Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kohus saatis Darja tapja aastateks vangi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Viru maakohus tunnistas eile 20-aastase Vene kodaniku Toomas Semykini süüdi Narva koolitüdruku Darja tapmises ja mõistis talle 12-aastase vanglakaristuse. Semykin ise end süüdi ei tunnistanud.

Kohus põhjendas, et võttis Semykinile karistuse määramisel arvesse süüdistatava ja kannatanu isikut ning tapmise toimepanemise asjaolusid, mõistes talle peaaegu maksimumkaristuse.

Liitkaristuseks mõistis kohus varem kohtulikult karistatud Semykinile 14 aastat ja üheksa kuud vangistust, millest arvati maha osaliselt ärakantud karistus. Seega mõistis kohus talle lõplikuks karistuseks 13 aastat, viis kuud ja 24 päeva vangistust, mida ta hakkas kandma alates eilsest.

20-aastase Aleksei Botštarjovi tunnistas kohus süüdi tapmise varjamises ja määras talle karistuseks kaheaastase tingimisi vangistuse. Botštarjov tunnistas ka ise ennast kohtus süüdi.

Eilsel istungil viibinud 14-aastase Darja ema Kristina Artamonova peab noormeestele määratud karistust liialt leebeks. Artamonova ütles portaalile Rus.Postimees, et ta kavatseb otsuse edasi kaevata. «Vähemalt mina kaeban edasi,» kinnitas ta.

Artamonova arvates oleks pidanud mõistma ühtemoodi pika vanglakaristuse mõlemale noormehele, sest teist süüdimõistetut ei karistatud tema arvates üldse, ning enamgi veel, kohtualused naersid nii istungi kui ka otsuse väljakuulutamise ajal. «Neil oli lõbus!» ütles Artamonova, kes ei usu, et tema tütre tapjad tehtut kahetsevad.

Vabadusse jäetud Aleksei Botštarjov on Artamonova arvates ühiskonnale ohtlik. «Nii lühikese ajaga on tal juba kolm kohtulikku karistust ning teda tuleks karistada põhimõtteliselt, mitte nii nagu praegu. Oleks võinud anda (selle süüdistussätte järgi – toim) maksimaalsed viis aastat. Miks ei antud?» küsis ta.

Tapjale Toomas Semykinile oleks kohus võinud Artamonova arvates määrata maksimaalse, 15-aastase vangistuse. «Oleks võinud anda. Aga kui oleks minu otsustada, paneksin nad eluks ajaks istuma,» oli naine rahulolematu.

Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Anneli Pärt ütles, et prokuratuur on otsusega täiesti rahul, ehkki palus kohtus karistada tapjat 13 aasta pikkuse vabadusekaotusega. «Aga 12 ei erine 13st oluliselt ja me oleme selle karistusega rahul,» ütles Pärt. Küsimusele, miks ei küsitud seadusega ette nähtud maksimumkaristust, 15 aastat, ei osanud prokurör kindlat vastust anda, kuna tema isiklikult ei osalenud kohtuistungil.

«Tahan rõhutada, et see karistusmäär – nii 12 kui ka 13 aastat – on ikkagi kõrgemad kui keskmine sanktsioon,» lisas vanemprokurör.

Mis puutub teise süüdimõistetusse, siis Anneli Pärdi sõnul toob kohus oma otsuse täisversioonis välja motiivid just sellise karistuse määramisel. «Seepärast praegu ma ei hakkaks kommenteerima,» lisas ta.

Viru ringkonnaprokurör Günter Koovit taotles möödunud nädalal Semykinile tapmise eest 13 aasta pikkust vanglakaristust ja Botštarjovile kaheaastast reaalset vangistust, kirjutas ERRi uudisteportaal.

Kohus rahuldas osaliselt ka kannatanu tsiviilhagi ja mõistis Semykinilt välja üle 4000 euro varalise kahju hüvituseks ning üle 5000 euro kannatanu õigusabikulude katteks.

Kriminaalasja arutati Narva kohtumajas kinnisel istungil, avalikkuse juurdepääsu piirati eraelu kaitseks ning alaealise ja kannatanu huvides. Kohtuotsus ei ole jõustunud.

Süüdistuse järgi tappis Semykin üle-eelmise aasta 4. detsembri õhtul Narvas Pähklimäe terviseradadel paikneva Äkkeküla spordibaasi territooriumil 14-aastase Darja, kelle surnukeha leiti viis päeva hiljem.

Tüdruku surnukeha leidmise järel teatas politsei, et esialgsetel andmetel ei viita miski vägivallale. Kriminaalmenetlust alustati vabaduse võtmise paragrahvi alusel, sest esialgu ei olnud teada, mis täpselt juhtus. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et tüdruku surma põhjustas lämbumine.

Uurimisalused ise väitsid esimestel ülekuulamistel kangekaelselt, et pole midagi teinud. Nad küll möönsid, et veetsid tol õhtul Darjaga koos aega, kuid kinnitasid, et neist jäi neiu maha täie elu ja tervise juures.

Nende mõnevõrra enesekindel käitumine ülekuulamistel polnud üllatus, sest mõlemad olid politseile varasemast tuttavad ja teadsid, kuidas ülekuulamisel käituda. Järgnesid üha uued ja uued vestlused asjaosalistega, kuni eelmise aasta mai lõpuks arvasid uurijad asja lõpuks lahendanud olevat. Prokuratuur ei ole avaldanud põhjust, miks Darja tapeti, kuid väidetavalt oli tapmine pigem spontaanne tegu.

Tagasi üles