Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Filmiarvustus «Puhkuse pantvangid»: Ebaõnnestunud film ebaõnnestunud puhkusest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
  • Lubatakse nalja, ent naermise asemel paneb film sageli tüdinult ohkama.
Kaader filmist. | FOTO: outnow.ch

«Puhkuse pantvangid» («Snatched») võib näida plakatil paljulubav. Peategelasi kehastavad stand-up-koomiku taustaga Amy Schumer ning romantiliste komöödiate veteran Goldie Hawn, kes pole filmirollis üles astunud viimased viisteist (!) aastat. Tuleb tõdeda, et «Puhkuse pantvangid» pole just tugevaim comeback.

Kõik saab alguse Emily (Schumer) vallandamisega. Tagatipuks jätab poiss-sõber (Randall Park) naise maha vaid mõni päev enne romantilist puhkusereisi Ecuadori. Pärast elulist krahhi naaseb masendunud Emily lapsepõlvekoju, kus ootavad ees cat lady tüüpi ema (Hawn) ning memmepojast vend (Ike Barinholtz). Soovist tuju turgutada haarab Emily ohjad enda kätte, võtab ema kaasa ning sõidab Ecuadori päikese alla auru välja laskma.

Emily on klassikaline Ameerika sümbol, kelle käitumismustrid ja veiderdamine peaksid tekitama teatava äratundmismomendi ning inimestele eneseiroonilist nalja pakkuma. Naeruhood jäävad siiski üürikeseks. Vaadata, kuidas Emily selfie-poosis istub ja endast puhkusepilte üles riputab, on kergelt öeldes tüütu. Tõsi, pildistamisega ei jõua Emily just palju tegeleda, sest juba puhkuse alguses langevad tema ja ta ema Linda inimröövi ohvriks ning peavad rinda pistma karmide kurjategijatega.

Hotelli piiretest väljaspool on vaata et iga filmis üles astuv Lõuna-Ameerika asukas asetatud kurjategija rolli. Kohalikule metsikusele vastandub Põhja-Ameerika oma salateenistuste, vaprate naiste ja heroiliste sõjameestega. Mida sügavamale Amazonase džunglisse naised jõuavad, seda grotesksemaks muutuvad naljad. Ühel hetkel jõuab film isegi faasi, kus naljakas peaks olema kohalik külaarst, kes tõmbab Emily suust välja mitme meetri pikkust paelussi.

Emily on klassikaline Ameerika sümbol, kelle käitumismustrid ja veiderdamine peaksid tekitama teatava äratundmismomendi ning inimestele eneseiroonilist nalja pakkuma. Naeruhood jäävad siiski üürikeseks.

Võttes arvesse Jonathan Levine’i loomingut, pole see muidugi üllatav. Varem on Levine omavahel sidunud ka komöödia ja õudusfilmi elemente. Võrreldes režissööri edukaima filmiga «50/50», mis on siiras ja südamlik komöödia vähihaigest noormehest, mõjub «Puhkuse pantvangid» siiski tõelise tagasikäiguna. Lubatakse nalja, ent naermise asemel paneb film sageli tüdinult ohkama. Tahaks loota, et suu tõmbub paaril korral muigele siiski igaühel. Roppude ja tragikomöödialike naljade armastajaile võib linateos aga ehk meeltmöödagi olla.

Idee poolest peaks «Puhkuse pantvangide» näol olema tegu tõelise girl-power-hitiga. Seda enam, et stsenarist on Katie Dippold, kelle sulest ilmus ka «Tondipüüdjate» («Ghostbusters») remake, kus erinevalt 1984. aasta versioonist ajavad tonte taga naised. Vaatamata sellele, et Emily ja Linda näitavad üles vaprust ja südikust, jäävad girl-power-emotsioonid siiski kaugele. Abi ei ole ka ema-tütre suhtele rõhumisest. USAs emadepäeva nädalavahetusel esilinastunud «Puhkuse pantvangid» võib küll toonitada lähedaste inimeste olulisust meie elus, ent üksikutest siirushetkedest jääb väheks, et filmi päästa. Ehk oleks linateosel rohkem potentsiaali, kui osa tragikomöödialikust huumorist asendatuks siira ja hingemineva ema-tütre suhte kujutamisega. Praegusel juhul jääb toimuv pinnapealseks.

Nii mõjubki «Puhkuse pantvangid» komöödia ja action-filmi ebaõnnestunud kombinatsioonina, mille kohta on keeruline midagi kiitvat kosta. Võimalik, et film on loodud suure entusiasmi ja optimismiga, ent välja on kukkunud komöödia, mis ei ole just kuigi sisukas ega naljakas.

«Puhkuse pantvangid»

USA 2017

Režissöör Jonathan Levine

Osades Amy Schumer, Goldie Hawn jt

Kinodes alates 19. maist

Tagasi üles