Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Türklasest ekslinnapea tahab Eesti elu edendada

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Asim Güzelbey tahab ellu äratada nii Kodasoo mõisa kui vana Loksa kaubamaja.
  • Mees teab, kuidas Eestis kaotada hirmpikad arstijärjekorrad.
  • Arsti ja ekslinnapea tegemisi saabub peatselt kajastama Türgi CNN.
Asim Güzelbey oma Loksa kodus. | FOTO: Liis Treimann

Mis on see, mis sunnib üht tarka ja väärikat türklast Loksale kolima? Asim Güzelbey, endine ortopeed ja kirurg ning kahe miljoni elanikuga Gaziantepi linna meer, on aga just selline mees, kes lisaks väikelinna vaikuse nautimisele tahab ka Eesti elu edendada.

Sel ajal kui Türgis lõõskab päike ja sooja on ligi 30 kraadi, põleb Asim Güzelbey väikese eramu elutoas kunstkamin ning suure vuhinaga päris ehtne vana ahi. Peremees sõnab tagasihoidlikult, et kuigi ise armastab ta jahedust, pani ahju kütte eeskätt külalistele mõeldes. Et meil külm poleks.

Doktor Güzelbey armastus Eesti vastu sai alguse juba aastate eest. Põhjuseks polnud pelgalt karge loodus, ka mitte see, et võrreldes Türgiga on meil palju merd ja metsa, vaid et siinsed inimesed on meeldiva ellusuhtumisega ning riigis austatakse inimõigusi. «Tunnen end siin turvaliselt, mind valdab sisemine rahu,» sõnab Güzelbey mõtlikult.

Temal kui jõukal inimesel polnud Eestisse tuleku põhjuseks soov elatuda abirahast, leida tasuv töökoht või kasutada muid imepisikesi hüvesid, mida Eesti ühiskonnal pakkuda. Lisaks Loksale soetatud 60-ruutmeetrisele majale ootavad teda kodumaal, kus Güzelbey vähemalt poole oma ajast viibib, kolmekorruseline 600-ruutmeetrine eramu Gaziantepis ning kolmekorruseline ja samuti mitte pisike eramu Antalyas, kus juba viisteist aastat kuulub talle ka üks mereäärne hotell. Samuti on ta kodumaal hinnatud esineja eri konverentsidel. Türgis olles kohtub mees oma kalli kaasaga, kes vahel Eestiski käib, aga naisele on siinse elu rahulik kulgemine veidi harjumatu.

Türgis suhtutakse töösse hoopis teisiti – inimeste leidmisega pole probleemi, inimesed tahavad raha teenida, aga Eestis ma sellist suhtumist veel kohanud pole.

Rahulik elu Loksal

Kolmkümmend aastat arstiametis, siis kümme aastat linnapea... «Linnapeaks saada polnud mul soovi, kuid kui 2004. aastal toimusid kohalikud valimised, soovis rahvas mind kui Gaziantepis tuntud inimest sel kohal näha,» räägib mees, kes sai üle 57 protsendi valijate häältest. Gaziantep, Türgi rahvaarvult kuues linn, kuulub ühtlasi maailma vanimate linnade hulka. Güzelbey meenutab muiates oma esimesi tööpäevi linnapeana, kui ta arstile kohaselt juba kell seitse hommikul kabinetis askeldas ning see töökaaslastes siirast imestust äratas.

Kuid kaks aastat tagasi diagnoositi Güzelbeyl vähk ning skalpelli alla tuli minna lausa kolmel korral. Vaikne Loksa on seetõttu tema meelest parim paik, kus pensionäripõlve nautida ning mälestusi kirja panna. Ning muidugi külalisi vastu võtta ja kokata, sest see harrastus, eriti mis puudutab Türgi või Hispaania kööki, tuleb tal suurepäraselt välja. Kui kutsutakse, käib ta oma oskusi tasuta isegi Tallinna erateeninduskooli õppuritele ja veganitele jagamas, ehkki Türgi kööki peetakse pigem lihapõhiseks. Muide, veganitele teadmiste jagamist – sest seda teeb Türgis hoopis teisel alal tuntuks saanud inimene – tuleb juuni algul kajastama isegi Türgi CNN!

Eestis pakutavat Türgi kebabi Güzelbey söömas ei käi, sest tema sõnul valmistatakse tõelist kebabi lamba-, mitte veiselihast, ning see peab olema eelnevalt õigesti ette valmistatud.

«Igale asjale on oma aeg,» kostab Güzelbey, kui küsin, kas ta ortopeedi ja kirurgina luid kokku lappida ei tahaks. «Omal ajal sain Gaziantepis kõige enam praktiseeriva arsti tiitli, sest tegin kokku 20 000 operatsiooni. Aga kui käed hakkavad värisema, ei sobi see enam opereerimisega kokku. Olen juba 67-aastane ja see aeg on möödas. Mul on hea meel, et õepoeg on samuti ortopeed, ta sai hariduse USAs, aga tuli Türki tagasi.»

Muud töised kohustused on mees järk-järgult üle andnud oma kahele Türgis elavale lapsele.

Tundub, et eestlased ei taha tööd teha

Esimest korda tuli Asim Güzelbey Eestisse kümme aastat tagasi, kui toonane Türgi suursaadik ta siia külla kutsus. Siis sai ühiselt soetatud ka Kodasoo mõis, mille mees kavatseb mõnusaks majutuskohaks muuta ning seal restorani avada. Ise ta seal äriga tegelema ei hakka, pigem saab temast lihtsalt omanik-ülevaataja.

«See on vana, väga pika ajalooga maja, mida ümbritseb kümme hektarit maad, aga oleme pidevalt kokku puutunud tõsiasjaga, et ei leia sinna tööjõudu,» tõdeb Güzelbey. «Usun, et kui saaksime Türgist tööjõudu tuua, saaksime kõik kolme kuuga valmis, aga Eestis on tööga seotud asju kuidagi raske korraldada. Meil on miljon eurot pangaarvel renoveerimiseks olemas, aga praegu ei saa seda lihtsalt kasutada.»

Güzelbey selgitab ka omaenda näite varal, kui raske on tal isegi väikese maja renoveerimiseks tööjõudu leida. «Mulle on jäänud mulje, et inimesed ei tahagi siin eriti tööd teha,» räägib ta. «Isegi oma maja aia korda saamisega pidin nägema palju vaeva, et kedagi leida. Ütlesin ühele praegusele töölisele, et võtku veel kaks-kolm sõpra kaasa, aga ta ei suuda neid leida! Türgis suhtutakse töösse hoopis teisiti – inimeste leidmisega pole probleemi, inimesed tahavad raha teenida, aga Eestis ma sellist suhtumist veel kohanud pole. Võib-olla on põhjuseks külm kliima? Isegi mu väikese elumaja restaureerimine kestis aasta aega – Türgis tehtaks kõik korda ühe kuuga.»

Veel on teda hämmastama pannud Tallinna Viru tänava alguse pikalt kestnud teeremont, kus kuumaastik ei tahtnud ega tahtnud kaduda. «Kui sel ajal, mil mina Gaziantepi linnapea olin, oleks midagi sellist toimunud, oleks töö eest vastutaja kohe oma kohustustest vabastatud,» kinnitab Güzelbey. Ta on siiralt hämmastunud sellegi üle, kui kaua rajatakse Ülemistel trammitunnelit – Türgis ei kuluks selleks üle 90 päeva. Ka Kopli trammitee nüüdisajastamine ei kestaks tema kodumaal kindlasti samuti üle kolme kuu.

Teab, kuidas arstijärjekorrad kaotada

Güzelbeyl on soovitusi ka Eesti riigimeestele, kellel, nagu talle tundub, pole konkreetset programmi, kuidas meie riiki põllumajanduse, loomakasvatuse või maavarade toel arendada. Ning imestab endise arstina, kui raskesti pääseb siin doktori vastuvõtule. Ta ei mõista, kuidas saab nii olla, et lähed väikese lapsega arsti juurde ja sulle vastatakse, et tule homme?!

«Endine tervise- ja tööminister Urmas Kruuse on mu tuttav, tegin talle koos oma sõpradega briifingu tervise valdkonna teemadel, sest Türgis küll ei pea arstile pääsemiseks järjekorras ootama. Arvestame sealjuures, et riigis elab 80 miljonit inimest, isegi Saksamaalt tullakse Türki modernset arstiabi saama ning praegugi tehakse sellesse suuri investeeringuid.»

Güzelbey jätkab: «Noored eestlased lähevad tööle teistesse riikidesse, aga just nemad muudaksid oma riiki elavamaks. Miks nad lähevad? Teil on uus peaminister, ootan temalt väga palju, ta peab tegelema riigi arenguprogrammiga, sellega, et Eesti edeneks. Võib-olla saaksime ka tervise osas riikidevahelist koostööd teha, ja välismaist investeerijat ei tohiks karta.»

Loksa väike türklaste kogukond

Kui eespool oli juttu, et linnapeana saabus Güzelbey tööle väga varakult, siis varajase ärkamisega on ta ka praegu. Kõigepealt teeb väikese jalutuskäigu, ja vahet pole, milline on ilm või aastaaeg – türklasele tundub, et siin on aasta läbi kena. Siis läheb poodi, teeb süüa, koristab natuke ning loeb midagi. Või siis kirjutab elulooraamatut, milles leiavad eeskätt koha mõtted ja soovitused, millega peab poliitikasse pürgiv inimene arvestama. Mees tunneb tõelist mõnu, kui kustutab tuled juba kella üheksa paiku õhtul – tema endisesse kodulinna ei saabuks rahu ju enne kella kaht öösel.

«See on ideaalne paik eakatele,» kiidab Güzelbey Loksat, ehkki ilmselt tänu laevaremonditehasele on tänavatel üha rohkem ka noori liikvel.

Loksale on Asim Güzelbey eeskujul kolinud viimasel ajal teisigi türklasi, kokku on neid juba kaheksa. «Olen neile lihtsalt kogu aeg Eestit kiitnud ja just täna ostis üks mu sõpradest siia maja,» kinnitab ta. «Lisaks on Loksal kinnisvarahinnad Türgiga võrreldes väga madalad ning enamik mu sõpru ei tule isegi varem siia, et ostetav maja üle vaadata, vaid usaldavad mind ja ostavad siis midagi.»

Güzelbey rõhutab, et tema eeskujul Loksale tulnud türklased on kõik heal järjel inimesed, kes riigilt almust ei palu – teiste hulgas kolm inseneri ja isegi tekstiilitööstur, kes ekspordib kangaid tervesse Euroopasse.

Ta ütleb lõbusalt, et kui türklaste kogukond Loksal piisavalt suureks saab, siis äkki… valivad ta taas linnapeaks! Ning avaldab lootust, et ehk panevad kohalikud türklased kunagi õlad kokku ning siis saab aastaid tühja tondilossina seisva Lahemaa kaubamaja uuele elule äratada. Miks mitte avada selle esimesel korrusel pood ja teisel Türgi restoran!

Täname intervjuud vahendanud tõlki Olga Razuvajevat!

Härra Güzelbey on ka võrratu kokk. / Liis Treimann

ASIM GÜZELBEY TÜRGI TULEVIKUST

Kui vaadata, mis toimub Türgi naaberriikides, siis paljud neist sõdivad, ning on kahju, et Türgi suhted naabritega pole eriti head. Iraaniga on need mõnikord rahulikumad, mõnikord pingelisemad, Süüriaga on ühist piiri 900 kilomeetrit. Iraagiski käib sõda ning Iraagi valitsus on alles üsna noor. Gaziantepis pani ISIS ühel pulmapeol pommi plahvatama, surma sai 57 inimest. Kurdistani Tööpartei tegevuse tõttu hukkub samuti palju inimesi.

Selleks et Türgi elu edeneks, on esimeseks tingimuseks terrori lõpetamine, ning kui see aeg saabub, hakkab ka Türgi majandus kasvama, sest meil on palju tööstust ja kuurorte. Samas ei näe ma suurt vahet, milline linn on ohtlikum, kas Pariis, London või Istanbul.

Kui vaadata hiljuti toimunud presidendivalimiste tulemusi, siis hääled jagunesid peaaegu pooleks – 49 protsenti valijatest ütles president Erdoganile ei, mis näitab, et inimeste meelsus on kahetine; ei saa öelda, et enamik türklasi vaatab kirglikult tema poole. Praegune valitsus suhtub sellesse aga nii, et võit on käes.

Üldistades võib aga öelda, et Türgi tulevik sõltub tema naabritest – millal lõpevad sõjad ja terrorism.

Tagasi üles