Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kohus võtab Sumeratelt kodu

19
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Helilooja Lepo Sumerat enne ootamatut surma piinanud hirm oma kodust ilma jääda hakkab nüüd, 17 aastat hiljem reaalsuseks saama – ringkonnakohus otsustas, et Sumerate perekonnal pole õigust Tallinna südalinna korterile, kus nad on elanud üle 30 aasta.

Ringkonnakohus otsustas möödunud nädalal, et Tallinna linn eksis 2003. aastal, kui otsustas erastada Gonsiori tänava ligi 140 ruutmeetri suuruse korteri Sumerate perele ning jättis korteri tagastamata või kompenseerimata korteri õigusjärgse omaniku järeletulijale.

See järeltulija on Briti kodanik Edgar Kurgo, kelle emalt praegu Sumerate kasutuses olev korter natsionaliseeriti. Nimelt oli Inglismaal elava Edgari ema Johanna Kurgo lahkunud Eestist ja Gonsioni tänava korterist NSV Liidu ja Saksamaa vahel 1941. aastal sõlmitud kokkuleppe alusel. Korteri oli nõukogude okupatsioonivõim jõudnud juba natsionaliseerida.

Kui aga Eestis otsustati 1990. aastal hakata äravõetud vara tagastama, siis sellised juhtumid, kus Eestist ei põgenetud sõja eest, vaid kahe okupatsioonivõimu vahelise lepingu järgi, jäid esialgu kompromissina seadusest välja.

Samasuguseid juhtumeid oli Eestis, eriti Tallinnas palju ning vaidlused Saksamaale ümberasunute ning nõukogude ajal korteritesse elama sattunute vahel olid valusad. Poliitilist otsust ümberasunute suhtes ei langetatud aastaid.

Esmalt otsustati korter 1990. aastate keskpaigas Edgar Kurgole tagastada, kuid see otsus pöörati 2000. aastal tagasi. Sama aasta 2. juunil surnud Lepo Sumera silmad seda enam ei näinud.

2003. aastal erastas Tallinna linnavalitsus Gonsiori tänava korteri Lepo Sumera lesele Kersti Sumerale, kes elas korteris koos kolme lapsega.

«Mitte iial ei arvanud ma, et mul veel vaidlusi tuleb,» ütleb nüüd Kersti Sumera, kes loovutas Tallinna kesklinna korteri eest 33 000 EVPd, praeguses vääringus paarsada eurot.

Sumera uskus linnavalitsust: kui ikka ametkond otsustas korteri lõpuks talle müüa, ju siis pidid ametnikud teadma, et seadus seda lubab. Peale selle oli ringkonnakohus 2002. aastal kinnitanud, et korterit Kurgole tagastama ei pea. Riigikohus ei võtnud asja arutadagi.

Tegelikult oli müügiotsus kahe teraga mõõk. 2002. aasta suve lõpus kuulutas riigikohus põhiseadusevastaseks Kurgoga sarnase saatusega inimeste väljaarvamise tagastamisõigusega inimeste ringist. 2006. aastal muudeti lõpuks ka seadust ning enne sõda Saksamaale ümberasunutel tekkis õigus oma vara tagasi saada. Ringkonnakohus leidis oma äsjases otsuses – viidates mitmele varasemale kohtuotsusele –, et seda Gonsiori tänava korterit poleks tohtinud vahepeal ei tagastada, kompenseerida ega ka üürnikele erastada.

Kui Tallinna linn oli 2014. aastaks saanud Saksamaalt arhiividest kinnituse, et Johanna Kurgo ei olnud Saksamaale asudes oma Eestisse jäänud vara eest kompensatsiooni saanud, pidi linn lõpuks tunnistama, et Kurgo järeltulijatel on õigus seda Eestilt praegugi nõuda.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Harju maakonnakomisjon tunnistas 2014. aasta märtsis Sumerate korteri jälle omandireformi objektiks.

Edasi on järgnenud kohtuvaidlus, kus halduskohus leidis, et Kurgol pole põhjust korteri tagastamist nõuda, ning äsja jäi ringkonnakohus vastupidisele seisukohale. Edasine on juba riigikohtu asi.

Üks Sumerate esindajaid, vandeadvokaat Raini Nõu nendib, et omandireformidega seotud muudatustest on raske aru saada isegi juristidel, rääkimata nn tavalistest inimestest. «See, et ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse, näitab seda, et ka kohtunikud ise saavad sellest asjast erinevalt aru,» ütleb Nõu.

Kurgot esindav vandeadvokaat Ljudmila Tamar ei nõustu kolleegiga. «Olles ise kohalikus omavalitsuses vara tagastamise aegadel töötanud, tean hästi, et raske oli omandireformist aru saada algusaegadel, hiljem tuli kohtupraktika abiks,» lausub tema.

Kersti Sumera lubab otsuse edasi kaevata. «Omandireform on absurd. Kui hoolitsetakse väga selle eest, et järeltulijad varad tagasi saavad, siis tuleks mõelda ka, mis seaduslikud võimalused on kaitsta neid inimesi, kes siin on kogu aeg elanud,» ütleb helilooja lesk.

Olukorra jaburusest annab tema sõnul tunnistust seegi, et viimasest vaidlusest selle üle, kas linn tohtis korterit müüa või mitte, sai ta teada alles nn kolmanda osalisena kolmveerand aastat hiljem. «Halduskohus leidis, et mind kui kolmandat osapoolt peab ka kaasama. Muidu oli ju nii, et Kurgo vaidleb linnaga ja siis, kui otsus teada, antakse mulle ka teada,» räägib Sumera.

«Tallinna linn eiras võõrandamise keeldu ja peab selle eest vastutama – kas Edgar Kurgo või Kersti Sumera ees,» on advokaat Ljudmila Tamar veendunud. «Kindlasti oleks Tallinna linn pidanud enne korteri erastamist alustama Edgar Kurgole kompenseerimise menetlust, mis oleks selle vaidluse toonud kohtusse oluliselt varem ja võib-olla hoidnud korteri erastamist kuni lõpliku selguseni.»

Kurgo on Sumera sõnul korterit vaatamas käinud ühe korra. Seni ehib Gonsiori tänava maja seina uhke mälestustahvel, mis teatab, et majas elas Eesti Heliloojate Liidu pikaajaline juht Lepo Sumera, kes on olnud ka kultuuriminister.

***

Aastakümneid kestev vaidlus

  • 7.12.1940 – Gonsiori 25 korter kuulus natsionaliseerimise ajal Johanna Kurgole väikekorterite ehitusühingu Tare liikmesuse kaudu. Kersti Sumera väitel Tare maju ei natsionaliseeritud, vaid võeti elamufondi käibesse 1949. aastal ning sinnani oli Kurgo endiselt omanik, kes jättis oma vara maha.
  • 10.01.1941 – NSV Liit ja Saksamaa sõlmisid ümberasumise kokkuleppe, mille alusel lahkus Eestist ka Gonsiori 25 majas elanud Johanna Kurgo.
  • 1983 – Lepo Sumera vahetas heliloojate liidult saadud kolmetoalise korteri esmalt kahe väiksema korteri vastu ning lõpuks suurema Gonsiori tänava korteri vastu, kuhu kolis perega elama.
  • 29.11.1991 – Johanna Kurgo poeg Edgar Kurgo esitas avalduse Gonsiori tänava korteri tagasi saamiseks.
  • 23.05.1994 – Tallinna linnakomisjon tunnistas, et Edgar Kurgo on vara tagastamise osas õigustatud subjekt.
  • 26.06.2000 – Tallinna linn otsustas, et Gonsiori 25 ei kuulu Kurgole tagastamisele.
  • 16.01.2002 – jõustus Tallinna ringkonnakohtu otsus, mis andis vaidluses Kurgo ja Tallinna linna vahel õiguse linnale.
  • 19.08.2003 – Kersti Sumera sõlmis linnaga korteri müügi lepingu.
  • 12.10.2006 – riigikohus tunnistas kehtetuks omandireformi seaduse paragrahvi, mis tähendas, et varem toimunud ümberasujate vara erastamine polnud õiguslik.
  • 20.03.2014 – Harju maakonnakomisjon otsustas, et Edgar Kurgo on taas vara tagastamise osas õigustatud subjekt.
  • 18.08.2014 – Tallinna linnavalitsus ütles oma korralduses, et Kersti Sumera on korteri heauskne omanik ja Kurgol puudub õigus selle tagasisaamiseks. Kurgo kaebas linna kohtusse.
  • 24.05.2016 – Tallinna halduskohus otsustas, et õigus on Tallinna linnal ja Sumeral.
  • 15.06.2017 – Tallinna ringkonnakohus tühistas esimese kohtuastme otsuse ja andis õiguse Kurgole.
Tagasi üles