Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

22 sasipundart lahti harutada

12
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: graafika: Alari Paluots

Täna õhtuks peab olema klaar, millised kümnetest valdadest-linnadest 22 paigas üle Eesti lasevad valitsusel end pikemalt vastu põtkimata sundliita.

«Kõige halvem on see, et võivad tulla kordusvalimised,» tõdes Tartu linnasekretär Jüri Mölder, rääkides valitsuse kavast sundliita Tartu linnaga Luunja ja Tähtvere vald. Tartu ja kahe linnataguse valla liitmine on pigem kerge juhtum 22 juhtumi seas üle Eesti.

Kui Tähtvere, kus ilmselt isegi kõik vallamaja inimesed rahvaküsitlusel arvamust avaldamas ei käinud, annab valitsuse tahtele kergelt alla, siis Luunja põtkib tublisti vastu.

Rahvaküsitlusel osales Luunjas rohkem kui kolmandik hääleõiguslikest elanikest ja see on üle Eesti üks kõvemaid osalusprotsente. 92 protsenti ütles ei ühinemisele Tartu linnaga ja vallavanem Aare Anderson vandus: kui valitsus mõne aasta pärast loomulikul teel 5000 elanikuni jõudva Luunja Tartuga sundliidab, läheb Luunja kohtusse õigust nõudma.

Õiguskantsler Ülle Madise, kes juba möödunud aasta lõpus juhtis põhiseaduse järelevalvet tehes tähelepanu, et sundliitmisel võib tulla kohtulikke vaidlusi, soovitas valitsuse kavale vastu hakkavatel valdadel oma arvamust põhjalikult põhjendada.

Igal juhul Luunja vallavanem oli möödunud nädalal väge täis, aga samamoodi ei taha võitluseta alla anda enamik sundliitmisele määratud valdade juhte.

Keila linn, mille valitsus on otsustanud liita Paldiski linna ja kolme vallaga, on tellinud vandeadvokaadilt, endiselt õiguskantslerilt Allar Jõksilt õigusliku analüüsi ning korraldanud vägeva reklaamikampaania. Rahvaküsitlustel osales ligi pool Keila linna ja Padise valda, väga vähe neist oli nõus kahe linnaga suurvalla tekkimisega.

Keila vald hoiab nüüd pool suud kinni, sest ise nad just sellise suurvalla ettepanekuga aasta tagasi lagedale tulid. Keila vallavanem Jaan Alver heitis linnanaabritele ette, et need ei taha kellegagi ühineda, aga ei häbene ometi Harkult ja Sauelt magusaid linnaäärseid maatükke endale küsida. Igal juhul on Keila-Paldiski ning nende vahele jäävate valdade sundliitmise vaidlus Eesti üks kirglikumaid. Kui valitsus otsustab oma tahtmise läbi suruda ja rohkem kui 10 000 elanikuga Keila linna liita alla 5000 elanikuga Keila, Vasalemma ja Padise valla ning Paldiski linnaga, tuleb sellest kohtuvaidlus.

Lootust, et sellised vaidlused lõpevad piisavalt varakult enne sügisesi valimisi, on pigem vähe – vaielda saab sundliitmise põhimõtete, aga ka reformi- ja valimistähtaegade ning isegi kohtupidamise koha üle. 90 päeva enne valimisi ehk juuli keskpaigaks peaks valimisseaduse järgi kõik aga klaar olema: millistes piirides, kui paljude mandaatidega, millise valimiskomisjoni koosseisuga jne valimised toimuvad.

Vaidlemiseks leiab igasuguseid põhjuseid. Keila linna ja veel mitut kohalikku omavalitsust nõustav Jõks viitas, et õiguslikult pole päris selge, millal ja millisel juhul saavad maavanemad riigi nimel valimiste korraldamisse sekkuda. Kõigepealt tuleb maavanematel ligi paarikümnes vallas-linnas korraldada ühendamise rahvaküsitlus – seal, kus omavalitsus keeldus seda tegemast.

Kuigi küsitluse tulemus ei kohusta kedagi millekski, on see vaja korraldada, sest seadus nõuab. Saaremaal, kus kogu saar, välja arvatud Pöide vald, oli juba vabatahtlikult ühinemas, tuli Pöide sundliitmiseks korraldada rahvaküsitlus kõigis omavalitsustes. Arvamust tahtis avaldada alla protsendi valijaid, aga Leisi vallas kõigest üks valija, kes näitas sellega leisilaste suhtumist formaalsesse demokraatiasse. Isegi Leisi vallamaja töötajaist ei soovinud ükski küsitlusel osaleda.

Õiguskantsler Ülle Madise viitas, et on veel üks oluline tähtaeg – 16. august, mil algab valimisliitude ja kandidaatide registreerimine. «Oleks hea, kui selleks ajaks oleks selgus olemas,» ütles Madise. Tema hinnangul on kõige halvem see, kui valimised toimuvad sundliidetud omavalitsuses, mille liitmise riigikohus hiljem põhiseadusvastaseks tunnistab.

«Õiguskantsleri büroo töötab valitsuse sundliitmise määrused hoolikalt läbi, et juba valitsuse istungil vajadusel põhiseadusevastasusele tähelepanu juhtida,» lubas Madise.

Valitsus kibeleb kindlasti otsuseid langetama võimalikult kiiresti, et vaidlused enne valimisi vaieldud saaks. Nii või teisiti jäävad olulised vaidlused kohtus ja muud toimingud suvele – puhkusteaega.

Suuremad sasipuntrad, nagu kaardilt näha, on lisaks Keila-Paldiski kandile Ida-Virumaal, kus valitsus algatas valla nagu laulusalmi «Peipsi rannalt Läänemere kaldale» sundloomise. Vabatahtlikult oli seal valmis tekkima kaks ühendvalda: Läänemere pool ja Peipsi pool. Kõigis seitsmes vallas oli rahvas häälekas avaldama vastuseisu valitsuse ühte patta panemise plaanile ning kõik seitse vallavolikogu saatsid reedel maavanemale ühesuguse kirja, milles põhjendasid oma vastuseisu.

Miks selline plaan? Ida-Virumaal nähakse selles Kohtla-Järvelt pärit ministri Mihhail Korbi ja tema riigikogulasest isa Valeri Korbi kurikavalat plaani liita järgmisena Ida-Viru linnadest seni kõige eestikeelsem Jõhvi (eriti tänu varasemale liitumisele Jõhvi vallaga) ning suurem ja venekeelne Kohtla-Järve. Keskerakonna jaoks oleks see poliitiliselt oluline võimulaiendus. Samas oleksid ümberkaudsed eestikeelsed vallad näinud Jõhvit osana ühest suurest (ja eestikeelsemast) vallast.

Lisaks on Ida-Virumaal pisike, aga maavararikas Illuka vald, mis ei taha üldse kellegagi liituda. 2010. aastast Illuka 1070 elanikuga valda juhtinud Oleg Kuznetsov on valmis oma valla liitmisest kasvõi välja ostma. «Meil on kõigeks raha olemas, meil on üle kahe miljoni pangaarvel, oleme kogunud raha oma suurte projektide jaoks, meil pole laene ja me ei võta neid edaspidigi. Oleme valmis rahaga toetama näiteks Vask-Narva arendamist (ei kuulu Illuka valda – toim),» loetles Kuznetsov. Isegi kümneid kilomeetreid kergliiklusteesid, mis viiksid muuhulgas Kuremäe kloostrisse, tahab Illuka vald ehitada enda ja mitte Euroopa raha eest.

Innukat vastupanu avaldatakse valitsusele ka Võrumaal: seal on valitsuse sunninimekirjas soolikas vald ühest maakonna servast teiseni. Sealgi olid vallad omavahel kolmes pundis liitumise kokku leppinud. Aga et rahvast igaühes ikka alla 5000 jäi, otsustas valitsus kõik seitse valda kokku panna ja luua hiiglasuure territooriumi ning rohkem kui 15 000 elanikuga võimsa Võru valla.

Suuremaid sasipuntraid, mille lahtiharutamine ehk sundühendamine ei saa kerge olema, on mujalgi. Enamasti seal, kus kohalikud on omavahel vabatahtlikult juba milleski kokku leppinud, aga ikka on jäänud puudu haldusreformi seadusest lähtuvast rahvaarvu piirnormist ehk 5000 elanikust.

«Valitsusele jõudu otsuste langetamisel,» soovis Tartu linnasekretär Jüri Mölder. «Võimalusi komistada on palju.»

Tähtajad

1. jaanuar

Vallad ja linnad pidid olema otsustanud, kellega nad ühinevad.

1. veebruar

Valitsus kinnitas vabatahtlikud ühinemised.

15. veebruar

Valitsus otsustas, millised vallad ja linnad on vaja sundliita. Valitsus tegi neile ettepaneku, kellega liituda. Sundliitmise ettepaneku said ka need vabatahtlikult liitunud vallad-linnad, kus liitumise tulemusel ei tule täis 5000 elanikku.

Ettepanek naabritega liituda tehti ka piisavalt suure elanike arvuga valdadele-linnadele, kelle naabritel pole lootustki 5000 elanikku täis saada.

15. mai

Sundliidetavad vallad ja linnad peavad olema korraldanud rahvaküsitluse valitsuse ette pandud liitumise kohta (küsitluse tulemus ei kohusta millekski) ning kohalik volikogu peab teatama, kas nad on valitsuse ettepanekuga päri.

15. juuni

Kõigis kohalikes omavalitsustes peavad olema tehtud valimistoimingud (kui suur on valimisringkond, kus on valimiskomisjonid, kui suur on valitav volikogu jms).

Kui vald või linn on valimistoimingud teinud, aga need ei lähe kokku valitsuse sundliitmise kavaga, võib järgneda kohtuvaidlus.

15. juuli

Valitsus peab olema otsustanud kõik valdade ja linnade ühendamised.

Valitsus:

a) arvestab liituda mitte soovivate valdade-linnade põhjendustega ning loobub erandina sundliitmisest;

b) ei arvesta liituda mitte soovivate valdade-linnade põhjendustega ning sundliidab nad vastuseisust hoolimata;

c) kinnitab kohalike omavalitsuste nõusoleku sundliitmise ettepanekuga.

Kohtuvaidlusi on oodata, kui valitsus teeb poliitilisi-erakondlikke erandeid ega kohtle kõiki omavalitsusi võrdselt.

19. juuli

Maavanemad peavad olema otsustanud, kuidas toimuvad valimised sundliidetavates valdades, mis on valimistoimingud tegemata jätnud või teinud need mitte vastavalt sundliitmise kavale. 90 päeva enne valimisi peab kõik klaar olema.

Võimalikud kohtuvaidlused.

16. august

Algab valimisliitude ja kandidaatide registreerimine.

15. oktoober

Kohalike omavalitsuste valimised.

Jõustuvad kõik liitumis- ja liitmisotsused, Eestis on uus kohalike omavalitsuste jaotus.

Pole teada, mis saab siis, kui liitmise/liitumise üle on kohtuvaidlus pooleli, ega siis, kui kohus tunnistab liitumise/liitmise õigusvastaseks.

Tagasi üles