Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Aastaid Eestis elanud kurd kardab vargsi riigist väljasaatmist

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Iraagi kodanik Rizgar Kamal Mohammed. | FOTO: Liis Treimann

Peaaegu seitse aastat Eestis elanud kurd Rizgar Kamal Mohammed (35) pelgab, et hoolimata Tallinna halduskohtus pooleli olevast vaidlusest tema elamisloa taotluse üle, paneb politsei- ja piirivalveamet (PPA) tal täna pärastlõunal käed raudu ja lennutab ta teadmata kohta Iraagis.

«Homme (täna – toim), ma kardan, et see juhtub,» lausus Kamal eile hommikul, enne kui sisenes PPA peamajja, kus ta kohtus asja menetleva ametnikuga.

Põhja-Iraagist Kurdistani piirkonnast pärit Kamal rääkis, et migratsiooniametnik oli temaga kohtudes tavatult närviline. «Ma ütlesin, et ma tean, et tahate mind riigist välja saata. Ta ütles, et tema sellist plaani ei tea, aga kust sina seda kuulsid? Ma ütlesin, et (Iraagi – toim) saatkond ütles mulle,» jutustas mees.

«Mul on nii suur hirm, kas lasevad mu vabaks või panevad kinni – ma ausalt ei tea, ma olen šokis ja ebamugav tunne on,» lausus ta eesti keeles.

Kamal vabanes Harku kinnipidamiskeskusest läinud reedel riigikohtu otsusega, milles leiti, et üle 18 kuu kestev varjupaigataotleja kinnipidamine on ebaproportsionaalne.

Kamali probleemid algasid tema lähisuhtest eestlannaga. Iraagi kodanikuna lahkus ta kodumaalt esimest korda 2002. aastal. Teist korda ja jäädavalt pühkis ta kodumaa tolmu jalgelt 2008. aastal, kui Soome andis talle rahvusvahelise kaitse, sest teda kiusati Iraagis taga. Seal leidis ta eestlannast abikaasa, kellega koos tuldi Eestisse elama. Neil sündis tütar. Mees elas alates 2011. aasta suvest Eestis tähtajalise elamisloa alusel, mille ta sai pärast abiellumist Eesti kodanikuga.

Sai lähenemiskeelu

Abielu päädis Kamalile kriminaalkaristusega. Tartu maakohus mõistis ta 2014. aasta juulis süüdi ähvardamises, kehalises väärkohtlemises ja oma naise suhtes kehtestatud lähenemiskeelu rikkumises. Naise sõnul oli mees nii tema kui ka lapse suhtes füüsiliselt ja vaimselt vägivaldne. Kamal eitab tagantjärele naise löömist, kuid tunnistab, et rikkus lähenemiskeeldu, tahtes naisega ära leppida.

Kohus mõistis Kamali süüdi ja määras talle kaheksakuulise vangistuse, millest tuli reaalselt ära kanda kaks kuud. Kamal ütleb, et on karistuse kandnud ja kolmeaastane katseaeg saab kohe läbi. Ta ütleb, et on valmis tegema ükskõik mida, et ei peaks minema tagasi Iraaki. Olles ajaga ka usku vahetanud, saades moslemist kristlaseks, ei ole tal enda sõnul võimalik tagasi minna oma kodukohta, kus ei võeta teda enam omaks. «Seal ei ole mul tegelikult midagi, ma olen täiesti võõras inimene seal. Ma olen integreerunud siia, Euroopasse,» ütles ta.

Pärast seda, kui abielu lahutati, kadus mehel õigus Eesti elamisloale. Ta paigutati 2014. aastal Harku kinnipidamiskeskusesse, kus ta viibis kolmel perioodil kokku üle 20 kuu. Kamal esitas viimase elamisloataotluse mullu 24. novembril.

PPA migratsioonijärelevalve juhtivametnik Katrin Tammekun selgitas, et nad tegid otsuse jätta taotlus läbi vaatamata, kuna tema varasematest taotlustest keelduti ja uusi olulisi tõendeid ei olnud. «Selle otsuse mees vaidlustas ja see on praegu halduskohtu menetluses,» lisas ta.

Tallinna halduskohus on määranud otsuse kuulutamise ajaks 11. juuli.

Kamali ristinud vaimulik, EELK Harku koguduse õpetaja ja Tallinna linnavolikogu liige Avo Üprus (IRL) ütles, et Kamalil, keda ta nimetab ka oma sõbraks, oli Eestis olles kõik hästi nii kaua, kuni tal olid oma naisega suhted korras. «Kui neil läksid suhted korrast ära, siis tuli lahutus ja ta sai lähenemiskeelu, mida ta rikkus. Selle eest paigutati ta Tartu vanglasse. Seal oldud aja jooksul tema elamisluba katkes ja vanglast vabanedes oligi ta persona non grata ning sellest tema hädad algasidki,» rääkis ta.

«Meie hirm on see, et kuna ta kõnnib nüüd ringi ilma ühegi dokumendita ja on illegaal, võidakse tal panna käed raudu ja ta lennukisse tõsta,» lausus Üprus.

Kamal on kasutanud kõiki viise, et ta saaks Eestisse edasi jääda, kõik tema varasemad rahvusvahelise kaitse taotlused on tagasi lükatud. Kamal ise ütleb, et kohtud põhjendasid taotluse tagasilükkamist sellega, et tema kodupiirkonnas Iraagis ei ole ohtu tema elule, mees ise vaidleb sellele vastu. «Alles üleeile oli seal pommiplahvatus,» sõnas ta ja lisas, et kardab, et ta ei jõua halduskohtu otsust ära oodata ning ta saadetakse enne lihtsalt tagasi Iraaki.

Laps pole argument

PPA ei nõustunud kommenteerima, kas nad on otsustanud Kamali enne halduskohtu otsust riigist välja saata. Tõenäoline on, et see siiski juhtub.

Kamal on PPA hinnangul praegu ebaseaduslikult Eestis, kuna ta ei ole saanud siin rahvusvahelist kaitset ega elamis- või tööluba. Kamal väidab, et saaks tööle minna varasema tööandja juurde Heimarus OÜs, kus ta oli rehvivahetuse tehnik ja autopesija abimees.

«Eesti vabariigis võivad töötada riigis seaduslikul alusel viibivad inimesed. PPA-le teadaolevalt mees ei tööta. Samuti on eri kohtuastmetes kaalutud olukorda, et mees ei saa kohtuda oma seitsmeaastase lapsega. Kohus leiab, et see ei ole piisav põhjus viibimisaluse andmiseks,» sõnas Tammekun.

«Ma ei saagi end enne tööle vormistada, kui PPA ei anna mulle dokumente, lihtsalt ei anna. Nad tahavad minust lahti saada,» vastas Kamal.

Tammekun kommenteeris, et PPA koostas mehele lahkumisettekirjutuse, millega on talle pandud kohustus riigist lahkuda, mida ta pole seni teinud. «Kohus on kontrollinud mehe väljasaatmise õiguspärasust eri haldusasjades, mida kohus on menetlenud. Kohus ei näinud esitatud asjaoludest, et on mingeid takistusi tema tagasisaatmiseks päritoluriiki Iraaki,» märkis ta.

«Välismaalaste seaduse alusel pole välismaalasel õigust menetletavate elamislubade liikide ja kohtus vaidlustamise korral viibida Eesti vabariigis. Kamal oleks pidanud eraldi taotlema riigis viibimise õigust esialgse õiguskaitse korras, kuid ta ei ole seda teinud,» lisas ta.

Kamal ütleb, et kuigi tema seitsmeaastane tütar on temast kinnipidamiskeskuses oldud aja jooksul võõrdunud, soovib ta psühholoogide abiga lapsega edasi suhelda. Kompromiss tütre hooldusõiguse jagamiseks ja alimentide maksmiseks on mehe sõnul kohtu kaudu leitud.

«Eile oli tal sünnipäev ja ma helistasin talle, aga ta ei tahtnud minuga rääkida. Aga see on minu pere ja ma pean maksma neile alimente,» rääkis Kamal ja lisas, et Iraagist ta enam tagasi ilmselt ei saa. «Nad panevad automaatselt keelu, et ma ei saaks viis aastat siia tagasi tulla. Viis aastat on nii pikk aeg.»

Tagasi üles