Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Riik tahab Haapsalu raudteetammi ettevõtjatelt tagasi osta

14
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Praegu lookleb läinud sajandi algul rajatud raudteetammil kergliiklustee – riigi ootuste kohaselt on siin, Turbas, juba järgmisel aastal üle pika aja taas liiprid ja rööpad. Pilt on tehtud teisipäeval. | FOTO: Eero Vabamägi
Koit Uus | FOTO: Merilin Kaustel-Lehemets
FOTO: Alari Paluots

Eesti Raudtee lõpetas 1995. aastal reisirongiliikluse Haapsalu ja Riisipere vahel ning raudtee müüdi koos tammiga maha, nüüd aga peaks riigi raudteefirma selle majandus- ja taristuministri hinnangul tagasi ostma.

1990. aastad olid segane aeg ning sestap on nüüd segased lood Riisipere ja Haapsalu vahelise raudteetammiga, mis on õnneks tänini säilinud. Kuna riik tahtis raudtee kaelast ära saada, erastati see koos tammiga 1997. aastal Aarne Taalile. Ettevõtja vedas mõnda aega kaupa ning võttis siis liiprid ja rööpad üles. Nüüdki kuulub raudteetamm Taalile, aga selle all on suuresti reformimata riigimaa. Ometi kuulub ka tammialune maa osaliselt samale mehele.

Ehkki Taal on endiselt raudteetammi ja osaliselt ka selle all oleva maa omanik, kuulub kontroll vara üle hoopis tunamullu raudtee taastamiseks loodud erafirmale Lääne Raudtee, mille omanikud on Haapsalu juurtega ettevõtjad Koit Uus ja Veiko Tišler.

«Meil on 15-aastane leping, millega Taal andis meile kõik õigused raudteega opereerimiseks, kaasa arvatud selle müümiseks,» selgitas Uus.

Riik eraldas äsja kaheksa miljonit eurot selleks, et veel tuleval aastal taastada Riisipere ja Turba aleviku vaheline rongiühendus. Selle summa sees on majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni sõnul ka raudteetammi riigile tagasi ostmine.

Ministri kinnitusel oleks mõistlik taastada raudteeühendus Haapsaluga kahes etapis – esimene on 6,3-kilomeetrine Riisipere-Turba lõik, ent Haapsaluni jääb sealt veel 46,6 kilomeetrit.

«See rahastamisotsus peaks tulema pärast 2019. aasta riigikogu valimisi,» lausus Simson. «Olen kohtunud nii Eesti Raudtee kui ka Elroni esindajatega ja kõige mõistlikum on teha elektriraudtee. Siis saab kasutada samu elektrironge, mis sõidavad praegu 12 korda päevas Tallinnast Riisipereni.»

N-ö vanal raudteel sõitsid Riisipere ja Haapsalu vahel diiselrongid.

Simsoni sõnul on oluline, et maavalitsused vormistaks raudteetammialuse reformimata maa kõigepealt riigi omandisse. «Pärast seda annaks maavalitsused selle üle ministeeriumile,» selgitas minister. «Siis seatakse hoonestusõigus Eesti Raudtee kasuks, aga eelduseks on see, et riigiettevõte peaks läbirääkimisi raudteetammi eraomanikuga selle omandamiseks. Mul ei ole ka erilisi kõhklusi, et sellised läbirääkimised saavad teoks, sest omanik on andnud korduvalt teada soovist võõrandada raudtee muldkeha riigile või Eesti Raudteele.»

Seda on Taal tõepoolest kinnitanud, sama lubab ka Lääne Raudtee.

«Kõige mõistlikum on ikkagi see, et Riisipere-Haapsalu raudtee ei ole mingi eraldiseisev jupp, vaid osa Eesti Raudtee taristust,» lisas Simson. «Leian, et raudteed ei ole mõistlik teha eraomandis olevale rajatisele.»

Niisiis soovib majandus- ja taristuminister, et raudtee ei päädiks Turbas, vaid jõuaks Haapsaluni ja ideaaljuhul ka Rohukülani läänerannikul, kust hiidlased saaksid edasi praamile jalutada. Hiiumaal on elanikke 8000 inimese ringis.

Mida ütleb Simson neile kriitikutele, kelle hinnangul on raudtee taastamine läbi hõredalt asustatud Läänemaa selle 10 000 elanikuga keskuseni täielik hullumeelsus ja raha põletamine?

«Tegelikult on Haapsalul täiesti arvestatav tagamaa,» lausus ta. «Projekti sotsiaalmajandusliku tasuvuse tagamiseks on piisavalt reisijaid, kes võiks valida liikumiseks raudtee. Esimene etapp Turbani on seniste analüüside kinnitusel kõige selgemalt tasuv – Elronilt on ka kinnitus, et see ei too kohe vajadust soetada lisaveeremit.»

Turba alevikus elab 900 inimese ringis, lisaks suitsevad korstnad ümbruskonna külades.

Simsoni sõnul käibki vaidlus selle üle, kas ühistransport peaks olema kättesaadav ainult tihedalt asustatud linnades või ka paikades, kus on vähe inimesi. «Esindan arvamust, et ka väljaspool Harjumaad elavatele inimestele on vaja tagada kvaliteetne ühistransport ja raudtee on kõige keskkonnasäästlikum,» rääkis ta.

Firma raudtee taastamiseks

Uus ja Tišler lõid tunamullu ASi Lääne Raudtee selleks, et vajadusel raudtee Riisiperest Haapsaluni ise välja ehitada, juhul kui riik seda ei tee. Omajagu ettevalmistusi on praeguseks tehtud.

Ettevõtte nõukogu esimehe Uusi sõnul on pangad valmis projekti rahastama, aga selle eelduseks on leping majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Riik peaks seejärel maksma Elronile igal aastal näiteks Riisipere-Turba lõigul ligikaudu 0,5–0,6 miljonit eurot lisadotatsiooni, mis maanduks omakorda raudtee valmis ehitanud ettevõtjate ja neid rahastanud pankade taskusse. Nüüd aga eelistab riik enne maa ära osta.

Läinud sajandi algul valminud raudteetamm on rajatud Uusi kinnitusel tsaariajale iseloomuliku põhjalikkusega ning sobib rööbaste-liiprite ja rongide kandmiseks senini – niisiis maksab raudtee ehitus tammi võrra vähem.

Taal ja tema kaasmõtlejad on teinud riigikogus muljet avaldavat tööd – Haapsalu raudtee toetusrühmas on pooled rahvasaadikud.

«Aga seni läks ikka nii, et kui seda vajaminevat summat oli vaja võrrelda õpetajate palgaga, selgus, et ei saa – ei kannatanud konkurentsi välja,» lausus ta. Nii hakkasidki ettevõtjad toimetama, et raudtee ise taastada. «See suutäis tundus algul liiga suur. Meid lollitati ka nn tõrjehindadega – ütled igaks juhuks suurema ehitusmaksumuse, siis võib-olla kaovad ära.»

Lääne Raudtee pidi niisiis tegema Riisipere-Haapsalu raudtee alul vähemasti Turbani ise valmis, ent selleks oli vaja pikaajalist lepingut, et Elron hakkab taristul ka oma rongidega sõitma.

«Küsisime 20 aastat, nemad pakkusid viis aastat,» lausus Uus. «Elron on veendunud, et Haapsalu liin oleks korraliku täituvusega.»

Riik saab välja osta

Vahepeal sattusid Lääne Raudtee esindajad Uusi kinnitusel surve alla ka väite tõttu, nagu tahaksid nad teha leedot (viide ettevõtja Vjatšeslav Leedole – N. N.). Poliitikud pelgasid, et eraettevõtjad hakkavad riigilt raudtee kasutamise eest järjest suuremaid summasid nõudma.

«Seepärast ongi alates esimesest päevast meie kõigis ettepanekutes kirjas punkt, et riik võib meid iga hetk raudteeprojektist välja osta ja seda ette kokkulepitud hinnametoodika alusel,» selgitas Lääne Raudtee nõukogu esimees.

Uusi sõnul arutletakse praegu selle üle, kuidas kasutada riigi eraldatud kaheksat miljonit eurot omalaadse seemnekartulina, mille abil sikutada raudteed Haapsalule lähemalegi kui pelgalt Turbani. «Loodame läbi rääkida Eesti Raudteega selle üle, kuidas seda koos lahendada,» lausus ta.

Uus ei soovinud täpsustada, mida ta silmas peab. «Selle kaheksa miljoni euroga on võimalik päris palju ära teha,» lausus ta vaid. Siiski lisas ettevõtja, et seniste optimistlike arvestuste kohaselt maksaks raudtee rajamine Turbast Haapsallu 40 miljoni euro ringis.

Uusi sõnul oleks vaja raudtee võimalusel taastada enne Rail Balticu ehituse algust 2020. aastal. «Võib arvata, et Rail Baltic lööb raudtee-ehituse hinnad üles,» selgitas ta.

Sotsiaalmajanduslik õiglus

Teisalt võiks Haapsalu raudtee olla Uusi ootuse kohaselt nn referentsiks raudtee-ehitajatele, kes soovivad ehitada ka Rail Balticut. «Praegu oleks päris soodne võimalus see kiiresti ära teha,» märkis ärimees.

Uusi kinnitusel on tema ja tema kaasamõtlejad algusest peale teadnud, et raudteetransport on kallis avalik hüve. «Aga see ei saa olla Haapsalu jaoks kallim kui mujal Eestis,» ütles Uus. «Kui noor pere mõtleb, et koliks Tallinnast välja, siis Euroopas võib sellist suurlinnadest minema kolimist märgata, aga meil Eestis on küsimus, miks nad peaks valima sellise elukoha, kus puudub ainsana maismaa maakondadest raudteeühendus? See ei ole õiglane!»

Tema sõnul näitasid uuringud, et Haapsalu raudtee on sotsiaalmajanduslikult tasuv – see tähendab, et mõistagi ei too raudtee otsest rahalist kasu, küll aga märksa laiemat kasu piirkonna arengule. «Sotsiaalmajanduslikust tasuvusest kõneldakse nüüd ka Rail Balticu puhul – taristuprojekt ei pea tootma kasumit, vaid tooma kasu, mis on hoopis laiem mõiste,» lausus ta.

Niisiis rõhutas Uus, et praegu tulevad kõne alla kõik variandid – nii see, et riik ostab eraettevõtjad projektist välja, kui ka raudtee ühine ehitamine koos Eesti Raudteega. «Me ei kisu tekki enda peale, vaid rongi Haapsalu poole,» teatas ta.

Kui raudtee valmib, saab Tallinnast Haapsallu rongiga ühe tunniga. Praegu sõidab buss poolteist tundi.

Tagasi üles