Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kaheksast miljonist võib väheks jääda

9
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Läänemaa tervisetee ehk Haapsalu raudtee koridor. | FOTO: EAS / Jane Möll

Valitsuse lubadus avada järgmisel aastal raudtee Riisiperest Turbasse võib osutuda õhulossiks, sest kui lõik rajada vastavalt kõikidele kehtivatele ohutusnõuetele, läheks see maksma kaugelt rohkem kui seni kõneldud kaheksa miljonit eurot.

Raudtee tehnokasutuseeskiri paneb Turba ja Haapsalu projekti valiku ette: sulgeda kohalike seas populaarsed teed või ehitada alevikesse kallid viaduktid. Kuna kumbki variant hästi ei sobi, tuleb ilmselt teha järeleandmisi hoopis ohutuskaalutlustel kehtestatud nõuetes.

Nimelt ütleb eeskiri rangelt, et uut raudtee ülesõidukohta on keelatud rajada olemasolevale lähemale kui kaks kilomeetrit. «Raudtee planeerimisel peab arvestama avaliku ohutusega,» sõnas tehnilise järelevalve ameti (TJA) transporditeenistuse juhataja Heigo Saare. «Iga uus ülesõidukoht on riskiallikas, kus võivad toimuda mootorsõiduki ning rongi kokkupõrked.»

Karm nõue kujuneb probleemiks nii Turba kui ka kogu Haapsalu raudtee projektile, kus on ülesõite tihedamalt kui kahe kilomeetri tagant.

Teed läbi lõigata ei saa

«Kui näpuga järge ajada, siis tuleks Riisipere-Nissi vaheline teelõik kinni panna,» tõi näite Haapsalu raudtee taastamisest huvituva ASi Lääne Raudtee juhatuse liige Rein Riisalu. Nissi teest pisut rohkem kui kilomeetri kaugusel asub juba Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee ülesõit. Eeskirja järgi uut samatasandilist ülesõitu Nissi teele seega rajada ei tohi.

Tee läbilõikamine oleks mõeldamatu. «Me ei saa eeldada, et Riisipere ja Nissi vahel inimesed enam liikuda ei saa. Maanteeamet on just hanget korraldamas, et tee põhjalikult rekonstrueerida, kõrvale tahetakse teha kergliiklustee. See näitab, et see on kasutatav tee,» rääkis Riisalu.

Nissi teest omakorda vähem kui kahe kilomeetri kaugusele jääb Kivitammi ülesõit. Jällegi sama probleem: ühetasandilist ristmikku sinna ehitada ei tohi.

«Planeeritaval Haapsalu raudtee liinil võib olla potentsiaalseid lähestikku asetsevaid ülesõidukohti veelgi,» ütles Saare. «Taebla ümbruses on selliseid ülesõite,» nentis ka Riisalu. Haapsalu lõigule jääks praeguste plaanide järgi alles vähemalt 17 ülesõitu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) jäi olukorda kommenteerides napisõnaliseks. Ministeeriumi raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer osutas vaid, et eritasandilisi ülesõidukohti ehk viadukte ja tunneleid võib ehitada üksteisele ka lähemale kui kaks kilomeetrit.

Häda on selles, et need maksavad, ja sugugi mitte vähe. «Näiteks Kaareperesse üle Piibe maantee ehitatud eritasandilise ristmiku eelarve oli viis aastat tagasi ligi viis miljonit eurot,» tõi Riisalu esile. «Riisipere-Nissi vahele tuleks teha siis tohutu kõrge maanteeviadukt,» lisas raudteeärimees, kes peab seda mõtet jaburaks.

«Mida vähem on ülesõite, seda ohutum on raudteeliiklus, aga me ei saa hakata ka maakonda või riiki raudteega kaheks jagama,» selgitas Riisalu.

Viaduktidega pole arvestatud

Kaheksa miljoni euro sisse, mida poliitikud on lubanud eralda Turba raudtee ehitamiseks, pole kahetasandilisi ristmikke üldse arvestatud, kinnitas Riisalu. Nende ehitus oleks märkimisväärne lisakulu.

«Me ei pea Eestit ehitama täis kahe- ja kolmetasandilisi liiklussõlmesid. Piisab, kui on ühetasandiline ülesõit varustatud tõkkepuude ja fooridega,» arvas Riisalu, kes tunnistas, et selleks tuleb hakata muutma seadusega kehtestatud norme.

Tema sõnul on Eestis teisigi kohti, kus ülesõitude vahele jääb vähem kui kaks kilomeetrit, ent uute ülesõidukohtade rajamise suhtes ollakse tänapäeval rangemad. «Kui me räägime Haapsalu raudteest, siis kas me räägime üldse ajaloolise raudtee taastamisest või uue raudtee ehitamisest?» tõi Riisalu välja ühe argumendi.

Selles, et kaheksa miljoni euro eest saab Riisiperest Turbasse raudtee ehitada, on praegu kindlad vaid mõned poliitikud ja Riisalu, kes on juhatuse liige ettevõttes, millel on raudteetammi kasutamise õigus. Eesti Raudtee ega MKM veel pead anda ei julge. Ehkki raudtee peaks valmis olema järgmise aasta lõpuks, on Turba lõigul tegemata ka keskkonnahindamine.

«Kaheksa miljoni euro näol on tegemist prognoositava ligikaudse maksumusega, mille aluseks on võetud analoogsete raudteetööde maksumus. Täpne maksumus sõltub valitud tehnilisest lahendusest,» ütles ministeeriumi ametnik Laineveer.

Plaani asemel on vaid tahe

«Projekti hind sõltub sellest, millised on tehnilised tingimused ja soovid,» kinnitas ka Eesti Raudtee nõukogu esimees Priit Rohumaa. Muuhulgas sõltub hind sellest, kas lõppjaamaks jääb plaanide järgi Turba või Haapsalu. Kas ja millal raudtee Haapsallu või koguni Rohukülani ehitatakse, ei tea aga esialgu keegi. Ainus, mis on olemas, on paljukõneldud poliitiline tahe.

«Peaminister on öelnud, et kui valijad annavad talle mandaadi olla valitsuskoalitsioonis otsuste juures, siis tema ei muuda oma toetavat positsiooni raudtee ehitamise osas Rohukülani,» kinnitas Riisalu.

Eesti Raudtee juhi Rohumaa hinnangul tuleks taristuprojekte vaadata siiski tervikuna. «Turba raudtee on osa suurest Haapsalu raudteest, projekteerimisel tuleb seda arvesse võtta. Seni on poliitiline otsus ehitada raudtee ainult Turbani ja meil ei ole mandaati arutada pikemat projekti,» nentis ta.

Möödunud nädalal käisid Eesti Raudtee ja Lääne Raudtee esindajad Jüri Ratasega Stenbocki majas kohtumas. «Meie huvi oli aru saada, kas ja kuidas ja millal võiks riik pikema Haapsalu projektiga edasi minna, praegu konkreetset vastust ei tulnud,» ütles Rohumaa kohtumise järel. «Öeldi, et tänane otsus on Turbani, järgmised otsused sünnivad siis, kui nad sünnivad.»

«Läänemaa tänab Jüri Ratase valitsust, et kaheksa miljonit eraldati Tallinna-Haapsalu raudtee taastamise esimese etapi rahastamiseks,» oli aga Läänemaal kandideeriva keskerakondlasest parlamendisaadiku Jaanus Karilaiu sõnum pärast sama kohtumist.

Reaalsuses pole aga mingit esimest etappi, sest pole Tallinna-Haapsalu raudtee projekti. On vaid lubadus panna kaheksa miljonit eurot Turba raudteesse.

Raudteeringkondades muretsetakse, et pelgalt nn poliitilise tahte najal jääb asi venima. Seda enam, et raudtee-ehituses on ees kiired ajad.

«Niipea kui Rail Balticul hakkavad tõsisemad ehitustööd, kasvavad kõik raudtee ehituse hinnad. 2025. aastal võib Eestil, Soomel või Euroopa Liidul olla huvi hakata ehitama raudteekoridori juba Tallinna ja Helsingi vahele,» sõnas Riisalu, kes pelgab, et 15 aasta möödudes on Haapsalu projekt omadega endiselt Turbas. Seetõttu teeb Lääne Raudtee kõva lobitööd ja pakub võimalust ehitada raudtee ise Haapsaluni tingimusel, et riik tagab Elroni rongiühenduse.

«Lääne maavalitsuse kodulehel oleva Haapsalu raudtee sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi järgi on kõige odavam variant vähemalt 30–40 miljonit eurot, aga kui teha Rohukülani elektriraudtee, siis minu arvates kulub 70 ja enam miljonit eurot,» on Rohumaa ennustanud ajalehel Lääne Elu. Lisanduvad summad, mida tuleb hakata Haapsalu raudteele igal aastal peale maksma.

Statistikaameti andmetel elab Hiiumaal ja Läänemaal kokku üle 30 000 elaniku. Haapsalu ja Hiiumaa peale on elanikke ligi 20 000. Nende seast peaksid tulema potentsiaalsed rongisõitjad.

Tagasi üles