Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

IRL vajus alla valimiskünnise

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Silver Alt

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus langes aprillis alla valimiskünnise, 4,7 protsendi peale, olles viimastel kuudel järjepidevalt protsendi kaupa kahanenud.

Postimehe ja BNSi tellitud ning Kantar Emori sel nädalal tehtud uuring näitas kõige valusamat tulemust IRLile, kelle toetus on viimase aasta jooksul kõikunud kuue ja kaheksa protsendi vahel ning langes aprillis esimest korda alla viie protsendi.

Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog lausus tulemusi kokku võttes, et erakondade reitingutes võrreldes kuu tagusega suuri muutusi pole. Eraldi tõi ta esile, et pikemaajalist langust jätkab IRL. «Sisemised vastuolud küll tõstsid meediakajastusi, kuid ei lisanud potentsiaalsete valijate usku sellesse erakonda,» rääkis ta.

Viimase aasta jooksul oli IRLile kõige parem möödunud september, presidendivalimiste aeg, kui erakond näitas oma organisatsioonilist tugevust, toetades valimiskogus kindlalt Allar Jõksi. Viimane jõudis vastupidi ennustustele valimiskogus teise vooru. Siis tõusis IRLi toetus üheksa protsendini.

Juba 2015. aasta riigikogu valimiste tulemus oli IRLi jaoks suur tagasilöök: vaid 14 mandaati ja suured, üle miljoni euro ulatuvad kampaaniavõlad. Tagantjärele on erakonnas endas kritiseeritud 2011. aasta peamist kampaanialoosungit «Kodukulud alla», aga eriti nn Juhan Partsi mune ehk keskendumist vaid ühele mehele.

2015. aasta valimisteks oli teise ideena pakutud loosungiks «Isamaa kaitseb». See hääletati erakonnas maha ning hiljem kiristati hambaid, kui konkurent Reformierakond oli ühe põlisema isamaalise kaitse- ja julgeolupoliitika kaaperdanud ning toonane peaminister Taavi Rõivas uljalt mööda Ämari lennurada sammus.

Nii nõrka seisu nagu praegu pole IRLi ajaloos siiski olnud. Aga Isamaaliidu ja Res Publica ühinemise eelsel ajal, 2005. ja 2006. aastal, näitasid reitingud Res Publicale ühemõttelist kadu. 2003. aastal valimistel komeedina massiivse kampaaniaga võimsa tulemuse saavutanud Res Publica oli kahe aastaga, 2005. aastal valitsusest välja kukkudes langenud alla valimiskünnise. Aasta enne ühinemist, kevadel 2007, oli toetus neile kolm protsenti.

Oma pikas ajaloos korduvalt tõuse ja langusi näinud Isamaaliit oli samal ajal uuesti tõusmas ning hakanud toetust tagasi saama: see tõusis 11–13 protsendini. Kahtedel järgmistel riigikogu valimistel, 2007. ja 2011. aastal, läks IRLil päris hästi – kolmas koht, vastavalt 19 ja 23 mandaadiga.

Enne aprillikuist avaliku arvamuse uuringut oli IRLi volikogu otsustanud mais erakonnale uue esimehe valida. Senine esimees Margus Tsahkna oli teatanud, et tema enam ei kandideeri. Küsitluse ajaks oli teada, et IRLi esimeheks kandideerivad sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja endine põllumajandusminister, riigikogu liige Helir-Valdor Seeder.

IRLi riigikogu fraktsiooni esimees Priit Sibul ütles Kantar Emori uuringus toodud reitingut kommenteerides, et kui erakonna tippjuhtkond avalikkuse ees kakleb nagu viimasel kuul, siis on valijatel sellest kahtlemata keeruline aru saada.

«Kui keegi arvas, et omavaheline arutelu avalikkuses toob tähelepanu juurde, siis tähelepanu see tõesti tõi, aga lisaks tõi see ka segadust. Valijad ja toetajad ei oota poliitikutelt mitte segadust ja probleeme, vaid lahendusi, mis kippusid jääma eriarvamuste varju,» lausus ta.

Sibul ütles, et kasin reiting peab sundima erakonna liikmed ühistele tõsistele aruteludele. Tema sõnul valib IRL uue esimehe ja juhtkonna 13. mail ning nende juhtimisel on erakonnal võimalik seada ka uued sihid ja muutuda valijatele paremini mõistetavaks.

Iva peab tähtsaks, et erakond ennast kiiresti sisemiselt korrastaks, et pühenduda taas tööle, milleks erakond on loodud. Ta lisas, et küsitlused näitavad IRLile erinevat toetust, ja avaldas arvamust, et vaid ühest arvust ei kiirustata järeldusi tegema.

«Sisemine valmisolek muuta ja korrastada ennast on meil olemas ning reiting annab kinnitust, et seda teha,» kinnitas Iva.

Rohelised tõusevad, koalitsioon langeb

IRLi toetus jäi värske uuringu põhjal alla isegi riigikogus esindamata Eestimaa Rohelistele, mille toetus tõusis veebruari ja märtsi 1,9 protsendilt aprilliks 4,9 protsendile. Varem Aleksander Laane juhitud erakonna uueks esimeheks valiti märtsi lõpus keskkonnakaitsja Züleyxa Izmailova.

«Eestimaa Rohelistel on küll palju maailmavaatelisi toetajaid, kes on olnud aga selle erakonna osas kõhklevad, kuid uue juhi valimisega said nad uuesti lisaimpulssi selle erakonna toetamiseks,» hindas Kantar Emori uuringuekspert Voog.

Aprillis olid populaarseimad peaministripartei Keskerakond ja opositsiooniline Reformierakond. Mõlema toetus jäi 24–25 protsendi vahele. Märtsiga võrreldes olid mõlemad kaotanud poolehoiust veidi alla kahe protsendi.

Erakondade populaarsuse tabelis järgnesid Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 15, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 14 ja Vabaerakond 11 protsendiga.

Valitsusliidu reiting tervikuna jätkab uuringueksperdi Voogi sõnul langust: Keskerakonnal, sotsiaaldemokraatidel ja IRLil on kokku 45 protsendi võimalike valijate toetus. «Eriti madal on koalitsiooni summaarne reiting maa-asulates, kus kaks selget liidrit on opositsioonierakonnad – Reformierakond ja EKRE. Maaelanikkond ootaks valitsuselt nähtavasti enam konservatiivsemat ja vähem hinnatõuse soodustavat poliitikat,» rääkis ta.

Praeguse koalitsiooniga on Voogi sõnul rohkem rahul suurte linnade elanikud. «Kõige enam võiksid praeguse valitsusega rahul olla mitte-eestlased, kelle hulgas koalitsiooni summaarne reiting on peaaegu 90 protsenti,» ütles ta.

Uuringufirma küsitles 10.–18. aprillini veebiintervjuude käigus 880 valimisealist kodanikku vanuses 18–74 aastat.

Tagasi üles