Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Golf aitab iseennast mõista

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Kas tõesti on golf rikaste vanameeste ajaviide või ikkagi spordiala?
  • Golfi selgeks õppimine nõuab ohtrasti vaba aega.
  • Peatsel heategevuslikul võistlusel kogutakse raha vähihaigetele lastele.
Vaat nii lüüakse palli. Treener Carlos Kirtsi. | FOTO: Liis Treimann

Golf seondub paljudele mõttetu ajaveetmisena ning spordialaks ei paindu nende keel seda isegi nimetama. Otsustasime omal nahal kogeda, kas eelarvamused peavad paika.

Tüüpiline Eestimaa suvepäev. Taevas on kaetud tihedate pilvedega, sooja on viieteistkümne kraadi ringis ja aeg-ajalt peab heitma pilgu taevasse, et veenduda tumedamate pilvede ohutus kauguses.

Tallinna külje all asuva golfiväljaku Golf X Rae silmaga hoomamatutel, ent kirjalikult dokumenteeritud 78 pöetud muruga hektaril astume treener Carlos Kirtsi ja endise jalgpalluri, nüüdse golfimängija Anti Metsamaaga. Mõlemad tassivad kaasa kotitäit varustust, mis mõistagi koosneb peaasjalikult suurest valikust golfikeppidest ja -pallidest. Iseenesest polegi need nii väga rasked, ehkki kõrval asuval väljakul kasutab keegi naisterahvas nende tarimiseks spetsiaalset käru.

Treener Carlos Kirtsi ja endine jalgpallur Anti Metsamaa. / Liis Treimann

Lapsed ei mõtle liiga palju. Vanemad inimesed püüavad kõigega arvestada, aga ülemõtlemise tõttu nad pallile pihta ei saagi.

Carlos Kirtsi asetab palli erilisele alusele, mis lükatakse otsapidi maasse ja mida kasutatakse vaid esimese löögi tegemiseks. Ta tutvustab jalgade õiget asendit, siis näitab, millist golfikeppi esimese löögi tegemiseks kasutatakse ja kuidas kätega kepist kinni võtta, kontsentreeruda ja löök sooritada. Pall lendab nii kaugele, et kaob lausa silmist – ent siiski suunaga selle väikese eriti lühikese muruga minikõrgendiku poole, mille keskel on auk ja millest ulatub välja lipp.

Anti Metsamaa – tema ei kasuta 2000-eurost nagu Carlos, vaid 200-eurost varustust – lööb palli sama kogenud liigutusega, kuid mitte nii kaugele kui tema noor mängukaaslane.

Ja siis on minu kord. Ei tahaks päris viletsat muljet ka jätta, loodan, et ei löö palli pihta nii, et künnan kepiga maa üles ning tulemusena lendab pall hoopis lähedal asuvasse tiiki. Samas ei tahaks ka keha ja kepiga eriti hoogsaid liigutusi – nagu Carlos ja Anti – teha, sest kahtlustan, et elu esimest lööki tehes klassi näitamine mõjub pigem tragikoomiliselt, jättes mulje, et põen hilist keskeakriisi.

Nii teengi kepiga suhteliselt väikese amplituudiga liigutuse, taban isegi valget palli ja murutükke ei lenda, kuid pall maandub kõigest paarikümne meetri kaugusel murul. Debüüt on sooritatud, ja ma ei küsi treeneritelt kommentaari. Igaks juhuks. Ja loobun uute löökide tegemisest, sest tean: uus võimalik harrastus rööviks mult liiga palju aega, ehkki viitsimist – erinevalt mõne muu spordialaga tegelemisega võrreldes – isegi jaguks. See on ala, kus saab ka hinge tagasi tõmmata, mitte tõmmelda ja rapsida elu eest tulemuse pärast, mis tegelikult kellelegi korda ei lähe.

Loo autori legendaarne debüüt golfiväljakul. / Liis Treimann

Edasi mängivad Carlos ja Anti juba kahekesi, ja oodatult jõuab augule kõige lähemale Carlos. Reeglid on golfis sellised, et kõige kogenumal mängijal on kõige vähem, kõige rohelisemal aga võimalik kõige rohkem lööke sooritada. Kõigi nende löökide tegemise vahele jääb piisavalt aega värskes õhus murul kõndimiseks, muljetamiseks, jutuajamiseks. Üks mäng kestab neli tundi ja selle jooksul kõnnitakse maha kümme kilomeetrit, ning miks mitte ajada juttu, eriti kui vestluskaaslased on huvitavad?

Eelarvamuste kütkes

Golf X Rae tegevjuht Piret Sepp kinnitab, et eelarvamusi golfi suhtes on nii palju, et kas need kõik kohe meeldegi tulevad.

Kõige rohkem usutakse, et see mäng on vaid väga rikastele inimestele, ja ega golfiväljaku lähistele pole mõtet ilmudagi, kui sul Porsche’i, Mercedest või Lamborghinit tagumiku all pole. Piret Sepp märgib, et teab lausa konkreetseid persoone, kes tööl käivad ühe, aga golfirajale saabuvad teise autoga – enne mängima tulekut sõidetakse kodust läbi, et autot vahetada.

Usutakse, et golfimängija peab teenima miljoneid, et seda luksust endale lubada, ehkki, kui tasuda mängimise eest aastamaksu kas või osade kaupa, kujuneb ühe 4-tunnise golfiringi hinnaks neli eurot ja 50 senti. Jõusaalis või spordiklubis selle summa eest käia ei saa, ja keegi ei keela golfiväljakul rohkem kui üht ringi teha.

Kolmandaks peetakse golfi pensionäride, eeskätt vanameeste spordialaks.

Mäng iseendaga

Endine jalgpallur Anti Metsamaa alustas golfimängimisega viis aastat tagasi. Armastus selle vastu tekkis siis, kui talle ja töökaaslastele pakuti võimalust mängu tasuta proovida. Miks mitte paar korda kepiga vehkida ja niisama looduses jalutada, arvasid nad esiotsa, kuid sõltuvus, pigem siiski mängukirg, oli kiire kasvama.

«Käed olid villis ja valusad, ihuliikmed samuti, eriti valutas selg,» võtab Anti Metsamaa esimese proovipäeva kokku, «ja pärast teist päeva oli tunne, et see vist ikka on sport. Pidin ennast nädal aega ravima, sest tahe oli olnud suurem kui oskused. Kui on soe ilm, jookseb higi päev otsa, sest hasart, mis tekib, on võrreldav iga teise spordialaga.»

Peamiselt mängitakse golfi justkui iseendaga, ehkki grupis võib olla rohkem inimesi. Igaühel on oma mäng, igaühel on erinev olukord, aga samas käib ka võistlus.

«Golfis on selline mõiste nagu handicap, mis tähendab, et kõik saavad võrdsetel tingimustel võistelda,» selgitab Anti Metsamaa. «Kui alustaja handicap on 54 ehk 54 lööki edumaad, siis kogenud mängija Carlose handicap on null, ja kui teed 53 lööki rohkem kui Carlos, siis võidadki teda.»

Ent algajal on isegi sellise edumaaga pea võimatu kogenud mängijat võita. Samas on see teoreetiliselt võimalik. Handicap’i arvutatakse teatud algoritmi põhjal, aga ega selline arvutamine ole kohustuslik – võib ka niisama mängida.

Muld, mättad ja pall

Anti räägib, et kui tema alustas, oli ta põhiline viga rapsimine.

«Ma ei kuulanud nõuandeid, et proovi teha rahulikke liigutusi, läksin palli taga liialt hasarti,» meenutab ta. «Üritasin jõuga palli lendama saada, aga mida rohkem toorest jõudu löögi sisse paned, seda ebakorrektsemaks liigutus läheb, seda valusamaks lähevad su käed ja selg. Kuidas pall lendama saada, polegi tegelikult nii lihtne – alguses lendavad muld ja mättad pallist kaugemale.» Mõned golfimängijad nimetavad seda kõplamiseks.

Alguses ei tohiks häbeneda küsida treenerilt lisatunde või osalemist grupitreeningutel, ja seda kas või mõnes siseruumi golfiplatsil, kas või talvel.

Kumba keppi eelistada? / Liis Treimann

«Kõige olulisem on treeningul õigete liigutuste kordamine,» tähendab endine Eesti golfikoondise liige Carlos Kirtsi, kes vaatamata oma noorele eale – 20 eluaastale – on juba seitse aastat seda mängu mänginud. «Löögi liigutus sarnaneb veidi hoki- või tenniseliigutusega, aga tavaliselt püüab, jah, algaja palli jõuga õhku tõsta. Minu enda pikimad löögid on olnud üle 270 meetri, aga sellisele kaugusele ainult jõuga ei jõua, see nõuab ka lihastoonust.»

Mängija peab arvestama juba algul mainitud varustuskoti tassimise või käruga vedamisega, ja koti sisu võib kaaluda vahel ligi 30 kilo. «Vihmariided, neliteist golfikeppi, piisavalt joogivett, pallid... Golfi mängitakse ju ka vihmaga ning ainus, mis mängu peatab, on äike või see, et lumi sajab maha ja muru jäätub,» avaldab Carlos, kes on kepiga palli löönud isegi jaanuarikuus.

Üks ja õige löök

Carlos Kirtsil on olnud õpilasi, kes mitte kuidagi, tundide ja päevade pikkuse õpetamise järel ei saa seda õiget löögiliigutust selgeks, aga seda suurem on nende rõõm, kui sajale ebaõnnestunud löögile järgneb see üks ja õige.

«Ja tegelikult – head mängijadki löövad ringi peal enamasti vaid ühe hea löögi,» tunnistab Carlos. Tema andekaim õpilane on seni olnud üks 6-aastane poiss, kes lööb palli vabalt 150 meetri kaugusele. Mis näitab, et kaugele löömiseks pole tõesti toorest jõudu vaja.

Enne lööki peab natuke mõtlema, aga mitte liiga palju. / Liis Treimann

«Lapsed ei mõtle liiga palju. Vanemad inimesed püüavad kõigega arvestada, aga ülemõtlemise tõttu nad pallile pihta ei saagi. Löök toimub ju vaid sekundi jooksul, ja siis jõuabki vaid ühele asjale mõelda,» kõlab suurim tarkus. Ehkki võimalik on mõelda vähemalt sajale nüansile.

Klubi Golf X Rae vanim liige on 76-aastane daam, kes osaleb iga nädal vähemalt kahel võistlusel, aga golf ongi selline mäng, kus 6- ja 76-aastane saavad mõõtu võtta nagu võrdne võrdsega – mida vähem teed lööke, seda rohkem koguneb punkte, ja õiget arvestust aitavad pidada spetsiaalsed punktiarvestuse kaardid. Arvestuse põhimõtete detailne kirjeldamine läheks siinkohal liiga pikaks. Huvitav on teada, et kaartidele kantu sisestatakse pärast mängu arvutisse, füüsiliste kaartide arhiivi säilitatakse aga iga järgneva aasta aprillini.

Selline tabel lähebki täidetuna golfiklubi arhiivi. / Liis Treimann

Mis siis ikkagi golfimängijatele kõige enam rõõmu teeb?

«See, kui pall lähebki sinna, kuhu sa mõtled, et sa lööd, ja tuleb selline hea löök. Siis on megahea tunne,» ütleb Anti Metsamaa. «Kui lööd mujale, tuleb hetkeks ka halb tuju, kuid see läheb kiiresti mööda, sest ees on kohe uus löök. See on iseenda analüüsimise mäng.»

/ Liis Treimann

Golfivõistlus vähihaigete laste toetuseks

29. juulil peetakse Goff X Rae golfiradadel maha heategevuslik võistlus «Golf aitab 2017», kuhu oodatakse mängijaid kõikidest klubidest.

Toetatakse Tallinna lastehaigla fondi, kuhu kogutakse raha onkoloogiaosakonna vähihaigete laste isolatsioonipalatite jaoks. «Praegu on osakond tihti ülerahvastatud ning kaht palatit oleks hädasti juurde vaja,» räägib Anti Metsamaa, kelle sõnul peavad mõned lapsed ruumipuudusel tilguti all olema mängutoas.

«Kahjuks läheb selliste laste arv iga aastaga suuremaks,» kinnitab Metsamaa, kelle tütar kahjuks samuti ähvardava diagnoosi sai. Ta rõõmustab, et Golf X Rae oli kohe nõus ettevõtmisele õla alla panema, samuti olid nõus kaasa tulema kõik kommertsvõistluste koostööpartnerid.

Kogusummast – 150 000 eurot – on praegu puudu 50 000 eurot. Mänguväljaku juhataja Piret Sepa sõnul on see proovikivi kogu Eesti golfi kogukonnale, iga annetatud summa, osalustasu või ostetud reklaamipind on oluline. Võistlejaks saab registreerida Golf X Rae koduleheküljel.

Tagasi üles