Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Opositsioon grillis Simsonit raudtee pärast

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Öine istung Riigikogus kolmapäeval. | FOTO: Liis Treimann

Eile öö läbi kestnud riigikogu maratonistungil läbis esimese lugemise Rail Balticu ratifitseerimise seaduse eelnõu, majandus- ja taristuminister Kadri Simson (KE) kaitses projekti nii EKRE kui ka Vabaerakonna kriitiliste märkuste vastu. Opositsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, see aga ei õnnestunud.

Eelnõu läks arutamisele natukene enne kella kolme öösel, pärast seda, kui juba tunde kõnepuldis seisnud ja valitsuse uut eelarvestrateegiat vihaste rünnakute eest kaitsnud rahandusminister Sven Sester (IRL) andis sõnajärje üle Simsonile. Reformierakondlased olid selleks ajaks juba protesti märgiks saalist lahkunud.

Järgnenud küsimuste käigus tuli Rail Balticu kohta kriitikat väga erinevatest suundadest. Kui vabaerakondlased olid projekti suhtes pigem skeptilisel ja kõhkleval seisukohal, siis EKRE oli oma arvamustes palju ründavam.

Mart Helme tundis huvi, kust plaanitakse võtta 3000 inimest, et täita töökohad Rail Balticu ehitamiseks, arvestades, et Eestis on tööjõupuudus, sest kalevipojad on läinud parematele jahimaadele. Helme uuris, kas ehituseks tuuakse sisse võõrtööjõud, kes siia ka elama jääks.

Simson nimetas Helme viimast küsimust sisserändajatega hirmutamiseks, tuues välja piirarvud, ning lisas, et Rail Balticuga püütakse just kalevipoegi tagasi tuua.

Martin Helme kritiseeris teravalt audiitorfirma Ernst & Young analüüsi ning nimetas Rail Balticut kaardimajaks, mis kukub kokku, kui uurimise numbreid täpsemalt vaadata.

«Seal on linnadevahelised kilomeetrid paigast ära. Ja näiteks on seal ka kirjas tabelis 82, et sõiduautode ja rongide [saaste] emissioonid on mõlemal null. No kui rongid sõidavad elektriga, siis on see võimalik. Või on siis teie arvates meil juba Rail Balticu käimatõmbamise ajal olemas elektriautod, nii et nende emissioon on null?»

EKRE fraktsiooni esindaja Uno Kaskpeit tundis muret aga Eesti põtrade heaolu üle. «Poola raudtee esindaja seletas Riia konverentsil, et rongikiirus 160 km/h on nende põtradele ohtlik ning kohalike inimeste vastuseis on ka suur. Seega nad eelistavad Leedu-Poola piiril raudteed kiirusega 140 km/h. Kas meie põdrad on targemad ja kas meie kohalike inimeste vastuseis on vähem oluline kui Poolas?»

Värvikaid kommentaare tuli EKRE-lt veelgi. «No ei ole veenvad teie selgitused, ei ole. See tasuvusanalüüs apelleerib Vene kaupadele, Soome transiidile. Selge see, et Vene kaupa ei tule muidu, kui me ei liitu SRÜga. See poliitiline otsus on Venemaal juba ammu tehtud. Ja Soome kaupa ei tule ka. Rekad sõidavad aga sellepärast, et see on oluliselt odavam kui rongiga sõita,» ütles Henn Põlluaas.

Simson pidas vajalikuks mainida, et EKRE fraktsiooni esindajad ei tegele vist tema kuulamisega ja muudkui itsitavad nurgas. See ei läinud aga väga hästi peale Jaak Madissonile, kes arvas, et ehk on nende itsitamine põhjendatud minister Simsoni vastustest ja viimane võiks jätta asjakohatud märkused endale.

Lõpuks pandi eelnõu hääletusele, sest EKRE ja Vabaerakonna fraktsioon tahtsid selle tagasi lükata. Esimene lugemine läks aga siiski läbi, sest tagasilükkamise ettepaneku poolt oli 14 ja vastu 47 rahvasaadikut. Muudatusettepaneku tähtajaks määrati 31. mai.

FAKTIKAST

Minister Simsonile esitatud küsimused

Kuidas mõjub taristu loomine ja rongide kiirus keskkonnale?

Kuidas saab asjaga seotuks Soome?

Kas Soome kaup hakkab üldse Rail Balticul liikuma?

Kas Rail Balticu projekt saab järgneval ELi rahastusperioodil lubatud toetuse?

Kes hakkab taristut hooldama ja üleval pidama?

Kas kaubaliiklus kolib maanteedelt rööbastele või mitte?

Allikas: PM

Tagasi üles