Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Eestlased laulavad hällist hauani

Naabrid teineteise pilgu läbi: Postimehe ja Helsingin Sanomate ühisprojekt Eesti ja Soome 100. sünnipäeva tähistamiseks uuris, millisena eestlased ja soomlased teineteist näevad. Fotolood ilmuvad täna mõlemas väljaandes.

Eestlased laulavad mitmehäälselt ja hingega. Nad tõesti oskavad laulda, ja selle taga pole isamaaline ajupesu, vaid hoolimine. See on vahetu, puhas austus selle vastu, mis neil on. Miina Härma gümnaasiumi noortes koorilauljates võib leida samalaadset vaimsust, nagu Akseli Gallen-Kallelan rahvusromantilistel maalidel.

Peetri-Vodja koor harjutab laulupeo laule Vodja koolis Paide lähedal. Nora-Ariana Castra (vasakul), Cristal Juusu ja Naomi Crasta on kogenud koorilauljad, kuna nad esinevad ka kohalikel laulupidudel.

Lapsed harjutavad Tartu Miina Härma gümnaasiumi aktuse jaoks sama laulu, mida nad esitavad laulupeol.

«Nõukogude ajal ei tohtinud isamaalisi laule eriti laulda, aga kui 1988. aastal algas laulev revolutsioon, olid need kõigil suus,» räägib Jaanika, kes pildil mängib koos Rudolfiga korvpalli Tartus Annelinnas. «See aitas meil iseseisvust taastada. Tänapäeval edastavad need laulud noortele arusaama, mida tähendab vabadus ja kui hea on tegelikult elada sellises väikeses riigis nagu Eesti.»

Tartust voolab läbi Emajõgi.

«Mäletan, kuidas omal ajal pidime laulma nõukogude laule, ja kui siis võeti kavva meie oma, rahvuslikud laulud, tõstis see enesetunnet. See oli emotsionaalne aeg,» nendib Helgi.

Muusikaõpetaja Heidi Jürgen Paidest ei taha enam jälgida Venemaalt tulevaid Eesti suhtes negatiivseid uudiseid. «Parem on elada käesolevas hetkes nii hästi kui võimalik,» leiab ta.

Külli Kiivet juhatab suurt tütarlastekoori ja tema tütar Karoliina laulab. «Laulupeol oleme kõik väljas ühise asja eest ja üksteise suhtes rõhutatult viisakad. Siis tajume, kes me tegelikult oleme.»

«Ma ise ei laula, aga laulupidudel olen käinud alates 1960ndatest,» ütleb pensionär Heino Telliskivi. «Siis toimusid need peod punavõimu kontrolli all ja keegi ei osanud arvata, et kunagi saame vabaks. Minu esimene mälestus pärineb ajast, kui olin kolmeaastane – mu isale tuldi järele ja ta viidi Siberisse. Nüüd pole enam vaja karta, meie kaitseks on Eestis NATO väed.»

Pensionär Heljo Tammet ütleb, et tema vaatab laulu- ja tantsupidu televiisorist – nii näebki rohkem ja eri vaatenurkadest, helikopterilt filmitud kaadrites on tantsumustrid eriti hästi välja toodud.

Rahvuslikke laule laulavad kõik eestlased, ka Karoliina Kiivet.

Inimesed vaatavad imestades sõjaväelennukit, mis tiirutab hääletult maapiirkonnas keset Eestit.

Enne Elva laulupeo algust läbib linna rongkäik, milles lauldakse ja luuakse meeleolu.

Lapsed harjutavad Tartus Miina Härma gümnaasiumi aktuse jaoks.

«Kooris lauldes saad aru, kui tähtis on see publikule,» ütleb Merike Puura (pildil vasakul, koos Joel Koeli ja Liisa Linnaksiga). «Alati, kui lauldakse rahvuslikke laule, valdab kõiki meeleliigutus, paljudel lauljatel tuleb pisar silma.»

Venemaal sündinud Lillia Padurets arvab, et kolmas maailmasõda on võimalik, kuid see algab näiteks Põhja-Koreast.

Tallinna Mustamäe linnaosa pärineb ajast, kui lauldi teistsuguseid laule.

Paide väikeses koolis lauldakse samu laule nagu teistes koolides. Oskar Põldvee laulab innukalt kaasa, kuigi vahepeal haigutab.

Akseli Valmunen
Helsingin Sanomat
Tagasi üles