Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Limonaadimaks jõuab Euroopa Komisjoni

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Eesti Karastusjookide Tootjate Liit, kuhu kuuluvad kolm suurimat karastusjookide tootjat Eestis, esitas teisipäeva õhtul nn limonaadimaksu pärast kaebuse Euroopa Komisjonile.

Liitu esindava vandeadvokaadi Allar Jõksi sõnul on kavandatav maks vastuolus Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) artiklitega ning seega keelatud riigiabi. «Maksusüsteemi olemuslikke eesmärke ja ülesehitust arvestades ei ole õigustatud maksuvabastuse andmine mitmele tootegrupile, mis maksustatavate karastusjookidega konkureerivad,» põhjendas vandeadvokaat.

Kuivõrd maksu peamine eesmärk peaks olema vähendada suhkru tarbimist ja seega kaitsta rahva tervist, tuleks tema sõnul võrdselt maksustada kõiki tootegruppe, mis selle eesmärgiga seotud on.

Samas nentis Jõks, et kõik need magustatud joogid, mida toodavad kohalikud tootjad eelkõige jaemüügikohtades kohapeal tarbimiseks, on maksust vabastatud. «Samuti toodavad Eesti tootjad palju magustatud piimatooteid, mis on karastusjookidega konkureerivad tooted, ja neile maksu kehtestada ei planeerita,» jätkas vandeadvokaat.

Jõks leidis, et kuigi soovist leida uusi tuluallikaid võib aru saada, ei tohiks seda teha põhimõttel «pärast meid tulgu või veeuputus». Ta on veendunud, et riigikassa täitmine läbimõtlemata maksudega on justkui kiirlaenu võtmine.

Rahandusministeerium teatas, et igaühel on õigus esitada kaebus, kui ta leiab, et tema õigusi on rikutud. «Kaebuse sisuga pole ministeeriumil olnud võimalust tutvuda,» lausus ministeeriumi pressiesindaja Maria Murakas.

Tema sõnul on rahandusministeerium magustatud jookide maksu eelnõu ette valmistanud ning valitsus on selle riigikogule esitanud. «Eelnõu on riigikogu menetluses ja on seadusandja otsustada, kas ja millisel kujul see vastu võtta,» lausus Murakas.

Küll aga lisas ta, et rahandusministeerium valmistab ette riigiabi loa taotlust selleks, et mahlad kavandatavast maksust vabastada. Pressiesindaja sõnul on neil plaan see lähiajal Euroopa Komisjonile esitada.

Karastusjookide Tootjate Liidu juhatuse liikme Nele Normaki sõnul oli Euroopa Komisjoni poole pöördumine liidu liikmete ühine otsus. «Leiame, et maksu kehtestamine üksnes kitsale tootevaldkonnale on ebaõiglane magustatud jookide tootjate suhtes ega täida rahva tervise kaitsmise eesmärki,» lausus ta.

Normak ütles, et maksumuudatus töötati välja kiirustades ja ilma igasuguse täpsema kavata, samuti polnud tehtud mõjuanalüüse.  «Veelgi enam, maksu pole usutavalt rahvalegi selgitatud,» möönis ta. «Faktum&Ariko avaliku arvamuse uuring näitab, et magusamaksu peab piisavalt põhjendatuks vaid iga neljas Eesti inimene.»

Karastusjookide Tootjate Liidu juhatuse liige rõhutas, et kaebuse eesmärk on takistada diskrimineeriva maksu kehtestamist. «See maks loob ebavõrdsed konkurentsieelised teistele suhkrut sisaldavatele toodetele,» ütles ta.

Karastusjookide Tootjate Liidu liikmed on kolm Eesti suurimat karastusjookide tootjat: A. Le Coq AS, Saku Õlletehase AS ja Coca-Cola HBC Eesti AS.

INFOKAST: Mis on suhkrumaks?

Valitsus plaanib kehtestada karastusjookidele astmelise suhkrumaksu vastavalt nende magusainesisaldusele. Maks jääks vahemikku 20–36 senti liitri kohta; riigieelarvesse loodetakse alates järgmisest aastast saada 24 miljonit eurot tulu. Eelnõu järgi maksustatakse suhkru või magusainega magustatud joogid, kus suhkrut leidub rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta.

Pärast maksumuudatust tõuseks 100 milliliitri kohta 5–8 grammi suhkrut sisaldava karastusjoogi hind keskmiselt 35 protsenti ja suurema suhkrusisaldusega joogi maksumus keskmiselt 50 protsenti. Näiteks kaheliitrise koolamaitselise joogi esialgne jaemüügihind 1,59 eurot tõuseks 65 protsenti, 2,63 eurole.

Tagasi üles