Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Seeder hakkab otsima IRLi kadunud valijaid

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Kui Helir-Valdor Seeder laupäeva õhtul napilt 322 häälega uueks Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) juhiks kuulutati, oli Tallinna Tehnikaülikooli aula tema taga inimestest üsna tühjaks jooksnud.

Algus oli suurkogul siiski pidulik, vaatamata sellele, et tegu oli viimaste küsitluste põhjal alla valimiskünnise kukkunud erakonnaga ning oli ka liikmeid, kes muretsesid, et laupäevaks ei tule paarisadat inimestki kokku. Tehnikaülikooli peahoonet ehtisid sinised õhupallid ning kohale oli sõitnud 643 IRLi liiget. Torti siiski põhjust süüa ei olnud.

«Selles ei olnud midagi demonstratiivset,» põhjendas oma kiiret lahkumist pärast hääle andmist Mihhail Lotman, kes on koduerakonna suhtes avalikult kriitiline olnud.

«Ma jään oma seisukohale kindlaks, et valitsusliit Keskerakonnaga on suur viga, ja kahjuks mõlemad esimehekandidaadid toetavad seda. Sellepärast ei olnud kumbki neist minu kandidaat,» ütles Lotman. «Samas ma pidin valima, muidu see tähendaks, et mulle ei läheks erakonna saatus korda, ja see on vale,» lisas ta.

Kaia Ivast 18 häält rohkem saanud Seedrist ta suurt sensatsiooni ei oota. «Aga muudatus tuleb kindlasti stiilis, sest Seedri nägemused on konkreetsemad. Eks järjepidevus on põhimõtteliselt hea, aga kui erakonnal ei ole valijaid, siis ta ei ole hea erakond,» võttis Lotman asja kokku.

Ehkki mitmed praegused tipp-poliitikud suurkogule ei ilmunudki, sõitsid kohale erakonna pärast südant valutavad staažikad liikmed.

«Valijad on ära kadunud, valijaid praktiliselt ei ole enam,» oli murelik näiteks suurest poliitikast kõrvale astunud Toivo Jürgenson. Aastatel 1995–1998 Isamaaliitu juhtinud Jürgenson oli esiti üllatunud, kui Postimees tema poole intervjuupalvega pöördus. «Ega te mind kellegagi segi ei aja?» küsis endine tipp-poliitik, kes on olnud nii majandusminister kui ka teede- ja sideminister. Tal on teravalt meeles, kuidas pärast Mart Siimanni valitsuse ametist lahkumist tuli hakata eelarvet kärpima.

«Mäletan, kui Mart Laari teise valitsuse ajal (1999–2002 – toim) alustasime sellega, et pidime eelarvet kärpima kümme protsenti. Ma nägin, kui jube see oli,» meenutas Jürgenson. «See, mis praegu tehakse eelarvega – mida aeg edasi, seda raskem on seda tagasi pöörata. Demokraatia tingimustes eelarve kärpimine on väga raske. Lõtv eelarvepoliitika võib meile tulevikus tekitada suuri probleeme.»

Minevikukogemusele tuginedes rõhutas Jürgenson: «Ma loodan, et sellist pauku ei tule, kuigi võimalus on olemas, et järgmine valitsus istub maha ja peab hakkama väga suuri probleeme lahendama.»

Samal põhjusel ei tunne senised valijad Jürgensoni hinnangul, et IRL võitleb parempoolsete konservatiivsete väärtuste eest. «See, kuidas IRL on valitsuses eelarvepoliitikat kommenteerinud, päris kindlasti parempoolselt mõtlevatele valijatele ei sobi. Valitsuses oleks pidanud tunnistama, et see on koalitsiooni hind, et me teeme eelarvega ja maksudega selliseid asju,» rääkis endine minister.

Sama arvas ka Lotman. «Samas meie tublid mehed ja naised tahavad ka endale vastu rinda taguda. Mõned sammud on tehtud vales suunas ja paraku ma ei näe, et seda hakatakse parandama,» oli Lotman pessimistlik. «Maksusüsteemi solkimine, eelarve tasakaalust välja viimine – need on kõik meie põhimõtete vastased asjad. Eelarve on tasakaalust välja viidud väiksel määral, mida ei oleks vaja ka üle dramatiseerida, aga see kõik on Pandora laeka avamine.»

Europarlamendi liige Tunne Kelam tõi esile Seedri kandideerimiskõnes välja öeldud lauset, et IRL ei ole teinud ühte suurt viga, vaid pikema aja jooksul palju väikseid. «Me oleme hakanud väikeste sammudega astuma ebamäärast rada,» ütles Seeder, kelle hinnangul on IRLi «tööõnnetuse» tagajärg ka Vabaerakonna sünd ja EKRE edu. «Jätsime oma püsiväärtused ja -valijad unarusse, lootes laiendada toetust liberaalsemate sihtrühmade arvelt.»

«Need väikesed vead on ähmastanud meie profiili. Näiteks eelmistel parlamendivalimistel riigikaitse jätmine unarusse, aktsendi asetamine uute toetajarühmade võitmisele,» loetles Kelam.

Seeder ei ole oma täpseid plaane veel avaldanud. «Esmalt tuleb erakonna sees jõuda selgusele, mida täpselt me soovime täiendada, muuta,» ütles ta Postimehele. Ka pole selge, kas viimati 2014. aastal põllumajandusministri ametis olnud Seeder ise erakonna esimehena ministriportfelli soovib. «Lähinädalad annavad sellele küsimusele vastuse,» lausus ta.

«Ega ma ei oska ennustada, kuidas üks või teine juht läbi lööb. Läbi aegade on olnud erakondade esimehi, kes on ootamatult särama löönud. Näiteks Andrus Ansip – paljud vaatasid talle skeptiliselt, kui ta Siim Kallase välja vahetas. Aga temast sai läbi aegade üks võimekamaid peaministreid,» rääkis Jürgenson, kes andis oma hääle samuti Seedrile.

Erakonna aseesimeesteks kandideerisid riigikogu liikmed Siim Kiisler, Andres Metsoja ning Viktoria Ladõnskaja, kes vastavalt 222, 138 ja 262 häälega ka ametisse valiti.

Partei senisest ladvikust loobusid tagasi kandideerimast kaks aastat erakonda juhtinud Margus Tsahkna, aseesimees Marko Mihkelson ning eestseisuse liikmed Andrus Saare, Ken-Marti Vaher, Linda Eichler, Mart Nutt, Peeter Laurson, Tõnis Palts ja Ulla Preeden. IRLi senine aseesimees Kaia Iva kandideeris vaid esimeheks, kuid ei osutunud valituks.

IRLi 24-liikmelises juhtkonnas vahetus suurkogu laupäevase otsusega kümme inimest. Uute liikmetena pääsesid eestseisusesse aseesimeheks valitud riigikogu liige Andres Metsoja ning eestseisuse liikmeks valitud Karksi volikogu liige Kati Kuusk, Viljandi volikogu aseesimees Harri Juhani Aaltonen, erakonna Tallinna piirkonna juhatusse kuuluv Andres Luus, keskkonnaminister Marko Pomerants, Harku abivallavanem Erik Sandla, ettevõtja ja endine riigikogu liige Aivar Riisalu, IRLi eakate ühenduse juht Ann Räämet, Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ja Tartu volikokku kuuluv ettevõtja Kaspar Kokk.

Tagasi üles