Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

KOHALIK VAADE: Ratas kiitis häid suhteid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Peaminister Jüri Ratas koos oma Ungari ametivenna Viktor Orbániga tänavu 22. mail Budapestis. | FOTO: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Pärast kolme aastat on tekkinud suur lootus, et Eesti suursaatkond Budapestis võib taas avatud saada, vähemalt kui uskuda seoses Eesti Euroopa Liidu eesistumisega eelmisel kuul Ungari pealinna külastanud peaminister Jüri Ratast.

Kuigi meie rahvad on alati olnud lähedased, on diplomaatiliste esinduste sulgemine tekitanud meie diplomaatilistes suhetes pingeid.

Pisut vähem kui kolm aastat tagasi kogunes Eesti saatkonna ette Budapestis sadakond inimest. Nad kuulasid kõnesid ja laulsid hüvastijätulaulu suursaadik Priit Pallumile, kes pidi vaikses Buda naabruskonnas tegutsenud saatkonna sulgema.

Kuid esimesi samme ei astunud eestlased. Pretsedenditu sammu algatas Ungari, kes otsustas 2014. aastal majanduslikel põhjustel sulgeda oma saatkonna Tallinnas (koos diplomaatilise esindusega Küprose pealinnas Nikosias).

Ungari välisministeerium väitis toona, et on aeg keskenduda Lõuna-Ameerikale ja Kaug-Idale, avades esindusi sellistes kohtades nagu Ecuadori pealinn Quito ja Mongoolia pealinn Ulaanbaatar. Et eelarve ei suurenenud, tähendas see samm teiste saatkondade sulgemist, näiteks Eestis. Tallinn vastas samaga, sulgedes saatkonna ja tuues diplomaadid koju.

Nüüd, nagu mõlemad valitsused väidavad, olukord muutub.

«Ungaril ja Eestil on hea ja konstruktiivne suhe. Oleme partnerid ELis, NATOs ja paljudes teistes rahvusvahelistes organisatsioonides. Meie kultuurikoostöö on samuti huvitav ja intensiivne. Eesti Instituut Budapestis ja Ungari Instituut Tallinnas teevad mõlemad suurepärast tööd,» ütles peaminister Jüri Ratas sel nädalal intervjuus Ungari päevalehele Magyar Nemzet.

Teisalt nõustus Eesti valitsusjuht, et mõlema riigi huvides oleks saatkondade taasavamine. «Loomulikult pole isegi see, kui kaks riigi otsustavad sulgeda saatkonnad majanduslikel põhjustel, kunagi hea märk. Ma arutasin seda teemat just meie välisministriga,» rääkis Ratas.

«Võin vaid öelda, et hoone, kus asus meie saatkond, on jätkuvalt meie omanduses ja meil pole mingit plaani seda müüa. Ma usun, et see on märk, et see võidakse taasavada. Ma ei saa öelda, kas see juhtub tänavu või aastaks 2018, kuid kahtlemata oleks parem, kui meil oleks täiemahuline diplomaatiline missioon Budapestis,» jätkas ta.

Ungari meedias ja diplomaatilistes ringkondades liikuva info järgi on riigi välisministeerium juba mõnda aega tõsiselt kaalunud Tallinnas saatkonna taasavamist. Juba 2016. aastal käisid kuulujutud, et nad võisid olla selle missiooni sulgemisega vea teinud.

Mullu mais teatas parlamendi väliskomisjoni esimees, et Ungari plaanib saatkonna Tallinnas taasavada, andmata siiski täpset kuupäeva, millal.

On tõsi, et juba 2014. aastal põhjustas see oodatust suurema skandaali. Ungari ja Eesti on alati südamlikult läbi saanud, sest peavad endid sugulasrahvasteks. Vähetähtis polnud ka asjaolu, et samm astuti vaid kaks kuud pärast Malaysia Airlinesi lennuki allatulistamist Ukraina kohal. Sellisel hetkel Venemaa poolt ohustatud riigis saatkonna sulgemist pidasid mõned otseseks solidaarsuse puudumiseks.

Praegu peavad Budapestis elavad eestlased oma pabereid ajama Viinis ja Eestis elavad ungarlased võtma samal põhjusel ette sõidu Helsingisse. Nagu pooled kokku leppisid, tuleb otsus langetada hiljemalt 2018. aastaks.

Lisalugu

Jüri Ratas Sputniku kohta

Äsjases intervjuus ajalehele Magyar Nemzet puudutas peaminister mitut Eesti eesistumise ajal tõenäoliselt ELis üles kerkivat teemat.

  • Euroopa ühisarmeest: «Eesti ei kuulu nende riikide sekka, kes arvavad, et tark mõte oleks rajada kaks paralleelselt tegutsevat armeed. Minu jaoks oleks kujuteldamatu korraga NATO ja Euroopa ühisarmee.»
  • Venemaast: «Venemaa on meie naaber, kellega meil ei ole aktiivset poliitilist suhet. Eesti nõustub Euroopa seisukohaga, et Moskvale kehtestatud sanktsioone tuleb hoida. Me kahtleme ka, kas Venemaa järgib Minski kokkuleppeid ja rahvusvahelist õigust. Viimast on Gruusias ja Ukrainas tõsiselt rikutud. Kahjuks ei näe neil juhtudel mingeid positiivseid samme.»
  • Energiasõltuvusest: «Praegu on meie elektrivõrk seotud Venemaa ja Valgevenega läbi üheksa punkti. Selle seisu lõpetamine on kõigi Balti rahvaste ning ka Poola ühine huvi. See projekt on tohutu ja läheb maksma rohkelt raha, kuid ma usun, et võime sellega toime tulla 2025. aasta lõpuks.»
  • Sputnik Newsist: «Ma ütlesin valitsuse ja oma partei liikmetele, et nad ei peaks Sputnik Newsile intervjuusid andma. Eestis on sõnavabadus, kuid see ei tähenda, et iga infokanal on tegelike ajakirjanduslike standardite järgi tegutsev väljaanne.»
Tagasi üles