Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Uus Eesti kaart: 15 linna, 64 valda

32
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: graafika: Alari Paluots

Eile tegi valitsus viimased otsused, milline hakkab vähemalt lähiaastail olema Eesti haldusjaotus – pärast sügisesi valimisi peaks Eestis olema 15 linna ja 64 valda.

Järgmist nädalat jäi valitsuses ootama üks otsus: kas Setomaa vald hakkab kuuluma Põlva- või Võrumaale. 12. ja 13. juulil korraldatakse selleks Värska, Mikitamäe ja Meremäe vallas rahvaküsitlus. Arvestades, et kaks kolmandikku tulevasest Setomaa vallast asub Põlvamaal, võib eeldada, et enamus pooldab seda.

Ajalooliselt on Setomaa olnud osa Petserimaast, Nõukogude okupatsioonist alates on suur osa Eesti poolel elavatest setodest kuulunud Põlvamaale. Vaid Meremäe vald on olnud Võrumaal ning sealne rahvas on olnud Setomaa ühisvalla asjus ka kõige tõrksam.

Põlva maavanem Igor Taro on võidelnud nii Seto valla tekkimise eest, kui seisab nüüd ka Setomaa jäämise eest Põlvamaa osaks.

Lisaks ajaloolistele põhjustele viitas Taro, et Seto valla Võrumaale andmisega kaotaks Põlvamaa kahe allesjäänud vallaga – Põlva ja Kanepi – olemise mõtte. «Valitsus pole näinud ette põhjalikku maakondade reformi ja seda ei tuleks teha ka teise reformi üksikotsusega,» lausus Taro.

Ülejäänud Eesti valdade sundliitmise otsuse tegi valitsus suures osas enne jaani. Kui siis langetatud otsused andsid päris mitmele vallale, kus elanikke kuni mõnisada alla 5000, õiguse omaette jätkata, siis eile said selle loa ka vallad, kus vaid sadakond elanikku üle 4000. Seega võis eile šampanjapokaale tõsta Tartumaal Luunja ja Nõo valla rahvas, Lääne-Virus Haljala ja Vihula rahvas ning Harjumaal Keila linn. Need kõik jäid sundliitmata.

Õiguskantsler Ülle Madise arvates on valitsuse eilne otsus põhiseaduspärane. Ta möönis, et Loksa ja Kuusalu ühendamata jätmine võib tõesti anda osale varem sundliidetud valdadest argumente sundliitmise vaidlustamiseks.

Nimelt otsustas valitsus riigihaldusminister Jaak Aabi ettepanekul enne jaanipäeva jätta 2730 elanikuga Loksa linn liitmata 6600 elanikuga Kuusalu vallaga, sest need kaks ei sobivat kokku.

«Kuna valitsus on haldusreformiseaduse nii auklikuks lasknud, et ei saa aru, kellele seadus kehtib, kellele mitte, siis pöördume halduskohtusse, et meie sundliitmise otsus vaidlustada,» ütles Järvamaa Koeru valla (2111 elanikku) vanem Andres Teppan.

Üsna samade sõnadega põhjendas kohtusse minekut Koeru naaber Lääne-Virumaalt, Rakke vallavanem Andrus Blok. «Meile ei jäetud teist võimalust,» lausus ta.

Koeru ja Rakke vald (1630 elanikku) on otsustanud omavahel vabatahtlikult ühineda, kuid nad ei teinud seda õigeks ajaks ehk 1. jaanuariks. Mõlemad olid osalenud mitmetel ühinemisläbirääkimistel, kuid just enne tähtaja kukkumist ebasobivate ühinemistingimuste pärast taganenud.

Teppani sõnul on paratamatu, et kui on seitse läbirääkijat, ei jõuta kokkulepeteni, mis kõigile sobivad. «Eriti kui tingimusi viimasel hetkel muudetakse,» viitas ta kuue Järva vallaks ühineva valla otsusele kuulutada vallakeskuseks Järva-Jaani, mitte esialgu plaanitud Koeru. Teppan meenutas, et üle-eelmise haldusreformi ministri Siim-Valmar Kiisleri tõmbekeskuste kavas oli keskus just Koeru.

Vabatahtliku ühinemise otsuseni jõudsid Koeru ja Rakke aprillis.

Kohtusse läheb kindlasti ka napilt 3000 elanikuga Lüganuse vald Ida-Virumaal. Vallavanema Viktor Rauami sõnul on nende põhiargument, et vald elas ühe ühinemise üle alles 2013. aastal (Lüganuse ja Maidla vald ning Püssi linn). Tema sõnul ei ole olnud ühinemine kerge ja alles viimasel aastal on saadud kergemalt hingata ning on tekkinud uue valla identiteet. Rauami sõnul on nad näinud, et suurem rahvaarv ei tee valda võimekamaks, vaid see tuleb tööga luua.

«Iga ühinemine tähendab alguses seisakut ja meie oleme ühest seisakust alles välja tulnud,» lausus Rauam.

Kohtusse on tõenäoliselt minemas veel mitu valda. Näiteks ei ole sundliitmisega nõus osa Võrumaa valdu.

Kohtus loodavad vastuhakkajad saada esialgset õiguskaitset, et sundliitmine peatuks.

Valitsusel on tähtaegade määramisel ja otsustamisel olnud kiire taga ka oktoobrikuiste valimiste tõttu. Kohtuasjad võivad hakata valimisi segama. Vähem kui kahe nädala pärast peab olema selge, millistes piirides valimised üldse toimuvad. Kui aga kohtud mõne sundliitmise peatavad, toimuvad valimised neis senistes vallapiirides.

«Meil olid valimistoimingud seaduses ette nähtud ajaks, 15. juuniks tehtud,» kinnitasid Lüganuse vallavanem ja ka teised, kellega võimalikust kohtusse minekust rääkisime. Samas peavad maavanemad täitma praegu kiirkorras valitsuse otsust needsamad vallad sundliita ja teha valimistoimingud valitsuse soovitud piiridele tuginedes. Valimistoimingud tähendavad ringkondade, valimiskomisjonide, mandaatide määramist.

Kuidas näiteks Lüganusel kandideerida soovijad valimisteks valmistuvad, kui pole kindel, kas valimised tulevad vaid Lüganuse või Kiviõli ja Sondaga ühinenud vallas? Vallavanem Rauami sõnul on loomisel valimisliit, mis seisab igal juhul Lüganuse rahva eest ja võib osaleda nii väikese kui ka sundliidetud valla valimistel.

KOMMENTAAR

Loksa andis mõõdupuu

Allar Jõks FOTO: SANDER ILVEST

Vandeadvokaat Allar Jõks esindab Lüganuse, Koeru, Rakke ning Võru/Lasva/Sõmerpalu/Vastseliina valda

Tervitan valitsuse eilseid otsuseid. Valitsus ei hoidnud kramplikult kinni 5000 elaniku kriteeriumist. Haldusreformi läbiviimisel tulekski lähtuda numbritest, mis iseloomustavad omavalitsuse võimekust avalike teenuste pakkumisel. Olgu selleks likviidse vara maht, investeerimisvalmidus, brutotulu elaniku kohta. Tähelepanuta ei või jätta, kui suur on eraldis tasandusfondist, riiklik toimetulekutoetus elaniku kohta või tööhõive, sest need iseloomustavad, kui palju omavalitsus sõltub välisest abist. On ju loogiline, et vald, millel on näiteks 2700 töövõimelist ja -tahtelist elanikku ja suur investeerimisvõimekus, suudab oma elanikele pakkuda paremat teenust kui vald, mille 5001 elanikust suur osa on toimetulekutoetuse saajad ja mis elab riigilt saadava abi toel.

Paraku ei ole ma näinud veel ühtegi valitsuse sundliitmise määrust, kus kasutataks sellist arutluskäiku. Kurb, et seda tuleb kohtus selgitama hakata.

Väidetakse, et Loksa liitmata jätmisel ei ajanud valitsus haldusreformi seaduses kuivalt näpuga järge. Mina vaataks mündi teist poolt. Sundliitmise otsuse kohtus vaidlustavad omavalitsused said endale mõõdupuu. Kui finantsvõimekus ning elanike arv on vähemalt samal tasemel kui Loksal, on sundliitmine õigusvastane. Vastupidine järeldus tähendaks, et valitsus kohaldab sarnastele asjaoludele erinevaid õiguslikke tagajärgi. Sellist meelevaldset kohtlemist Eesti põhiseadus ei luba.

Seetõttu olen andnud nõusoleku esindada kohtus valdasid, kes Loksa seatud lati ületavad.

Tagasi üles