Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Taavi Aas püüab eestlaste hääli

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kümmekond aastat märkamatult Edgar Savisaare selja taga püsinud Taavi Aasast sai eile Keskerakonna kandidaat Tallinna linnapea kohale. | FOTO: Tairo Lutter

Keskerakonna kandidaat sügisel Tallinna linnapea kohale on Taavi Aas, teatas eile hommikul erakonna juht Jüri Ratas. Aas seepärast, et viimased kaks aastat on ta linnapea kohuseid täites head tööd teinud ning liiati leiab vene valija Keskerakonna valimissedelilt üles niikuinii.

Linnapea Edgar Savisaar oli tavatsenud iga kord ise määrata, kes teda eemaloleku ajal asendab. Asendasid järjepanu kõik abilinnapead ning keegi ei teadnud, millise loogika järgi ta asendajaid valib.

Aga siis järsku oli Savisaar koomas ning linnavalitsuse majas otsiti sahtlipõhjast üles linnapea asendamise kord selleks puhuks, kui linnapea ise ei ole võimeline kedagi määrama. Nii saigi Taavi Aasast ootamatult peamine linnapea asendaja, sest rahandusvaldkonna abilinnapea on asendajate järjekorras number üks. Temast edasi asendatakse vanuse järgi, vanemast alates.

Taavi Aas on abilinnapea Kalle Klandorfi hinnangul eelkõige väga hea rahandusspetsialist. Aas on olnud see mees, kes Savisaare suured, aga rahamahukad ideed (nagu tasuta ühistransport) läbi arvutab ja ära korraldab.

Tagasihoidliku loomu ja sama tagasihoidliku karismaga Aas ei ole mees, keda saaks tuba täis, kui ta ruumi siseneb. Ta püsis kümmekond aastat märkamatult Edgar Savisaare selja taga kui üks kuuest abilinnapeast. Tegi vaikselt tööd, vaidlema ei kippunud, ei unistanud linnapeaks saada. Võib-olla polnudki vaikse ja visa loomuga Aasal erilisi poliitilisi ambitsioone.

«Varem oli üks suur liider ja meil oli mugav tema selja taga spetsialistitööd teha,» rääkis abilinnapea Kalle Klandorf. «Taavi on väga hea spetsialist, aga linnapeaks saades peab tal poliitiline pool rohkem juurde tulema.»

Viimased kaks aastat, kui Savisaart enam nööre tõmbamas pole, on kuuest abilinnapeast kasvanud hoopis julgemad ja eneseteadvamad juhid, kes sekkuvad isegi erakonna asjadesse.

Rohkem kui aasta tagasi, möödunud talvel tegid kuus abilinnapead midagi enneolematut – sõitsid täies koosseisus Hundisilmale, et anda Savisaarele nõu, mida too polnud küsinud: kuidas tülli pööranud riigikogu fraktsiooni maha rahustada. Abilinnapead olid mõistnud, et Toompea lõhenemine hakkab mõjutama all-linnas toimuvat. Tagantjärele on Klandorf valmis möönma, et nende ideed olid ehk naiivsed, aga midagi pidi ju ette võtma.

Sealt edasi on kuus abilinnapead linna koos juhtinud. Algusest peale on teiste seast veidi enam välja paistnud Aas ja Mihhail Kõlvart. Kumb seada sügisel Keskerakonna kandidaadiks Tallinna linnapea kohale?

Kohalike valimistega tegelevad inimesed erakonnas on poolt- ja vastuargumente pikalt kaalunud. Ajast ja vaatenurgast sõltuvalt on kord olnud rohkem võimalusi ühel, siis teisel. Omavahel polevat kaks meest võistlema kippunud – olevat arutatud nii, et peamine on valimistulemus ja et otsustada tuleb sellest lähtudes.

Kuigi Kõlvart on valimistel kogunud Aasast kümneid kordi rohkem hääli, usuvad keskerakondlased, et seekord vahe nii dramaatiline ei tule. Nimelt on Aas tavaliselt nimekirja ei tea mitmes. Seekord on ta Mustamäel esinumber.

Teiseks ei peleta tema isik eesti valijaid, mida ei saa kindlalt väita aga Kõlvarti kohta. Eriti siis, kui vastaskandidaat on Kristen Michal (RE), kellele poleks mingi mure teha rahvuspõhine kampaania. Samal ajal pole venekeelsetele valijatele ilmselt nii oluline, kes on linnapeakandidaat, sest nende hääl läheb suure tõenäosusega nagunii Keskerakonnale.

Seega on Taavi Aas kindlam ja pragmaatilisem valik.

Vahepeal oli variant ka haridusminister Mailis Reps, kuid Ratas ei olevat tahtnud teda valitsusest minema lasta. Võib-olla soovist mitte nõrgestada valitsust, võib-olla enda juhipositsiooni.

«Saalomonlik otsus,» hindas Aasa eelistamist Klandorf.

Tõenäoliselt tähendaks Keskerakonna absoluutne võit valimistel, et linnapea Taavi Aasa kõrval jätkavad tema pikaajalised kolleegid-abilinnapead.

Hääled Taavi Aasale

  • 18 (1999 Põltsamaal)
  • 41 (2002 Põltsamaal)
  • 171 (2003 Põltsamaal)
  • 77 (2005 Põltsamaal)
  • 170 (2007 Tallinnas)
  • 88 (2009 Tallinnas)
  • 157 (2011 Tallinnas)
  • 227 (2013 Tallinnas)
  • 156 (2015 Tallinnas)

LISALUGU

Kuidas Taavi Aas Keskerakonda sattus

Legend räägib, et Taavi Aas sattus poliitikasse firma lähetusega. See juhtus 13 aastat tagasi, kui ootamatult lagunenud Mart Laari (IRL) valitsuse asemel võtsid riigitüüri üle Reformi- ja Keskerakond. Põllumajandusministriks sai Jaanus Marrandi (KE).

Samal ajal avastas Põltsamaa juustutootja E-Piim, et ükski nende juhtivtöötaja ei kuulu ministriga samasse erakonda. Ainus vaba mees olnud E-Piima finantsdirektor Taavi Aas, kelle poliitiline kogemus piirdus 1999. aasta kohalikel valimistel valimisliidus Majandusliit kogutud 18 häälega. Nii saanud Aas ülemustelt soovituse ühineda Keskerakonnaga, sest sellest sõltus riigi toetuste saamine.

Kohusetruu Aas vastu ei vaielnud ning kandideeris juba samal, 2002. aasta kohalikel valimistel Põltsamaa Keskerakonna nimekirjas ja kogus 41 häält.

Marrandi vahetas Keskerakonna peagi Rahvaliidu vastu, kuid Aas jäi. Ja Edgar Savisaar kutsus E-Piima finantsdirektori Tallinna abilinnapeaks. Nüüd tundub, et Aas on jätnud määramatuks ajaks kõrvale oma pikaaegse salasoovi kolida pealinnast tagasi Põltsamaale.

«Mul on hea meel, et alalhoidlik töömees Taavi Aas otsustas minna suurde poliitikasse,» ütleb selle peale Aasa naabrimees Mähel Jüri Pihl.

Risto Berendson

Tagasi üles