Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Peko närviline, aga jummala õnnelik päev Siberis

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Setode rongkäik kuningriigi päeva avamisel läbi Haiti küla, kõige ees ülemsootska Leima Aarne, kes on äsja kätte saanud hindamatu kiiora. | FOTO: Jaanus Piirsalu
Haiti leelotajate ansambel Lill kooseisus Ponomartšuki Liidia (vasakult), Jevsejeva Galina, Andrejeva Marina, Medetskaja Tatjana, Kutšerneko Anna (eestlaulja), Ossipova Maria ja Ivanova Olga. | FOTO: Jaanus Piirsalu
Ivanova Uljana kannab oma vanaema rahvariided, kiik on Haiti klubi õuel, kus toimus pidu. | FOTO: Jaanus Piirsalu
Stefanovski Nikanor oskab garmoškal mängida setu lugusid ja räägib veidi ka ise seto keelt. | FOTO: Jaanus Piirsalu

Kuulsa Petseri kloostri koobastes puhkaval seto jumalal Pekol oli eelmisel nädalal kõvasti närveldamist. Kõik see oli seotud tema kuningriigi päevaga Siberi Setomaal.

Kõigepealt kadus koos pagasiga teel Moskvast Krasnojarskisse ära setode ülemsootska kiiora. Pühamat asja setode jaoks enam ei ole kui see kiiora. Eestlaste jaoks on see tammepuust kepp lihtsalt setode pealiku ametisau, aga setodele kannab see edasi Peko väge ja vaimu.

Seto eepose järgi andis kiiora Pekole tema isa, et vajadusel sellega nagu nuiaga vaenlasele vastu astuda. Pealegi kasvas sellest Peko kiiorast välja Petseri kloostri püha tamm, mille vanuseks arvatakse üle 700 aasta.

Õnneks jäi kiiora ülesleidmiseks Moskva Šeremetjevo lennujaama töötajatel õige mitu päeva. Kuna Venemaa ühest noorimast miljonilinnast Krasnojarskist 140 kilomeetri kaugusele Siberi Setomaa pealinna Haiti (venepäraselt Haidak – J. P.) pole korralik mobiililevi veel jõudnud, oli ülemsootska Leima Aarne kuni viimase hetkeni teadmatuses, kas setode kallis vara jõuab pärale ajalooliseks hetkeks – kui ta esimese ülemsootskana peab avama Seto kuningriigi päeva Siberis – või mitte.

Eestlaste presidendi ametitunnus on juba Venemaa käes ja kätte seda kuidagi ei saa. Kas nüüd pidi Venemaale jääma ka setode kõige tähtsam regaal?

Aga seal, kus Taara eestlasi ei avitanud, tuli Peko setodele appi. Pool tundi enne Seto kuningriigi väljakuulutamist oli kiiora Krasnojarski eestlaste seltsi kõikjalejõudva juhi Oinetsi Vera abiga setodel käes ja Haidis. Leima Aarne hoidis kiiorat pea kohal sellise võidukusega, millist võiks oodata ainult Messi Leolt jalgpalli maailma karikaga. Kui ta selle muidugi ükskord üldse oma käte vahele saab.

Peko oleks võinud nüüd maha rahuneda, sest kuningriigi päev hakkas täie vungiga pihta. Seto moro oli Haidis rahvast triiki täis. Kiioraga sama bussiga saabunud Eesti suursaadik Hilpuse Arti oli isegi sunnitud rõõmuga nentima, et mitte igal folklooripeol Eestis ei näe nii palju rahvast. Aga see päev ei tulnud Pekol rahulik!

See on elementaarne, et seto ülemsootska kohal viibides lehvib kõige kõrgemal Seto ristilipp (isegi Pihkva oblastis pidi seda seto üritustel jälgitama – J. P.) ja alati mängitakse kõigepealt seto hümni. Sihvaka kasetoika otsa kõrgele taeva alla kena tuule kätte lehvima tõmmatud Seto lipul polnud Haidis õnneks ühtegi konkurentigi. Seda pidi isegi Peko rahuloluga tunnistama.

Nagu pidid Pekole meeldima Leima Aarne avasõnad: «Täna tähistame ajaloolist päeva, kus kaovad piirid rahva ja riikide vahel. Täna on vaid üks riik – Seto kuningriik!».

Ühiselt lauldud seto hümn kõlas võimsalt, aga ühe tähtsa iluveaga – enne veel esitas koloriitse häälega kohalik osav laulumemm Partizanski rajooni hümni. See on Krasnojarski krai rajoon, millest enamiku moodustab kunagine Siberi Setomaa.

Kuigi Pekot ei saanud rõõmustada õnnest, lauluväest ja handsast joobnud Eestimaa ja Siberimaa setode maailma parim pidu, nõudis selline eksimus teatud satisfaktsiooni. Samas oli isegi Pekole selge, et juhtus see lihtsalt teadmatusest.

Peko valiski kõige leebema karistusviisi – väike torm hoovihma ja äikesega. Praktikas tähendas see ainult seda, et tants ja laul jätkus klubis ning pealegi tuli ju nagunii mingi hetk lõpuks lauda istuda.

Seto kuningriigi päeva suurimad kohalikud korraldajad olid Haidi seto muuseumi hoidja Jevsejeva Galina ja klubi juhataja Medetskaja Tatjana. Kes kõigele lisaks moodustavad 2/7 kohalikust seto leelokoorist Lill.

Ka koori ülejäänud liikmed – Kutšerneko Anna (eeslaulja – J. P.), Ivanova Olga, Ossipova Maria, Ponomartšuki Liidia ja Andrejeva Marina – lõid korraldamisel vägevalt kaasa. Kõigi nende seto keel oli nii kuldaväärt, et pane või muuseumisse. (Nende laulud ongi tegelikult ka Tartu kirjandusmuuseumis tallel – J. P.)

Kõige toredam oli aga see, et leelotamiseks parimas eas Lille-ansamblile kasvab Haidis setokeelne järelkasv: trio Tütregu, kus laulavad Ivanova Uljana, Starikova Lena ja Kuznetsova Nastja.

Medetskaja Tatjana andmetel elab Haidis praegu ligikaudu 150 inimest, kellest 90-l on vähemalt üks vanem seto. Puhtaid setosid, kellel mõlemad vanemad samast rahvusest, on külas Tatjana andmetel veel 30 inimest.

«Noored lahkuvad enamalt jaolt küll linna, kuid oma juuri pole kaotanud ja käivad tihti vanemate juures kas puhkamas või abiks,» rääkis Tatjana.

Küla vanem ehk staarost, erumajor Laktianovi Viktor («Hea mees,» kiitsid teda kohalikud setod – J. P.) rääkis, et viimasel ajal on külas hakanud sündimus suurenema. Alla 14-aastaseid lapsi pidi külas olema juba 24. «Järelikult on külal tulevikku,» ütles staarost. «Lubati ka internet külla tuua. Mina usun, et tuuakse ka.»

Kahjuks pandi seitse aastat tagasi kool Haidis kinni (Jevseja Galina oli kunagi selle kooli direktor – J. P.) ja vaevalt, et seda uuesti lahti tehakse. Buss viib küla lapsi kooli praegu paarikümne kilomeetri kaugusele. Veel 40 aastat tagasi õppis koolis aga 300 last, kellest enamik rääkis seto keelt.

Praegused Haidi kooliealised noored mõistavad seto keeles laulda, saavad veidi aru seto keelest, aga rääkida oskavad vähe.

«Tere! Mine ära! Mis viga?» ladus 14-aastane Stefanovski Nikanor mulle oma teadmised eesti ja seto keelest ette. «No see on ju klassika, eks? Seda ma muidugi tean. Ma tegelikult oskan hispaania keelt paremini, ma õpin seda praegu linnas.» Ta on tulnud suveks vanaema juurde Haiti maale puhkama.

Esimene kuningriigi päev Siberi Setomaal peeti Haidis 2007. aastal. Kodu-Setomaal toimus esimene 1994. aastal. Idee selleks said setod Norramaalt metsasoomlaste käest.

Kõige olulisem mõte ja sõnum esimesest kodumaa ja Siberi setode ühisest kuningriigipäevast oli osalejate meelest selles, et eelkõige kodumaa setodest sõltub, kas Haidis ja selle ümbruses jäävad seto keel ja kultuur elama.

Sidemed ja külaskäigud Eestimaale setode juurde on neist 5500 kilomeetri kaugusel elavatele Haidi setode, ka noorte, eneseteadvusele ja kultuurielule silmanähtavalt tugevalt vunki juurde andnud võrreldes selle ajaga, kui ma esimest korda kümme aastat tagasi seal käisin.

Tagasi üles