Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Reservid sulavad kui lumi

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Andrus Ansip Tallinnas | FOTO: Aivar Pau

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja Eesti endise peaministri Andrus Ansipi sõnul on valitsuse maksumuudatuste plaanid tekitanud olukorra, et Eesti ei näe enam Euroopa tasandil hea välja. Koalitsioonivahetust ta praegu aga mõistlikuks ei pea.

«Tavaliselt ütlen, et Eesti paistab hea välja, aga kui peaksin ennast asetama potentsiaalse investori rolli – või ka Euroopa Komisjoni asepresidendi rollis olles –, ei saa ma enam väita, et kõik asjad on hästi,» ütles eile Tallinnas viibinud Andrus Ansip.

«Mida me Eesti majanduse kohta teame? Teame, et palgad kasvavad kiiresti: kuus-seitse protsenti. Samas tööhõive on läbi aegade kõige kõrgemal tasemel – aastal 2016 oli see 20–64-aastase elanike seas 76,3 protsenti. Möödunud aasta neljanda kvartali majanduskasv võrreldes kolmandaga oli Euroopa kõige kiirem,» märkis Ansip.

«Nüüd näeme, et korraga on Eestis hakatud hoogsalt varem kogutud reserve kulutama, tehakse plaane ka laenude võtmiseks – pööramata vähimatki tähelepanu sellele, mida Eesti Pank ja eelarvenõukogu ehk teadlased ütlevad,» jätkas ta.

Ansipi hinnangul on ärikeskkond Eestis kuidagi üleöö väga kiiresti muutunud ettearvatavast ettearvamatuks. «Astmelist tulumaksu kohtab enamikus Euroopa riikides, aga et see kehtestatakse üleöö sisuliselt 500 maksuastme peale, on uudis.»

Kui Ansip peaministri ametist lahkus, siis oli valitsuse reservides 1,217 miljardit eurot. «Aastaks 2020 on [kui praegune valitsus jätkab samal kursil] kulutatud 745 miljonit,» jätkas Ansip. «Reservis oli 6,2 protsenti SKTst, praegu on 4,3 protsenti ja aastaks 2020 2,1 protsenti SKTst. Seda raha kulutatakse headel aegadel. Selle raha panid töökad Eesti inimesed reservidesse siis, kui oli majandusbuum: 2005–2007.»

«Me ei pidanud mõistlikuks neid reserve ära kulutada ka siis, kui seisime silmitsi ülemaailmse majanduskriisiga. Nüüd, kui Eestis pole mitte mingisugust kriisi, hakatakse äkki neid reserve kulutama! Võetakse laenu! Kuus maksumuudatust – mis majanduskeskkonna ettearvatavusest me enam investorite vaates rääkida saame.»

«Minu sügava veendumuse järgi: asjad ei ole enam hästi, asjad ei liigu õiges suunas. Lisaks on ülimalt suur tõenäosus, et Eesti saab aastal 2021 Euroopa Liidu eelarvest oluliselt vähem raha kui praegu. Olgu see miljard või kaks, aga saab vähem. Kulutuste taset ei tohiks kõrgeks ajada ja siis seista silmitsi faktiga, et tulusid ei ole.»

Ansip märkis, et valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon on praegu planeeritud suurimasse miinusesse pärast 1999. aasta Vene kriisi ja 2008.–2009. aasta finantskriisi.

«Kui nüüd väidetakse, et tehakse läbi aegade suurimaid investeeringuid, siis ka see on vale. Kui vaadata valitsussektori investeeringuid protsendina SKTst, siis aastal 2007 oli see 6,6 protsenti, 2008 – 6,2 protsenti, 2015 – 5,37 protsenti, 2016 – 4,7 protsenti, 2017 – 5,1 protsenti, 2018 – 5,35. No 6,2 on ikka märksa suurem kui 5,35,» sõnas Ansip.

Mis puutub praeguse koalitsioonierakonna IRLi uue esimehe Helir-Valdor Seederi seisukohtadesse maksuküsimustes, siis need on Ansipi hinnangul mõistuspärased ja sümpaatsed. Samas valitsuse vahetamise otstarbekusse ta praegu ei usu.

«Ma ei usu, et pelgalt koalitsioonide vahetus võiks midagi muuta, ilma et oleks eelnenud debatt avalikkuses. Enne peaks selge olema, miks vahetada koalitsiooni,» lisas ta. «Tegemist on sügavama asjaga kui erakondade või inimeste vaheline intriig.»

Keskerakonna juhatuse liikme Enn Eesmaa arvates vähendavad aga hoopis Euroopa Komisjoni asepresidendi sõnad välisinvestorite huvi Eesti vastu.

Eesmaa sõnul peaks niivõrd kõrgel kohal olev Ansip hoiduma sisepoliitilistest küsimustest, sest tema sõnavõtud võivad tugevalt mõjutada ka seda, kuidas välisinvestorid Eestisse suhtuvad.

«Selle asemel et hirmutada, peaks asepresident olema heas mõttes Eesti saadik välismaal, kes toob, mitte ei vii investeeringuid ja usaldust meie riigilt,» sõnas Eesmaa.

Asespiikri sõnul on endine Reformierakonna esimees läinud kahetsusväärselt vastupidist rada ning abistab valimiste eel oma koduerakonda, mõtlemata poliitilisest heitlusest kaugemale.

Tagasi üles