Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Legendaarse Kalevi spordihalli uksed on taas valla

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Renoveerimise käigus taastati ka hoone fassaadil olev pannoo, millel kujutatud iluvõimleja prototüüp olevat olnud abilinnapea Kalle Klandorfi ämm. | FOTO: Liis Treimann
Spordihalli kaugemasse otsa tehti kahekorruseline juurdeehitus. | FOTO: Liis Treimann
Riietusruumide koridorid oleksid võinud vabalt vähemalt meetri võrra laiemad olla, aga muinsuskaitse nõudmisel jäeti need just nii kitsaks. | FOTO: Liis Treimann
Ajaloo huvides säilitati mõned vanade tribüünide fragmendid. | FOTO: Liis Treimann
Spordihallis on teleskooptribüünid 1780 istekohaga. | FOTO: Liis Treimann
Katusel olevad päikesepaneelid kütavad soojaks hoone tarbevee. | FOTO: Liis Treimann
Esimese ametliku mängu renoveeritud Kalevi spordihallis pidasid eile Kalev/Cramo ja Pärnu Sadam. Korvpallimeistrivõistluste kolmandas poolfinaalmängus saatis edu esimest, ning selgus esimene finalist. | FOTO: Mihkel Maripuu

Eile õhtul avati Tallinnas pidulikult Kalevi spordihall, mis läbis poolteist aastat kestnud kapitaalremondi.

Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aasa sõnul ostis linn spordihalli 2010. aastal eraomaniku käest 5,47 miljoni krooni ehk 350 000 euro eest ning toona kulutatud raha on tema sõnul igati täie ette läinud.

«Tookord n-ö viimasel hetkel linna langetatud otsus oli ainuõige võimalus päästa üks meie spordiajaloo sümboleid, sest suure tõenäosusega oleks spordihall müüdud kinnisvaraarendajatele. Sel juhul me ei taasavaks ilmselt legendaarset spordihalli, vaid selle asemel küündiks kõrgustesse hotell või kortermaja,» lausus ta.

Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul hakkavad Kalevi spordihallis treenima ja võistlema eeskätt korvpallurid, võrkpallurid ja käsipallurid, kuid lisaks ka iluvõimlejad. «Kindlasti jätkuvad hallis traditsioonilised spordivõistlused, nagu vehklejate Tallinna Mõõk ja Kristjan Palusalu mälestusvõistlused maadluses,» rääkis ta.

1962. aastal ehitatud Kalevi spordihalli renoveerimistööd algasid eelmise aasta kevadel. Hoone konstruktsioonid olid väga halvas seisukorras ning paljud raudbetoonist paneelid ja talad tuli välja vahetada. Kuna tegemist on arhitektuurimälestisega, siis esifassaadi pannoo taastati vastavalt eritingimustele, samuti restaureeriti kogu esifassaad ja maamärgina olev katlamaja korsten. Hoone sees säilitati fragmendid kunagistest tribüünidest ning kogu siseinterjöör on taastatud endisel kujul.

Hallis on teleskooptribüünid 1780 istekohaga. Koos galeriidel olevate seisukohtadega mahutab halli ligikaudu 2000 pealtvaatajat. Hoone katusele paigaldati päikesepaneelid, millega köetakse soojaks halli tarbevesi. Linn investeeris hoone renoveerimisse 8,6 miljonit eurot.

Kalevi spordihalli projekteerisid arhitektid Peeter Tarvas ja Uno Tölpus ning see avati 1962. aastal. Hoone peasissekäigu kohal paikneb pannoo, mille vasakul poolel on kujutatud võimlejatüdrukut lindiga ja paremal seisab kolm figuuri. Pannoo kujundasid Valli Lember-Bogatkina ja Margareta Fuks.

Abilinnapea Kalle Klandorfil, kes on alates 1964. aastast spordihalli regulaarne kasutaja, on pannoo kaudu majaga veel üks täiendav seos.

«Nagu räägib meie perekonnalegend, on maja fassaadil oleval pannool kujutatud minu ämma. Ta oli iluvõimleja, ta oli pikka aega iluvõimlemise treener, juhtis Tallinna sporti, hiljem oli lastestaadioni direktor, nii et suur osa tema elust on olnud spordiga seotud. Ja ämma ja veel mõne inimese jutu järgi on tema selle pannoo muusa või kuidas seda nimetada. Igatahes olevat see tema järgi tehtud,» lausus Klandorf.

Tagasi üles