Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mehed, kes kuulavad kaableid

8
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
  • Kaablil ja kaablil on vahe.
  • Kas on tõsi, et audiokaabli omadused muutuvad kasutades?
Kaablifirma Chord tegevjuht Alan Gibb laiutab käsi: me ise ka ei tea päris täpselt, mis muudatused kaablis kasutades toimuvad, aga sa ju ise kuulsid! | FOTO: Hendrik Alla

Kas meetrine jupp helikaablit, mis maksab üle 5000 euro, on oma hinda väärt? Skeptiline Postimehe ajakirjanik reisis Inglismaale, et oma kõrvaga kuulata.

Kunagi ammu heitis jumal Dionysos, veinipruulimise leiutaja, päikesejumalale Apollole duellikinda. Dionysos väitis, et tema paanivile suudab teha kaunimat muusikat kui Apollo oma kuldse lüüraga. Vahekohtunikuks otsustati mingil põhjusel kutsuda Früügia kuningas Midas. Pole täpselt teada, mis põhjusel, aga Midas kuulutas võitjaks Dionysose tutu-lutu, mitte Apollo taevalikud lüürahelid.

Apollo solvus profaani otsuse peale oma jumaliku hinge põhjani. «Ma näen, et sul on liiga väikesed kõrvad, et tõelist muusikat hinnata,» ütles ta Midasele. «Olgu sul nüüdsest mõistusega sobivad kõrvad!» Ja kuningas Midasele kasvasidki eeslikõrvad.

Olen korduvalt kuulnud jutte, kui palju mõjutab kaablivalik kodustereo- või kinosüsteemi heliedastuskvaliteeti, aga alati arvanud, et küllap just mina olengi see eeslikõrvadega kuningas Midas. Olin nõus teoreetiliselt tunnistama, et kuskil niisugune helikvaliteedi muutus tõesti eksisteerib, aga mu poole sajandi vanused kõrvad treenimata ja paari tuhande eurone stereosüsteem midagi niisugust tajuda ei võimalda. Isiklik kogemus Inglise audiokaableid valmistavas firmas Chord näitas, et miski ei ole tõest kaugemal.

Audiotehnika kriitilise kuulamise juures on üks nipp, mis mulle kaablivahetuse juures kõrva jäi.

Kaablid, olgu need siis toitekaablid, heliseadmete omavaheliseks ühendamiseks mõeldud signaalikaablid või lõppvõimendist väljuvad kõlarikaablid, on vist kõige alahinnatum osa koduses helisüsteemis. Kui on soov oma kodust muusikasüsteemi paremaks muuta, annab kõige suurema efekti enamasti kõlarite vahetamine paremate vastu. Teiseks – ja see on ka väga oluline – tuleb heliallikat parandada. Mp3-failide asemel kuulake CDd, FLACi või WAVi, Spotify asemel kõrgema kvaliteediga Tidalit.

Aga kaablid, mida mööda helisignaal komponentide vahel liigub, on enamasti silma alt ära ning koguvad tolmu. Pahatihti on tegu samade juhtmetega, mis võimendi või CD-pleieriga omal ajal kaasa saadi ning mille kohta audioentusiast ütleks põlastavalt «Hiina nöör».

Kuulamistest Salisburys (Lõuna-Inglismaal on üldse palju hi-fi-firmasid) audiokaablite tootmisele pühendunud firmas nägi välja nii: kuulati ühte ja sama helipala minut-poolteist, siis vahetati kaabel ära, kuulati sama pala uuesti ning vahetati muljeid, kas ja mis muutus ning kuhupoole. Chordi kuulamisruum on võrreldes nii mõnegi teisega, kus siinkirjutajal on hiljuti olnud võimalus viibida, tagasihoidlikult sisustatud. Vanema põlve Sony CD-mängija, Naim Audio digitaal-analoog-muundur (DAC) ja võimendid ning Neati Acousticsi kõlarid. Küllap on mõnelgi lugejal endal kodus samaväärne süsteem.

See sisseseade oli sobiv tõestamiseks, et kaablil ja kaablil on vahe. Alustasime kuulamist Chordi odavaimast kaablist, mis maksab 30 euro ringis ning viib digisignaali DACi, kus sellest tehakse analoogsignaal. Nullid ja ühed, eks, mis siin saab erilist olla, peaasi, et kaabel elektrit juhib. Selgus, et kolides kallimale kaablile, mille hind ületab juba 100 eurot, oli vahe täiesti olemas ning selgelt kuuldav. Heli läks avaramaks ja kuidagi musikaalsemaks. Õhtu naelaks sai Chord Musicu nimeline pöidlajämedune kaablivorst, mille meeter maksab koos pistikutega üle 5000 euro. Päriselt ka.

Audiotehnika kriitilise kuulamise juures on üks nipp, mis mulle kaablivahetuse juures kõrva jäi. Kui vahetad komponendi parema vastu, kuuled muutust. Aga alles siis, kui lähed tagasi algse, madalama kvaliteedi juurde, saavad su kõrvad aru, millest nad varem on ilma jäänud.

Nii vahetasime neid kaableid edasi ja tagasi ning kuulasime samu muusikapalasid mitu head tundi. Mitte ainult digikaableid, vaid ka analoogkaableid ja kõlarikaableid. Muutusi, mida kõrv kuulis, on raske kirjeldada. Mõnigi kord läksid kuulajate arvamused lahku: ühele meeldis üks, teisel teine. Näitleks tehnikaportaali Geenius vastutav väljaandja ja audioentusiast Henrik Roonemaa kommenteeris üht kaablivahetust: «Detaile on nüüd muusikas vähem, aga kõlab pehmemalt ja kõrvasõbralikumalt.» Midagi võidad, midagi kaotad.

Kas sellel nähtusel ja nähtusega kaasneval hinnal on ka oma füüsikaline põhjendus? «Iga kaabel on põhimõtteliselt antenn,» selgitas Chordi tegevjuht Alan Gibb. «Peale kasuliku info tekitavad meid pidevalt ümbritsevad raadiolained kaablites täiendavaid kõrgsageduslikke elektromagnetvõnkumisi.»

Alkeemikute tarkused: nii tehakse vasest kulda. Jupike Chord Music kaablit maksab rohkem kui mõne mehe auto. / Chord

Tänapäeval on elektromagnetiline saastatus palju hullem probleem kui kunagi 1960.–1970. aastatel, mil kuulus Briti Hi Fi tööstus alguse sai. Mobiiltelefonid, wifiruuterid ja teised sellised seadmed kiirgavad pidevalt igasugust kõrgsageduslikku jama, mis jõuab kaabli kaudu võimendisse, ja võimendi teeb siis seda, mis on tema töö – võimendab. (Selle koha peal, kuidas gigahertsi kanti jäävad sagedused, mida kõlar ei edasta ega inimene kuule, mõjutavad siiski üldist tulemust, läks minu koolifüüsika katki. Aga ma kuulsin nende väidete tõestust oma kõrvaga.)

Niisiis tõstavad kaabli hinda näiteks varjestus, pistikute konstruktsioon ja ühendusviis ning lõpuks tooraineks oleva vasktraadi enda kvaliteet. Vask peab olema väga puhas, näiteks rauajäljed muudavad helikvaliteeti tunduvalt. Samuti olgu traadi pind võimalikult sile. Sellest kõigest sain ma veel aru.

Müstiliseks läks jutt siis, kui hakati rääkima, et kaablitel on ka suund. Jah, te saite õigesti aru. On täiesti kuuldav vahe, kas kaabel on heliallikast võimendisse pistetud nii- või naapidi. Tegelikult on vähegi korralikele kaablitele märgitud peale isegi nooled, mispidi neid ühendama peaks. Kui nooli pole, näitab signaali suunda kiri kaabli kestal. Iga kord, kui toorkaablirull Chordi saabub, viiakse läbi kuulamistest: kumba pidi see siis jookseb? Vähemalt kaks inimest peavad ühel nõul olema. Samasugune katse viidi läbi ka minuga. DACist võimendisse mineval kaablipaaril polnud mingusuguseid märgiseid, mis oleks võinud saata mu ajule signaali, kumba heli peaksin meeldivamaks pidama. Ometi kõlas sama kaabel üht pidi plekiselt ja klaustrofoobselt, teist pidi aga märgatavalt avaramalt, soojemalt ning musikaalsemalt.

Niisuguseid muudatusi on väga raske objektiivselt mõõta ning eksisteerib valjuhäälne hard core kogukond, kes ütleb, et mida ei saa mõõta, seda pole olemas. Liituksin nendega hea meelega, aga usun nüüd oma kõrvu rohkem. Üks võimalik seletus on järgmine: kuumast metallikämbust traati tõmmates see aegamisi jahtub ning jahtumisel moodustuvate metallikristallide omadused võivad just niimoodi elektrijuhtivust muuta, et see mõjutab kõlaritest kostvat heli.

Viimaks otsin vastust kõige mõistatuslikumale müüdile. Kas on tõsi, et audiokaabli omadused muutuvad kasutades, st kas kaableid saab sisse mängida, nagu näiteks kõlareid ja kõrvaklappe? Selleks otsitakse välja kaabel, mis on Chordi katseruumis vähemalt sada tundi mänginud, ning tuuakse laost täpselt samasugune, ainult tuttuus. Ja taas pidin tunnistama, et kahel kaablil oli vahe. Tõsi, õhkõrn ja ma ei osanud öelda, kumb neist mulle rohkem meeldis, aga see oli nii. Füüsikalise seletuse nähtuse kohta jääb Gibb võlgu, laiutab käsi ja ütleb: «Me tõesti ei tea täpselt, miks, aga nii see on. Ise kuulsid.»

Kui see jutt oli teile uudiseks, siis pole teil suure tõenäosusega ka erilist aimu, millised kaablid teie audiosüsteemi ühendavad. Täiesti huvi pärast võiksite proovida, kas tõesti teeb paarikümneeurone, aga korralik kaablijupp suvalise «Hiina nööri» asemel paremat heli. Ja kui te ei kuulegi vahet, saab sealt tagant lõpuks tolm pühitud. Asi seegi.

Kuidas kuningas Midase lugu lõppes? Ta häbenes koledal kombel oma eeslikõrvu ja ainuke inimene, kes neid nägi, oli tema juuksur, kellel kästi surma ähvardusel vaikida. Ent juuksurid on läbi aegade olnud lobisemishimuline rahvas. Nii läks mees jõe äärde, kaevas sinna augu, sosistas sinna: «Kuningas Midasel on eeslikõrvad!» ja ajas augu kinni. Kevadel kasvasid sinna kõrkjad, mis tuules sahisedes kuulutasid kogu maailmale tõde monarhi kuulmisorganitest.

Midasel olid Dionysosega üldse head suhted. Kord varem oli jumal kuningat õnnistanud võimega muuta kõik, mida ta puudutab, puhtaks kullaks. Kui te tippklassi audiokaablite hinda vaatate, siis hakkab tunduma, et Chordi ja teiste high end kaablifirmade inseneridel on see võime siiani olemas.

Ajakirjaniku reisi toetasid Chord ja Naim Audio.

Tagasi üles