Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Patustanud liitlassõdurile on erireeglid

27
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Liitlassõdurite rikkumiste menetlemine | FOTO: graafika: Alari Paluots

Mullu Tallinna vanalinnas abipolitseinikku löönud Briti mereväelane on esimene liitlassõdur, kelle karistamisel Eesti loobus oma seaduste rakendamisest. Otsus on seotud liitlaste lepingutes olevate garantiidega ja riigiprokuratuuril on nüüd valminud juhis, kuidas selliseid juhtumeid tulevikus lahendada.

«Me anname jurisdiktsiooni väga suurel osal juhtudest ära,» ütles riigi peaprokurör Lavly Perling, teatav murenoot hääles. Maakeeli tähendab see, et kui liitlassõdur peaks tulevikus eksima Eesti seaduse vastu, hakatakse tema üle üldjuhul kohut mõistma sõduri päritolumaa kohtutes ja sealsete seaduste järgi.

Olgu öeldud, et Perlingu mure ei tulene asjaolust, nagu poleks liitlased Eestis seaduskuulekad või jääks mingil põhjusel karistuseta.

Annab sõdurile garantiid

Seda, kuidas süüteo toime pannud liitlassõduriga toimida, reguleerib NATO relvajõudude staatuse kokkulepe (SOFA). Lisaks on Eestil erilepingud kahe riigiga – Saksamaa ja USAga –, mis menetluskorra veel karmimalt ära määravad. Paljud punktid neis lepetes on garantiid sõdurile.

«Väga lihtsalt väljendatuna on neil ikkagi eelisõigus ja eks ta nii peabki olema,» ütles Perling. «Oluline on, et ka Eesti riik peab olema valmis selgitama, miks me teatud juhtudel anname ära tõendid või miks süüdistatav ei lähe Eestis raske kuriteo eest kohtu alla.»

Briti sõdur lõi vanalinnas abipolitseinikku

Eesti esimene ja seni ainus juhtum, kus prokuratuur liitlasriigi sõduri sooritatud kuriteo menetlemise NATO relvajõudude staatuse kokkuleppe (SOFA) raames liitlasriigile loovutas, leidis aset läinud aasta varasuvel.

Mullu 4. juunil solvas 1991. aastal sündinud Briti mereväelane kaht Vana-Viru tänaval patrullis olnud abipolitseinikku. Kui mehelt intsidendi järel käerauad eemaldati, lõi mereväelane üht abipolitseinikku rusikaga ja hakkas ähvardama.

Karistusseadustiku paragrahv 274 näeb teo eest ette kriminaalvastutuse, sest vägivalda kasutati ametikohustusi täitnud võimuesindaja vastu. Sellise teo eest võimaldab seadus määrata kuni viieaastase vangistuse.

NATO SOFA alusel anti kriminaalmenetlus 2016. aasta oktoobris koos kõikide Eestis kogutud tõenditega üle Ühendkuningriigi sõjaväepolitseile. Mis lahendi juhtum Suurbritannias saab, pole veel teada, sest menetluse lõppemisest pole prokuratuuri teavitatud. PM

Riigiprokurör Piret Paukštys selgitas, et kui tavapäraselt rakendub kuriteo sooritamisel selle riigi jurisdiktsioon, kus tegu toime pannakse, siis liitlasriikide sõduritele ja tsiviilpersonalile Eestis kehtib korraga kaks jurisdiktsiooni.

Lihtsalt öeldes on liitlasriigil eesõigus nende kuritegude menetlemisel, mis jäävad tema relvajõudude siseringi: näiteks kui sõdur ründab kaasmaalast või kahjustab oma riigi vara. Samuti kuriteod, mis pannakse toime teenistusülesannet täites. Kui aga kannatanuks on näiteks Eesti riik, kodanik või siin viibiv isik, siis on menetlemise esmaõigus Eestil.

Kui politsei on juba sündmuskohal, võib ta alati juhtunut menetleda ja tõendeid koguda. Kui aga hiljem selgub, et menetlus on liitlasriigi jurisdiktsiooni all, antakse tõendid üle.

Lepingud on aga kirjutatud nii, et need pigem soosivad Eestil jurisdiktsioonist loobumist. Näiteks võib liitlasriik ise paluda see loovutada.

Paukštyse sõnul näeb ta probleemi selles, et teo toime pannud liitlassõdur on Eestis üldiselt lühikest aega. «Võib-olla kuus kuud ja siis on ta läinud. Aga selleks, et teha siin menetlustoiminguid ja kohtu alla anda, ta peab siin olemas olema. Teatud juhtudel võibki olla otstarbekam anda see asi üle,» arutles riigiprokurör.

Kui juhtumil oli eestlasest kannatanu, tähendab see ühtlasi, et ka kannatanu peab hakkama teise riigiga asju ajama ja sinna kohtusse sõitma. Siin lasubki riigiprokuratuuri mure tuum: kuidas korraldada nii, et kannatanute huvid oleks alati kaitstud?

«Mina lähtuksin kannatanu huvidest,» soovitas Paukštys. Kui kannatanul on näiteks üleval varaline nõue liitlassõduri vastu, tuleks prokuröril menetlus Eestisse jätta ja mitte nõustuda seda üle andma.

Kui eelkirjeldatu puudutab NATO SOFA lepet, mis kehtib praegu Eestis viibivatele Briti, Prantsuse, Taani ja Hispaania sõduritele, siis Ameerika Ühendriikide ja Saksa sõdurite osas on reeglid üllatuslikult veel enam saatjariigi poole kaldu.

Õigust saab tagasi nõuda

Saksamaaga sõlmis Eesti lepingu 2007. aastal, USAga aga tänavu jaanuaris.

Mõlemast lepingust leiab Eesti lubaduse, et riik ei hakka liitlassõduri kuritegu menetlema isegi juhtudel, kui tal on selleks SOFA leppe järgi eesõigus. Selle asemel loobub Eesti automaatselt ja annab kuriteo menetlemise kohustuse üle.

Näiteks kui USA sõdur teeb kriminaalses joobes Eestis kannatanutega avarii, hakkab seda alati menetlema Ühendriikide sõjaväekohus.

«Jah, me loobume ette jurisdiktsiooni teostamisest, aga saame selle erijuhtudel 21 päeva jooksul tagasi võtta,» kirjeldas kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Kalle Kirss. Avarii või peksmise korral seda ei tehtaks, küll aga raskete isikuvastaste kuritegude, nagu mõrva või vägistamise puhul.

«Meil ei ole õigust jurisdiktsiooni tagasi võtta siis, kui tegu on toime pandud ametiülesannete täitmisel. Siis on õigus eksklusiivselt USA käes,» ütles Kirss. Seda, kas liitlassõdur täitis kuriteo ajal ametikohustusi või mitte, ütleb tema siinne ülem.

Ka varakahju tagasinõudmine on SOFA lepingute kohaselt tavapärasest erinev. Kui liitlaste relvajõud tekitavad teenistusülesannete käigus kahju Eesti kaitseväele, siis kahju tagasi ei nõuta. Muule riigivarale tekitatud kahju nõudmisest loobutakse, kui kahju suurus on väiksem kui 1400 USA dollarit. Teenistusülesannete käigus kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitab liitlaste eest aga kaitsevägi.

Kuigi lepingutingimused võivad pealtnäha paista üsna ühepoolsed, on neil Kirsi sõnul ajaloolised põhjused. Nimel on SOFA mõte kaitsta sõdurit riikides, kus karistused võivad olla tema kodumaaga võrreldes ebaproportsionaalselt karmid. Nii on sarnased lepped olemas ka Eestil missioonipiirkondades.

Kui USA ratifitseeris aastakümneid tagasi NATO SOFA lepped, andis Kongress mõista, et oma sõduritele parema kaitse saamiseks tuleks edaspidi sõlmida ka kahepoolsed lisalepped. Esimene sellist klauslit sisaldav lepe sõlmitigi 1960ndatel Hollandiga. Nüüd on USA-l lisaks Poolale, Saksamaale ja Itaaliale sama lepe ka kõigi Balti riikidega.

Kirsi sõnul polnud 9. jaanuaril sõlmitud lepe ühepoolne, vaid ameeriklased tulid ka Eesti soovidele vastu. Näiteks võttis USA kohustuse hoida väljaõppetegevuse käigus Eesti keskkonda. Samuti juhul, kui mõni liitlassõdur Eestis kohtu alla antakse, tagada tema toimetamine siia kohtuprotsessi ajaks.

Kirsi sõnul ei tasu karta, et kannatanute huvid jääks kaitseta. «Ma arvan, et me ei peaks liiga palju muretsema. Need inimesed, kes midagi toime panevad, ma usun, saavad ka karistatud militaarkohtusüsteemi kaudu,» ütles Kirss.

Palju on Eestis praegu liitlassõdureid?

  • Britte ligi 840
  • Prantslasi üle 320
  • Ameeriklasi 200
  • Hispaanlasi üle 130
  • Taanlasi 2
Tagasi üles