Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Esikülg 19. mai

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Reede, 19. mai 2017

Nr 115 (8016)

Tamm olemas

Riik tahab taastada Riisipere-Turba raudtee ja osta ärimehed raudteeprojektist välja.

Eesti lk 8–9

Luubi all

Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium algatas eriuurimise, et jõuda selgusele Donald Trumpi valimiskampaania väidetavates seostes Venemaaga.

Välismaa lk 14–15

Portugali ralli

Tänase publikukatsega algab Ott Tänakul kolmekuuline periood, kus tal on hea võimalus saavutada karjääri esimene etapivõit.

Sport lk 24–25

Tänasest avatud

Balti jaama turu suurimad tõmbenumbrid on 1000-ruutmeetrine liha- ja piimasaal ning 400-ruutmeetrine kalasaal, kus põhirõhk kodumaisel toodangul.

Mis toimub lk 28–29

Tsitaat

Saksa Välispoliitika Ühingu (DGAP) asedirektor Christian Mölling:

Me oleme riik, kes reageerib raharaiskamisele kaitsesektoris väga allergiliselt.

Välismaa lk 16–17

Suletud inforuum

Elu teises Eestis

Paljud eestlased ei tea, mis toimub venelaste hulgas ning mida nad mõtlevad ja keda austavad. Eksisteeriks justkui mingi teine Eesti, mille olemasolu ja keerulisus ei jõua kogu ühiskonnale pärale, kirjutab arvamusportaali toimetaja Georgi Beltadze.

Lk 2

Kaks tagumikku

Parteisoo on põhjatu

Kui kaua veel paneb partokraatia kodanike kannatust proovile? Nii küsib europarlamendi saadik Indrek Tarand. Vastuse saame sügisestel kohalikel valimistel, kus kodanikud võiksid riigikogu liikmetele hääle andmisest keelduda.

Lk 18

Keeleoskus

Pidev riid riigikeelega

Paljude vene inimeste umbkeelsusega ei anna enam midagi teha, Eesti ongi de facto kakskeelne riik, märgib kolumnist Ivan Makarov. Õnneks leidub vene noorte hulgas aina rohkem neid, kes räägivad eesti keelt mõnuga.

Lk 19

FB

Raekoja platsil taaselustus 1950. aasta

Tallinna Raekoja platsil toimus eile filmi «Seltsimees laps» eelviimane võttepäev. «Purgis!» nagu filmitegijad ütlevad. Filmi sündmustes 1950. aasta maisse paigutuv võte oli üks filmi keerulisematest: osales ligi sada ajastukohases kostüümis statisti, vanad bussid, autod ning suurim bluescreen ehk hiiglaslik sinine ekraan, mida Eestis seni filmivõtetel kasutatud.

Leelo Tungla raamatutel «Seltsimees laps» ning «Samet ja saepuru» põhinev film esilinastub 2018. aastal, mil tähistatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Režissöör on Moonika Siimets, operaator Rein Kotov, kunstnik Jaagup Roomet ja produtsent Riina Sildos. Osades Helena Maria Reisner, Tambet Tuisk, Liina Vahtrik, Juhan Ulfsak, Lembit Peterson, Maria Klenskaja, Argo Aadli, Indrek Taalmaa, Eva Koldits jt. PM

Käiguvariante jagub. Kaks suuremat erakonda peavad otsustama, kas neil oleks mõttekas Toompeal liitlasi vahetada või üheskoos jõujooned ringi mängida.

Oravatel parimad vigurid

Jätkuv segadus väikseima toetusega parlamendiparteis Isamaa ja Res Publica Liidus (IRL) annab Reformierakonnale taas võimaluse poliitmänge mängida ning õhus on vanade sõprade Keskerakonna ja Reformierakonna liit, mis viimati toimis üle kümne aasta tagasi.

Leidub arvukalt võimalusi, kuidas Toompeal esindatud erakonnad saaksid kahekesi, kolmekesi või neljakesi uue enamusvalitsuse luua. Keskerakond on äärmiselt huvitatud peaministri portfelli enda käes hoidmisest, Reformierakond aga selle tagasivõitmisest.

Juhtkiri lk 2, Eesti lk 6–7

Tagasi üles