsialist François Hollande uuesti ei kandideeri – seegi otsus on moodsa Prantsusmaa ajaloos esmakordne. Tema erakonna esitatud kandidaadi Benoît Hamoni võimalused on aga vägagi ahtad – Hollandeʼi äärmine ebapopulaarsus on hakanud külge kogu erakonnale.

«Need valimised on kõige mädamad, mida kunagi nähtud,» ütles BBC-le riigi lõunaosas Salon-de-Provenceʼis elav Michel, kes ei oska enda sõnul panustada mitte kellegi peale. «Aga kui peaksin vedama kihla, siis valiksin Macroni. Ei, oota. Võib-olla Le Peni. Ma ei tea, ma tõesti ei oska öelda.»

«Terve prantsuse elulaad on ohus,» lausus Guardiani reporterile Burgundias Château-Chinonis elav 50-aastane talumees Jean-Marc. «Töötan nädalas 70 tundi ega teeni oma loomade pealt kasumit. See on viletsus, olen kuni surmani võlgades,» kõneles ta. «Ja kui me asendame prantslased immigrantidega, muutub terve riigi identiteet. Me peame kaitsma prantslasi.»

Ilma riigi toetuseta oleks tema majapidamine pankrotis – ning talunik ei varja, et tema hääl läheb Le Penile. «Poliitiline klass on üdini mädanenud. Siin kuuled sa ainult ühteainsat sõnumit: saage neist lahti, lööge nad välja, alustage uuesti,» rääkis Guardianile üks samas linnas elav endisest tehasetöölisest pensionär. «Asjad peavad muutuma.»

Valijate pettumus valitsejates ning üldiselt kogu olukorras riigis on peamised mõjurid, mis on vaatlejate hinnangul Prantsusmaa praegusesse seisu viinud. Traditsiooniliselt on riiki vaheldumisi tüürinud kaks erakonda: vasakpoolsed ja sotsialistid ning paremkonservatiividest vabariiklased. Kumbki suur erakond pole suutnud aga tuua muud kui vaid pettumust.

Seega on täiesti reaalseks – ehkki vähetõenäoliseks – muutunud võimalus, et lõppvooru pääsevad kaks äärmuslast, nii paremalt kui ka vasakult. Nii Le Pen kui ka Mélenchon on vastu suuremale eurointegratsioonile ning pooldavad Euroopa Liidust, NATOst ja euroalast lahkumist.

«Nagu poliitiline paroodia,» iseloomustas olukorda Der Spiegeli ajakirjanik Ullrich Fichtner ning võrdles kahe äärmuskandidaadi valmisplatvorme jõulusoovide nimekirjadega.

Fichtner lisas, et pettumus eliidis on tegelikult süvenenud juba kaua – veel enne Hollandeʼi ametiaega. Lubadused anti suured ja kõlavad, ent tulemused on kesised: endiselt vajab riik hulgaliselt reforme nii maksu- ja pensionisüsteemis, tööjõuturul kui ka sotsiaaltoetustes. Rääkimata viimasel ajal lisandunud murest islamiterrori pärast.

«Prantsusmaad tabanud keerise kõrval tundub Brexit ilmetuna,» pealkirjastas artikli Washington Post. Kunagi oli riik lääneliku valgustusliikumise häll, nüüd aga võib sellest saada dekadentliku kokkuvarisemise näidiseksemplar, kirjutas ajakirjanik Sebastian Mallaby.

Tema loodab, et teise vooru pääseb Macron – sel juhul eelistaksid valijad teda tõenäoliselt ükskõik kummale radikaalile, kellega ta vastamisi läheb.

Brittide arvates on kahe riigi vahel siiski näha põhimõttelist erinevust: kui Brexiti poolt hääletasid eelkõige vanemad ja maapiirkondades elavad inimesed, kes pole suutnud globaalsete muutustega kaasa minna, siis Prantsusmaal moodustavad põhiosa rahulolematutest tööpuuduses vaevlevad noored.

Probleemid migrantidega lisavad siin vaid õli tulle. «Prantsusmaal on aina vähem ja vähem tööd ja poliitikud ei saa pead liiva alla peita,» sõnas Burgundias Fourchambaultʼ väikelinnas elav veinimüüja Pascal Leguen Guardianile. «Kui sul pole kodus enam leiba, siis sa ei kutsu naabreid endale külla,» lisab ta.

LISALUGU

Obama helistas enne valimisi Macronile

Neljapäeval, kolm päeva enne Prantsusmaa valimiste esimest vooru, helistaks endine Ameerika Ühendriikide riigipea Barack Obama homsetel valimistel üheks peasoosikuks peetavale Emmanuel Macronile. Seda sammu tõlgendatakse avaliku toetusavaldusena.

Macroni sõnul tahtis endine USA riigipea vahetada temaga mõtteid eelseisvast valimispäevast, samuti olevat Obama rõhutanud kahe riigi suhete tähtsust. «Emmanuel Macron tänas Barack Obamat soojalt tema sõbraliku kõne eest,» avaldas kandidaadi meeskond. Reuters kirjutas, et Obama kõneisik rõhutas eraldi, et kõne polnud mõeldud toetusavaldusena, kuna Obama ei tegevat enne valimisheitlusi selliseid pöördumisi.

Macron ise tegi telefonikõne internetti laadides selle kõigile kuuldavaks. «Minu peamine sõnum on, et soovin sulle lähipäevadeks kõike paremat,» võib sellelt kuulda Obama häält. «Pinguta kindlasti – nagu sa väitsid – kuni viimase hetkeni. Sest sa ei tea kunagi – võib-olla on see kampaania kõige viimane päev, milles peitub kogu võti.»

Varjamatult väljendas oma poolehoidu Macronile Prantsusmaa endine peaminister, konservatiiv Dominique de Villepin. «Meil on uus tee, mida Emmanuel Macron tahab avada – ning see on ühinemine,» lausus Villepin ajalehele Le Parisien. Tema sõnul on traditsiooniline vastasseis parem- ja vasakpoolsete vahel jõudnud ummikusse ning lõhestunud poliitiliste jõudude tingimustes on just Macron ainuke kandidaat, kes suudab katkist riiki ühendada.

Tagasi üles